Enesehinnang mõõtmiseks on viimastel aastakümnetel välja arendatud suur hulk skaalasid. Näiteks võib enesehinnangu skaalade jagamiseks kasutada jaotust, mille on välja pakkunud Rubin ja Hewstone(1998). Nimelt väidavad nad, et adekvaatse mõõtmisvahendi leidmist lihtsustab kolme tüüpi enesehinnangu eristamine. a)Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang- Üldine enesehinnag on määratletav kui indiviidi suhteliselt püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang seevastu väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes. b)Stabiilne versus situatiivne enesehinnang- Iga indiviidi puhul on võimalik eristada kahte enesehinnangu aspekti. Neist esimest nimetatakse loomupäraseks või püsivaks, kuivõrd see peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel. Seevastu muutlik ehk situatiivne enesehinnang sõltub enam hetkemeeleolust ning
põhjustada paljude inimeste surma. Heal tahtel võivad olla halvad tagajärjed. 4. Kui me ei leia tõestust Jumala olemasolu kohta, kas siis peaksime moraali üldse hülgama? III Vooruseetika • keskseks voorusemõiste • Erinevalt Kantist ja utilitaristidest (keskendusid mõlemad üksikute tegeude õigsusele või väärusele) keskendub vooruseetika inimese elule tervikuna • Põhiküsimus- Kuidas peaksin elama? Arenda oma voorusi, nii saad inimolendina õitsema. Vooruseetika põhiidee: • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid tähtis on ka, et inimene naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha • vooruseetika jaoks on küsimus „Mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ (teo- ja kohuse eetika küsimuseks oli „mida ma peaksin tegema?“)
Elus võib tulla palju raskusi ette ja need võivad saada kergesti takistuseks sinu tahtmistele ning naudingutele, mis nõuab sinult pidevat ettevaatlikkust, seetõttu vajad sa ärevust kui kaitseviisi. o Sind kallutavad terve ärevusepoole. o Sinu bioloogiline, pärilik soodumus olla ettevaatlik ja valvas o Mitmesugused tegurid sinu elukeskkonnast, mis võivad nurja ajada sinu soovide täitumise ja sind seepärast muretsema panna. o Inimolendina oled sa sündides kaasa saanud ka tahte ja valikuvabaduse. Sul on võimalik valida, millist teed mööda sa lähed. Kui tahad saada võimalikult palju seda, mida oled soovinud, ning võimalikult vähe seda , mida soovid vältida, tuleb sul nuputada, milline tee viib õige eesmärgini, ja avastada mis on sellel teel õige või siis vale. Rada valides pole sa tavaliselt päris kindel, milline neis on parim, ning sa võid kergesti vääratada, sest kõike pole kunagi
Sotsiaalne kompetentsus on otseselt mõjutatud isiku minakontseptsioonist . Minakontseptsioonis omakorda võime eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse. Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003). Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang. Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes (näiteks kooliedukus). Stabiilne versus situatiivne enesehinnang Stabiilne ehk loomupärane enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist. Muutlik ehk situatiivne enesehinnang sõltub enam hetkemeeleolust ja kajastab hetkel valdavaid tundeid. Personaalne versus sotsiaalne enesehinnang Personaalne enesehinnang väljendab enesekohast suhtumist. Sotsiaalne enesehinnang
väärtushinnnangutele ja ootustele. Inimese terviklikkus tähendab seda, et ta tegutseb tervikuna. Kuigi mõned organisatsioonid soovivad kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust, emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. Juht peab arvestama sellega, et ka kõige tublimal alluval võib olla tööväliseid põhjuseid, miks ta ei saaks tungiva vajaduse korral teha ületunnitööd, kuigi ta muidu oleks sellega nõus. Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame 2
Sellest tuleneb valikuline tajumine inimene kaldub tähelepanu pöörama oma töökeskkonna nendele iseärasustele, mis vastavad tema isiklikele ootustele. See ei põhjusta ainult väärtõlgendusi vaid muudab inimese tulevikukogemuste otsimisel paindumatuks. *Inimene, kui tervik st. et inimene tegutseb tervikuna. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust. Emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. *motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega, või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame neid huvituvat vaid see, mida nad ise soovivad. Juht peab arvestama sellega, et mingi tegevus võib nii suurendada, kui ohustada alluvate vajaduste täitmist. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks.
emotsionaalset olemust ja leidma individuaalsed lähenemisteed nende juhtimiseks. Inimese terviklikkus tähendab seda, et ta tegutseb tervikuna. Kuigi mõned organisatsioonid soovivad kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust, emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. Juht peab arvestama sellega, et ka kõige tublimal alluval võib olla tööväliseid põhjuseid, miks ta ei saaks tungiva vajaduse korral teha ületunnitööd, kuigi ta muidu oleks sellega nõus. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb neil arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadusega. Amet kujundab teataval määral inimest, seetõttu peab juhtkond kandma hoolt selle mõju üle kogu isiksusele. Alluvad kuuluvad paljude organisatsioonide koosseisu nagu
Kumb ka ei toimuks, jääb firma varsti konkurentidele alla. Florence Nightingale: ,,Kui vähe küll on võimalik hirmu tähe all korda saata!" Kui olukord nõuab, on sk-lik juht karm. Ta on juhtidest üks tugevamaid, sest oma visioonile ustavaks jäämine ja järjekindel õige asja tegemine nõuab suurt julgust.Aga ta ei jäta kunagi oma inimeste huvisid unarusse.Ükskõik kui hõivatud ta ka poleks, leiab ta alati aega, et hoolivust üles näidata.Ta ei karda end näidata lihast ja verest inimolendina. Tema haavatavus liidab teda tugevalt tema järgijatega ja loob kestvaid inimsuhteid. Otsi võimalusi väikesteks hoolimisaktideks oma org.-is. (Käsitsikirjutatud kaart tänutunde avaldamiseks või õnnitlemiseks oma alluvale; ,,Kuidas sinu perekonnal läheb?). Väikestel tegudel on suured tagajärjed.- liblikaefekt. Liblika tiivalöök Singapuris võib tekitada orkaani Põhja-Carolinas. Käepigistust ei saa faksiga saata. Inimsuhete ja suhtlemisoskuse neljas alustala-tõe rääkimine.
Just siis tajute te häguselt oma jumalikkust, absoluutset, vaba ja igavest osa iseendast.Tegelikult olete te paljumõõtmelised olendid. Te suudate (ja seda te ka teete) väljendada ennast üheaegselt mitmes erinevas reaalsuses. Te ei ole lineaarse ajakontuuriga seotud. Praegune isiksus on vaid selle paljumõõtmelise olendi, kes te praegu olete, üks aspektidest. Kohe kui olete endale teadvustanud, et praegune väljendus, füüsilise inimolendina, on vaid üks teie aspektidest, tõusete te sellest kõrgemale ning kontakteerute suure Minaga, sellega kes te tegelikult oletegi. Kuid enne sinna sattumist on teil tarvis tervendada oma haavatud osad.Elu ego diktaadi all, lõi sisemised psühholoogilised haavad. Egole ehitatud teadvuse vabastamine kutsub eelkõige esile segaduse, kahtluse ja orientatsiooni kaotuse. Pärast esimese etapi lõppu, sisenete te uude etappi: jälgimise, mõistmise ja sisemiste haavade tervendamise etappi
Kas reegel "Sina pead varastama!" võiks saada üldiseks seaduseks? 136. Vooruseetika Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. Erinevalt Kantist ja utilitaristidest ei keskendu vooruseetika üksikute tegude õigsusele või väärusele, vaid indiviidi elule tervikuna. Põhiküsimus: kuidas peaksin elama? Vastus: kultiveeri (arenda) oma voorusi. Voorusi kultiveerides saad sina inimolendina "õitsema". Vooruseetika põhiidee Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, et inimene peab oma lubadusi, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Moodsad voorusteoreetikud Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010)
annaabi.ee 
