juurest minema. Kuna Humbertil on ammu juba viha Clare Quiltyi vastu, et see talt Lolita röövis siis otsustab ta selle nurjatu mehe üles otsida ja ta tappa. Raamatu lõpus tapab Humbert külmavereliselt ja ilma süümepiinadeta Clare Quilty ja ta pannakse vangi kus ta ka sureb. ,,Vandekohtu daamid ja härrad.." - Nii pöördub Humbert Humbert terve raamatu vältel, justkui jutustaks ta maailma kõige lihtsamat ja inimlikumat lugu. Ühtlasi on see fraas ka pöördumine lugeja kui vandekohtu liikme poole, kes seisab küsimuse ees: ,,Kas Humbert Humbert tegi midagi valesti?" Vastus sellele küsimusele on ilmselge ning pole kahtlust, et ta tegigi midagi valesti, kuid just nimelt see, kuidas ta on suuteline panema kahtlema. Kõige klassikalisem inimene mõistaks ta hukka automaatselt ja need, kes ,,Lolitat" mitte kunagi lugenud ei ole seda ilmselt teevadki, kuid Nabokov avab läbi Humberti mingi hoopis uue
Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast Tarapitale järgnenud vaheaega. Juhtivat osa etendasid kirjaniku Juhan Sütiste, Erni Hiir, August Jakobson, vanemaist kirjanikest Mait Metsanurk, Hugo Raudsepp. Anti välja ajalehte Kirjanduslik Orbiit, koguteos "Põhjakaar" (1931). Rühmituse programmiliseks märksõnaks sai elulähedus, kirjanduselt oodati "maisemat", "inimlikumat" ellusuhtumist, igapäevaelu kujutamist, astuti nooreestiliku uusromantismi vastu, rünnati Siurut, Tarapitat. Anneli Oidsalu 12 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Nn elulähedusliikumine tekitas kirjanduselus palju vaidlusi, Tammsaare, Suits, Semper nõudsid kirjanduselt vaimsust ja kunstiväärtuslikkust. Juhan Sütiste (18991945),
tunneme end vaid oma unistuste suunas liikudes. Liiga paljud meist ei mõista, et unistuste tõeks saamine ei sõltu juhustest, vaid meie valikutest. Peep Vainul on erakordne võime panna meid mõtlema küsimuste üle, mis on elus tõesti olulised. Soovitan seda ülimalt loetavat ning sisekaemuslikku raamatut soojalt kõigile inimestele. Kes on valmis oma valikuid tegema ise." Ka Eesti kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson on oma arvamuse avaldanud: ,,Peep Vain avab selles raamatus oma inimlikumat poolt ning näitab, kuidas ta seda, mida teistele õpetab, enda probleemide lahendamisel kasutab. Ta räägib lahti maailma iseenda ümber ja annab eluks praktilisi soovitusi. He lugemine neile, kes hindavad teiste kogemusest õppimist." Kokkuvõte Peep Vainu teos ,,Kõige tähtsam küsimus" on paljude poolt armastatud raamat, kuigi tema enda populaarsus pole nii suur. Tema õpetused on kasuks tulnud temale endale ja palju andnud
iganenu, ning mitte kanda endaga leppimatuse taaka. 9 KOKKUVÕTE Ma arvan, et Heiti Talviku luuletajaks hakkamist mõjutas see, et ta noorena luges väga palju. Teda hakkas kirjandus huvitama. Ma analüüsisin tema luuletust ,,Fööniks". Mulle luuletaja meeldis, sest ta looming on huvitav. Eriti luuletuses ,,Fööniks", kus tahetakse midagi paremat, puhtamat, inimlikumat, andeks andmist. Ka meie ajal vajab inimene tihti paremaks saamist, uuenemist, mõistmist. Kui andestad, siis andestatakse ka sulle ja hoopis palju parem ja kergem on elada. Iseendaga edasi minna,uueneda. Heiti Talvik on eesti kirjanduses tähtis veel selle poolest, et tegeles tõlketöödega. Ta tõlkis Puskinit, Bloki ja Issakovskit. Tema looming jääb alatiseks eesti kirjanduse ajalukku. 10 KASUTATUD KIRJANDUS
KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Aristoteles ( 383-322 eKr) on üks olulisemaid Antiik- Kreeka filosoofe, kes õppis alates 18- ndast eluaastast Platoni akadeemias ning lahkus sealt 37- aastasena, pärast Platoni surma ( u. 347 eKr). Aristoteles tugineb oma teostes peamiselt inimestega seotud filosoofiliste probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande. Nikomachose eetika I raamatust leiame vastuse, mis on see hüve, mille poole inimesed püüdlevad
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses
.....................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................13 Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat -3- SISSEJUHATUS Nikomachose eetika on Aristotelese eetikaalane peateos, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristotelese uurimisobjektiks on tegutsev ja toimiv inimene, kes teiste keskel elades peab tegema otsustusi õige tegutsemisviisi ja -vormi kohta. Lihtsustatult öeldes vaatleb Aristoteles küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Mille järgi seejuures valik teha, selle kirjeldamisele pühendabki Aristoteles oma eetikakäsitluse. (Nikom.eetika, 2007:350) Kuid hüve ja õnn on inimeste jaoks erineva tähendusega
peamiselt just seepärast, et tema soov jõuda Lolitani teeb temast geniaalse manipulaatori. Tasub meeles pidada, et tema nõrkused saavad talle siiski hukatuseks ning intelligentsus, andekus või manipulatiivsed oskused ei oma mingil hetkel enam rolli, kui nii suur tunne kellegi üle võimust võtab. ,,Vandekohtu daamid ja härrad.." Nii pöördub Humbert Humbert terve raamatu vältel, justkui jutustaks ta maailma kõige lihtsamat ja inimlikumat lugu. Ühtlasi on see fraas ka pöördumine lugeja kui vandekohtu liikme poole, sest lugeja on täpselt selles samas otsustavas rollis, seistes küsimuse ees: ,,Kas Humbert Humbert tegi midagi valesti?" Vastus sellele küsimusele on ilmselge ning pole kahtlust, et ta tegigi midagi valesti, kuid just nimelt see, kuidas ta on suuteline panema kahtlema. Kõige klassikalisem inimene mõistaks ta hukka automaatselt ja need, kes ,,Lolitat"
Perekonda taheti välja saata, sest eeskirjad võimaldasid seda. Samal ajal töötasid ja reisisid Lõuna-Euroopas ringi kümned Eesti ametnikud ja politseitöötajad, et vastavalt Euroopa Liidu nõudmistele Eestisse saada kasvõi mõnigi Süüria või Iraagi põgenik. TAOTLETAKSE FORMAALSETE REEGLITE JÄRGIMIST, AGA REEGLEID EI RAKENDATA INIMLIKKUSE TEENIMISEKS, VAID ÕIGUSTUSEKS, MIKS INIMLIKKUST POLE VAJA. (Albaania perekonna suhtes on oodata siiski inimlikumat otsust.) Sõnavõttude rohkus näitab, et mõtlevaid inimesi on haaramas rahutus. Õiguskaitsesüsteem on võõrandunud nii isiklikust kui ka ühiskondlikust moraalist, õieti ta loodigi sellisena. Ühiskonna kõlblusele mõjub hävitavalt kohtu, prokuratuuri või politseiuurimise iga otsus, mis riivab ühiskonna õiglustunnet (enam-vähem Rawlsi taustaõiglus, background justice), sest iga kaasus levitab oma sõnumit: nii ohvrite
Sobivad rollid, keegi kehvik, kes kehastab positiivseid jõude, väga halb tegelane on alati kulak ja mingid kõhklejad positsioonide vahepeal. Sellest tekstist tehti samuti film 1951. aastal, eesti esimene värvifilm. Juhan Smuul Kui räägime Smuulist kui stalinlikkust autorist, siis see avaldab luuleloomingus. Ta läheb 1950ndate jooksul samm-sammult luulele üle, aga see toob kaasa ka muutusi. Stalinliku kirj näide 1955 "Kirjad Sõgedate külast", aga ta esindab mingit inimlikumat tooni ja vaatepunkti võrreldes mõne muu asjaga. Inimliku vaatepunkti varjatud v avalik maaletoomine A. Hindi romaanisarjas "Tuuline rand I-IV" (1951-66). Seotud rannaolustikuga, tegevuspaigad vahetuvad. Algusots kõneleb kaugemast ajast ja seda on natuke kergem kujutada. Kui ta jõuab kolmandas osas Oktoobrirevolutsiooni juurde (ideoloogiliste keerukam), siis on juba kirjutamisaeg muutunud (1960. aastal tuli III osa).
Keegi naine, kelle tütar oli autoavariis surma saanud, kordas alatasa: "Nutt ei aita. Ta on läinud. Ma pean olema tugev ja eluga edasi minema." Ühel päeval koitis talle, mida ta õigupoolest ütleb. Ta lausus mulle: "Loomulikult olen ma kurb! Ma kaotasin oma tütrekese. Mida üks ema peaks siis tundma?" Ta puhkes nutma. See pole enam tunnetushäire, see on aus südamevalu. Kalli inimese kaotuse puhul pole midagi normaalsemat kui nutt, tähtsa ülesande luhtumise puhul midagi inimlikumat kui meeletu pettumus. Kui keegi teeb teile haiget või kasutab teid ära, on viha täiesti loomulik tunne. Tunnetushäiretest vabade tunnete avalik väljendamine pole mitte üksnes loomulik ja inimlik, vaid ka ääretult tähtis. Ehkki aus kurbus on sageli valus, viib see lõpuks tervenemisele. Kui olete otsustanud depressiooni vastu võidelda tunnetushäireid kahtluse alla seades ja ühtlasi andes endale loa inimlikke tundeid evida ja väljendada, olete teel tervenemise poole.
annaabi.ee 
