Kristi Vinteri sõnul on kasvatusel ja haridusel mõnevõrra erinevad tähendused: ,,Oma mõistust me harime, hariduse võtmes me räägime oskustest, teadmistest ja vilumustest. Aga rääkides kasvatusest, siis oma iseloomu me kasvatame. Kasvatuse kese on see kujunemine ja muutumine inimesena. Kui võtame vastsündinud lapse, kel on geneetiline potentsiaal kellekski kujuneda, siis see vaimsuse pool tähendab selles inimkeskkonnas inimeste mõjul ja toimel nende potentsiaalide avamist. See, millised kasvatajad selle lapse teele satuvad, hakkab kujundama seda potentsiaali, mis temast võiks realiseeruda. Mida väiksem on laps, seda rohkem peavad olema aktiivsed need välised mõjutajad, nagu vanemad, lastead ja kool. Mida suuremaks ta saab, seda rohkem see kasvatus peab liikuma enesekasvatuse suunas, sooviks saada ise paremaks inimeseks."
tugevalt meie arengut, püüeldes paremuse suunas ning rahulolu iseendaga ja maailmaga meie ümber. (Mis on häbi?) Sellega seostub kriisisekkumisteooria. Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi kokkulepitud meetoditel, mis katkestavad inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ning mille tulemuseks on inimese edasine toimetulek. (Payne, 1995) Kriisiteooria käsitleb inimest tema enda ökoloogilises perspektiivis, tema loomulikus inimkeskkonnas - kriisiteooria ei rõhuta mitte ainult kriisi võimalikke patoloogilisi tagajärgi, vaid ka indiviidi kasvu- ja arenguvõimalusi. Üksikute kriiside põhjused võib jagada kaheks suureks rühmaks: kriisid, mis on seotud ego struktuuri deformeerumisega (staatilised muutused, ego mis tahes osa kaotus) ja kriisid, mis on seotud isiksuse kalduvuste realiseerimise võimatusega. Teoreetiliselt on elusündmused
tegema Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 39. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 40. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 41
inimese käitumise kopeerimine - Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb - Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5 Sotsioloogia alused Liina Käär 48. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: - Ühiskonna säilimine ja taastootmine - Isiksuse kujunemine ja kujundamine Evolutsioon: - Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel
Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 57. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? ..
Võimalus harjutada: katseeksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 37. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? nt. juhtum aastast 1982. 6 last vanuses 8 kuust kuni 6 aastani. Neid oli luku taga täielikus isolatsioonis hoitud terve nende elu. Nad ei suutnud rääkida (aint häälitsesid) ega kasutada söögiriistu. Üksteise olid nad väga kiindunud, aga kõiki võõraid nad kartsid. See, et nad said koos olla ja üksteisele toetuda, hoidis vaieldamatult ära nende muutumise vaimselt ebastabiilseks. 38. Mida tähendab sotsiaalne mina?
Social agregate (sotsiaalne agrekaa) inimeste kogum, kellel ei pruugi olla omavahel tihedaid suhteid. Keskkonnapsühholoogia on tänapäeval kõige mahukam valdkond ruumikäitumine ja selle all käsitletakse tavaliselt: 1. isikuruum 2. territoriaalsus 3. privaatsus 4. tiheliolek. Käitumispiirangute mudelid vaatleb spetsiifiliselt keskkonna takistavat või tõkestavat rolli. Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia Eestis hakati rääkima sellest 70´date aastate lagu poole: Hardo Aasmäe, ?Tiina Raitvee?. Keskkonnaps eristab teda selline skaala, kus vaadeldakse nähtusi, sellised probleemid ntks ääremamaade probleemid. Migratsioon, pendelmigratsioon (inimesed kes võtavad ette pikemaid
Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 37. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: Ühiskonna säilimine ja taastootmine Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 4 Sotsioloogia alused Liina Käär
STAATUSESSE ASUMIST, MATKIMINE EHK AUTORITEETSE INIMESE KÄITUMISE KOPEERIMINE. TAGASISIDE: POSITIIVNE VÕI NEGATIIVNE, OLULINE KELLELT SEE TAGASISIDE TULEB. SOTSIAALNE TOETUS SOTSIAALSETELT VÕRGUSTIKELT. (SOTSIALISEERUMISPROTSESSI FUNKTSIOONID: · ÜHISKONNA SÄILIMINE JA TAASTOOTMINE · ISIKSUSE KUJUNEMINE JA KUJUNDAMINE) 59. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne SEE ON VAJALIK SELLEKS, ET TEMAS SAAKS TOIMUDA SOTSIALISEERUMINE. VASTASEL JUHUL PUUDUVAD TAL VAJALIKUD ELEMENDID NING TEMAGA EI JUHTU SEDA 60. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? SOTSIALISEERIMISE AGENTIDEKS NIMETATAKSE INIMESI JA ORGANISATSIOONE, KELLE ÜLESANDEKS ON SOTSIAALSETE NORMIDE
Vajalik informatsioon: mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema; Võimalus harjutada: katse-eksitusmeetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine; Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. 57. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Lapse isoleerimine eakaaslastest võib tuua kaasa kohanematust praktilises elus täiskasvanuna. Muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. Tekiksid vaimsed arenguhäired jne. 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. 59
ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluagne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 36. Miks on oluline, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Et inimene vajab kiindumust, heakskiitu, kindlustunnet. Inimene peab kasvama endasuguste seas, et omandada elukogemusi, kombeid jne. 37. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab ? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: 1)vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema. 2)Võimalus harjutada: katse-eksitus