Juhuslikkuse võlu Korralikult pügatud muru Üksikud puud või puuderühmad Looklevad teerajad Üllatuslikud vaated Paisutatud ojad Looduslikud kärestikud ja ojad Chiswick House W. Kent oli selle, ühe esimese tõelise inglise pargi rajaja Esimest korda ajaloos polnud park inspireeritud arhitektuurist vaid looduse idealiseeritud versioonist Parki illustreerib piltilus tempel puude vahel Chaswick House Rousham Asub Oxfordshire's On üks märkimisväärsemaid W. Kenti töid Pargi tegemist alustas C. Bridgeman, töö lõpetas W. Kent Parki iseloomustavad kõverad, keerduvad alleed; kasutatud on loodusliku maastiku elemente, nõlvu Sinna loodi hulk vaateid ja elavaid stseene, mis olid kaunistatud erinevate skulptuuridega Rousham
enda võimu näidata läbi arhitektuurilise saavututse: Versailles’ loss. Versailles’ loss esindas monarhiat ning inimese valitsemist looduse üle. Sellele tihtipeale vastandatakse inglise parki, mis on maastikupark. Inglise pargi „leiutajateks“ on eeskätt luuletajad ja filosoofid, kõige olulisem neist on Alexander Pope, kelle ideed inspireerisid mitmeid inglise pargi maastikuarhitekte, nende hulgas William Kenti, kelle peateos on Rousham (Oxfordshire’is). Inglise pargi tekke juurteks on Mesopotaamia jahipargid, normannide Inglismaa hirvepargid, antiikse Rooma aiad, renessansiaegne Itaalia, Hiina aiad ning Lorraini ja Poussini maalidel kujutatud maastikud. 12 Kirjandus 1. Pigeat, Jean-Paul 2003. Gardens of the World. Two Thousand years of Garden Design. Flammarion 2. Toman, Rolf 2008. Barokk: arhitektuur, skulptuur, maalikunst. Tallinn, Koolibri 3
Künklik maastik, avarad niidud, tiigid ja looklevad ojad, looduspäraselt kasvavad puu- ja põõsarühmad, paviljonid ja skulptuurid ilmestasid Kenti loodut. Parkides jalutasid spetsiaalselt looduspärasuse rõhutamiseks sinna toodud lamba- ja lehmakarjad. Kent oli looduse ülekandja, romantismi kalduvustega. Kuna tema aiad-pargid kujundati loodusmaastikust võetud stiilireeglite järgi, kujunesid need kõik sarnasteks, isegi monotoonseteks. Kent'i kujundatud on järgmised pargid: Rousham, Oxford, (1731-). Siin täiendas ja parandas Kent juba alustatud pargirajatist. Kompositsioon on küllaltki lihtne. Park jälgib looduslikku jõekääru; tihedam mets vaheldub hõredama puisniidulaadse parkmetsa ja lagedate aasadega. Kent pööras suurt tähelepanu valguse ja varju vaheldumisele. Teed on põhiliselt pügatud muruga, kruusateid on vähe. Siin-seal on rajatud kanaleid ja kaskaade, samuti ehitusi - templeid, püramiid, väravaid jms. Veenuse Org