Võrgu varustuskindlus - Varustuskindluse all mõistame elektrivõrgu võimet pakkuda kas pidevat minimaaalsete elektrikatkestustega elektrit. Pidev elektrivarustus keskpingel tähendab katkestusi pikkusega mitte üle 3 minuti.Tagada pidev elektrivarustus keskpingel ,kus katkestus võib põhjustada · Ohtu inimelule(haigla) · Varale suures ulatuses(plahvatyused tulekahjud) · Valitsusasutused ja riigijulgeolekule (jõustruktuurid) · Infrastruktuursed objektid (veevarustus ,transport) · Hoonetes kus korraldatakse suuri rahvakogunemisi Alajaam elektrivõrgu osa mis paikneb antud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande või jaotus liinide lõppühendusi,lülitus ja jahutusseadmed ,muundusseadmeid (trafod) ning hooneid Trafoalajaam alajaam on kaht või enamat eripingelist transformer Lülituspunkt lülitusalajaam, lülitusseadmestikuga ja tavaliselt kogumislattidega alajaam milles puuduvad jõutrafod.
Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. 4. Finantsinstrument (financial instrument)( Finanzinstruments )( )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. 5. Finantsasutus (financial institution)( )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7
Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a.
liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru
emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega finantsvahendajad, mittefinantsinstitutsioonid (ettevõtted) ning eraisikud. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest.
Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud. Kulud: laen 11 Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt
- Finantsasutused: o Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank o Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. - Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud infrastruktuursed asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. - Finantsturud, institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. o Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg).
Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 17. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d).
Tarkvara puhul võib litsents kehtida ainult tarkvara versiooniga, võib olla seotud kindlate riistvaraliste komponentidega, kasutajate arvuga vms. Taristu ehk infrastruktuur – arvuteid ja kasutajaid ühendav riist- ja tarkvara. Alates elektrist kuni töökohatarkvarani. • Arvutivõrk ja selle seadmed • Kesksüsteemide tugisüsteemid: serveriruumid ja nende eriseadmed (UPS, jahutus jne) • Serverid • IT turvaseadmed, rakendused, teenused • Muud infrastruktuursed rakendused ja teenused • Terminalseadmed (PC, printer, monitor, mobiilne seade) Käideldavus – millise osa ajast on terviklahendus või komponent kasutatav Veakindlus – omadus, mis võimaldab süsteemil jätkata toimimist hoolimata mõne komponendi tõrkest Turvalisus – vastavus nõuetele, riskide maandamine (ISKE) 2) Teenustaseme haldamise protsess /ITIL/ Service Level Management – SLM
Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsinstitutsioonid jagunevad: 1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. 2) Finantsasutus - nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jagunevad: 1) Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad 2) Finantsteenused laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne. 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks.
1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS! Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon.
Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2. Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumentide ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerfirmad ja investeerimispangad. 3. Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest. Tuntakse järgmisi finantseerimise vorme. · Otsene finantseerimine. Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile
annaabi.ee 
