3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Tähis K (kelvin), T= t kraadi+ 273 6. Absoluutne nulltemperatuur. 0 kraadi = 273,15 K 7. Teisendamised Celsiusest Kelvinisse ja vastupidi 100 kraadi = 373,15 kelvinit 8. Ideaalse gaasi mõiste Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nendevahelist vastastikmõju. Selle tingimuse ligikaudseks täitmiseks peaks gaas olema
Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn.
Kõrguse kasvades temperatuur alaneb. Euroopas on kevadel mäe tipus väga intensiivne päikesekiirgus ja lõuna pool ei esine polaarööd ega päeva 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, osa sellest neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Tööstuste arendamisega, hoonete
Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsihappegaasi (CO2) suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide
ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 13. Mis on elektromagnetväli ja -laine. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? iseloomusta eml skaalat! Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. Madalsageduslained sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks.
Atmisfääri aurumine veekogudest. tõestanud, et kogu seisukoha kontrollimine. Tagajärjed: 1. Keskmine õhutemperatuuri maailmas on tohutu Uued söödad lehmade jaoks. tõustmine ning hakkab omakorda kiirgama osooniauk. energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena(infrapunakiirgusena). 2 . Merepind tõuseb (jääliustikude sulamine). 1 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman 3. Biosfääri liigline koosseis muutub oluliselt(temperatuuri ja sademete
kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 30. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Peab oskama iseloomustada elektromagnetlainete skaalat. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. 31. Mida näitab temp ja kuidas on seotud osakese liikumine kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. Kineetiline ehk liikumisenergia Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur. 32. Erinevad temp skaalad Celsiusest kalvinini jne. Celsius, Faraday, Kalvin ee... 33. Siseenergia mis on?
3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefekti tekitavad aurumine veekogudest ja vulkaanipursked. „Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale.“ (http://www.envir.ee/1147506) Kasvuhooneefekt on tegelikult looduses normaalne nähtus, aga suurem probleem tekib siis, kui sellesse sekkub inimene. See on halb siis, kui inimene põletab fossiilseid kütuseid, raiub metsi, harib põlde ja kasvatab loomi.
asutustes on vaja madalpingelist voolu. 43. Mis on elektromagnetväli ja –laine?- Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. 44. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? oskad iseloom eml skaalat.- Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. EML skaala: 1.Madalsageduslained – sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 2.Raadiolained – elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 3.Optiline kiirgus – peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. 4
Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad
Kui palju on PARi langenud? PARi aastane jaotus Hollandis ja ekvatoriaal-Aafrikas Ekvaatoril tolm hägustab atmosfääri. Eestis on taimed vähesege valgusega kohastunud – harjunud pika puhkeperioodiga. Fotosünteesi efektiivsus 1) Päikesevalgus ei taba fotosünteesi aparaati. Annab energia ära ja peegeldub infrapunakiirgusena tagasi atmosfääri. 2) Päikesevalgus ei taba fotosünteesi aparaati ja valgus läheb läbi lehe, maapinnale 3) Valgus tabab fotosünteesi aparaati ja kvandi energia kasutatakse fotosünteesiks. Päikesevalgusest saadud energia abil pannakse süsiniku külge H aatomid.
Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti
Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt)
annaabi.ee 
