Last sõltuvusest võõrutada on raske ning sageli vajatakse perekonnavälist abi. Kasutame nutiseadmeid ka koolitöös, näiteks võib võtta meie naaberaleviku, Väätsa, kus tahvelarvutid asendasid nii paljudki õpikud. Kuid aja möödudes kurtis nii mõnigi, kuidas silmanägemine on halvenenud. Seega nutiseadmete kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli, info liikumine on kiirem ning suhtlus võõramaalastega on suurenenud. Liiga suur infovool võib olla segavaks faktoriks vajaliku info leidmisel ja noorte pidev olek netiavarustes võib tuua kaasa probleeme suhluses, arengus ning füüsilises vormis.
energiasüsteemi välja töötada, sellepärast peab alustama kohe. Enamustel liikmesmaadel on enda uurimisprogrammid energia kohta ning neil kõigil on peamiselt samad eesmärgid. Selline tegevus on hirmus ressursiraiskamine. Need programmid peavad oma jõud kokku panema ja unustama salapäratsemise. Uurimiste ühendamiseks peab olemas olema kindel energiastrateegia, tänu millele toimuks jõudude kokkupanemine, mitte võistlemine saavutuste eest. Sellisel moel oleks infovool palju suurem ning töö kiirem ja efektiivsem. Õnneks on üks esimesi samme selle ideaali täitmisel juba tehtud, nimelt ITER reaktor, mis on paljude maade teadlaste koostöö vili. See on keskkonnasäästlik tuumareaktor, mis ei tekita keskkonnale ohtlikke aineid. Võib uhkusega tõdeda, et ITERi projekt on just tulevikku suunatud, aga see on siiski piisk meres. Rääkides keskkonnaprobleemidest on väga tihti peetud lahenduseks praegust tuumaenergiat. Minu
Siia kuuluvad arvutivõrkude, serverite, klientide, tarkvara, organisatsiooni, funktsionaalsuste ja andmete ning muude osade paigutus ja vaated Infosüsteemi üldise struktuuri moodustavad funktsionaalsed alamsüsteemid ja tööd kindlustavad osad (tavaliselt tarkvara, riistvara) INFOSÜSTEEMI OSAD: 1. Organisatsiooni liikmed 2. Infotehnoloogiline osa 3. Mehaaniline osa (informatsiooni automatiseerimata töötlemine või käitlemine) 4. Nendevahelised suhted (reeglid, infovool, suhtlemine) INFOSÜSTEEMI ÜLESANDED 1. Sobiva infokeskkonna kujundamine subjektile, kelle jaoks infosüsteem luuakse 2. Subjektile sobiv infokeskkond kujuneb infosüsteemi elutsükli jooksul 3. Infokeskkonna kujunemine ja infosüsteemi elutsükli kulg on suures osas määratud subjekti infovaatega 4. Subjekti infovaade tähendab talle vajalikku infot õigel ajal ja õiges kohas 5
negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtlemine toimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. Ülalt-alla suhtlemine – juht peab looma alluvapoolse positiivse suhtumise. Juht peab ennast veenma, et suhtlemine on oluline tema töös. Peab olema hästi informeeritud. Infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Alluvate informeerimiseks kasutatakse erinevaid dokument, žurnaale, esitlusi ja ettevalmistatud koosolekuid. Alt-üles suhtlemine – suhtlemine toimub alluvatelt juhtidele. Juhini võib jõuda ainult osaline info, alluvad võivad infot moonutada või varjata töö kitsaskohti. Mõned alluvad võivad edastada infot otse tippjuhile, minnes mööda vaheastme juhist
kahtlev hoiak infoedastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu PERSONAALSED: emotsionaalsed, valikuline taj, psühholoogiline distants FÜÜSILISED: müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked SEMANTILISED: mõistete, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, žestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt? Ülalt-alla – infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele, alluvate informeerimiseks aksutatakse informeerivaid dokumente, tihti ei saavutata arusaamist. Parima suhtlemise võtmeks on tundlikkus inimeste vajaduste suhtes ja vaba dialoog alluvatega. Eeltingimused: Juht peab saavutama alluvapoolse positiivse suhtumise, peab olema hästiinformeeritud, on vaja teadlikult planeerida seda, kuidas informeerida alluvaid enne tegutsemist, tuleb saavutada usaldussuhe edastaja ja vastuvõtja vahel.
teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtleminetoimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi Ülalt-alla informeerimise puhul suundub infovool organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Peaaegu pool juhi suhtlemisest toimub alluvatega, ülejäänud pool kuulub ülemuste ja kolleegidega ning firmaväliseks suhtlemiseks. Alluvate informeerimiseks kasutatakse inforneerivaid dokumente, värvikaid brosüürikesi, kulukaid esitlusi ja hoolikalt ettevalmistatud koosolekuid. Juhil oleks kasulikum olla inimkesksem, siiram. Parima suhtlemise võtmeks on tundlikkus inimeste vajaduste suhtes ja vaba dialoog oma alluvatega.
2 Infosisalduse ühik on BITT (binary digit) e infokogus, mis antakse edasi üheainsa kahendmärgiga. Kahendsüsteem – on/ei ole e AP/ ei ole AP BAIT –infokogus, mis antakse edasi 8 bitiga. Pmt 8 ruudukest ,kus 0 või 1. Aktsioonipotentsiaal kasutab kahendsüsteemi! Kõik meeled koos 1010 bit/s aga teadvustatud taju on 100 bit/s (infovool ehk kanali mahtuvus) .NB! 1ms üks AP Kommunikatsioon – info ülekande protsess ja selle osad. Müra- informatsiooni kulgemise häired infokanalis Redundants ehk liiasus- see osa sõnumi infohulgast, mille võib eemaldada, ilma ,et läheks kaduma sõnumi sisu e essentsiaalne informatsioon. Redundants on vajalik ülekandmisel tekkivate häirete tõttu info kadumamineku vältimiseks.Keele ja
saavad teavet organisatsiooni liikmetest ja nende eesmärkidest, lahendusi vajavatest probleemidest – sellest, kus on nõrgad lülid ja mida saaks teha paremini. Juhid, kes leiavad aega oma alluvate ärakuulamiseks, võidavad mitmes mõttes – esiteks koguvad nad ise kasulikku informatsiooni, millega edaspidi arvestada, ja teiseks kogevad alluvad, et neid võetakse kuulda, nende ettepanekutega arvestatakse ning nende lojaalsus firma vastu kasvab. Ülalt- alla informeerimise puhul suundub infovool organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Peaaegu pool juhi suhtlemisest toimub alluvategea, ülejäänud pool kulub ülemuste ja kolleegidega sning firmaväliseks suhtlemiseks. Alluvate informeerimine peab olema korralikult ette valmistatud. Alt üles informeerimine. Kui kahepoolne suhtlemine (informeerimine) katkeb halva tagasiside tõttu, kaotab juht ülevaate alluvate vajadustest ja tal jääb otsuste vastuvõtmiseks informatsiooni puudu
alluvatega, ranget kontrolli ning ametliku võimu rakendamist. Samuti on autokraatliku liidristiili puhul suhtlemine alluvatega ühesuunaline. Suures organisatsioonis on aga suhtlemine väga oluline, see peab toimuma igal tasandil ning igas suunas. Info vaba liikumine ning suhtlemine paneb organisatsiooni tööle kui terviku. Saaremaa Tarbijate Ühistu koosneb paljudest allüksustest, mis asuvad üksteisest küllaltki kaugel. Vaba infovool ning avatud suhtlemine on ainsad, mis aitavad erinevatel allüksustel oma tööd kooskõlastada. Autokraatliku liidristiili kasutamine aga pidurdab ettevõtte 39 arengut ning koostööd. Nii arvasid ka ettevõtte töötajad, kuna põhilisteks juhtimise vigadeks ja probleemideks olid märgitud just halb infovahetus ning allüksuste töö koordineerimatus. (vt. lisa 2) Autokraatliku juhtimisstiili kasutamine toob kaasa ka lisa kulutusi. Halva
Sellest oleneb nii tema kui ka meediakanali usaldusväärsus. Kuigi meediasuhted põhinevad suhtlusel ajakirjanikega, ei ole eesmärk tekitada organisatsioonile tasuta reklaamipinda, keelitades ajakirjanikke ühel või teisel teemal kirjutama (või mitte kirjutama). Oma tööandja või kliendi huvide esindamisega samal ajal peab suhtekorraldaja suutma edastada asutuse sõnumeid võimalikult neutraalselt ja täiesti ausalt. Meediasuhete kaudu tagatakse pidev infovool organisatsiooni ja meedia vahel ning PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõnumeid, lähtudes seejuures konkreetse meediakanali profiilist ja ajakirjaniku huvidest. Samuti peab suhtekorraldaja
annaabi.ee 
