igapäevaelus on informatsioon. Infoteadlane Nicholas Belkin defineerib seda järgnevalt: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”(Vikipeedia) Kohati tundub infot olevat liigagi palju ning seetõttu on oluline sellele orienteeruda ja valida kõige usaldusväärsem kanal. Tänapäeva inimesele on oluline infopädevus ehk infokirjaoskus. Guugeldamisest jääb tihti väheks, kuid kuidas rahuldada infovajadust ning otsustada, kas tegemist on usaldusväärse allikaga? Infovajadus esineb igal inimesel igapäevaselt. Eriti suur on see just õppuritel ja inimestel, kelle töö sisaldab info töötlemist. Minul kui tudengil on infovajadus päris suur. Kasutan erinevaid infoallikaid nii tavaelus kui õppimises. Õppimises on mul vaja erinevaid informatsiooniallikaid kodutööde tegemises ning lisamaterjaliga tutvumiseks. Raske on ette
1974. aastal tundma, millal ta · Kasutusel on palju informatsiooni vajab ja erinevaid infokirjaoskuse oskama määratleda defininitsioone ja informatsiooni asukohta ning mudeleid. hinnata ja kasutada · Levinuim on vajaminevat informatsiooni" infokirjaoskuse defineerimine infokirjaoskaja isiku kaudu. INFOKIRJAOSKAJA · Teadvustab infovajadust · Sõnastab infopäringuid · Määratleb info- ja viiteallikad · Sooritab infootsinguid · Hindab infot ja infoallikaid · Valib sobiva info ja allikad · Korratsab ja töötleb infot · Kasutab ning eristab infot INFOKIRJAOSKUSE KOMPONENDID · Sissejuhatus · Infovajadus ja päring · Infoallikad · Viiteinfoallikad · Infootsing · Infoallikate hindamine · Info kasutamise reeglid KOKKUVÕTE · Tulemuslik informatsiooni otsing nõuab üha enam
uusi elurolle, läheme kaasa ühiskondlike muutustega ja vastavalt sellele teeme muudatusi ka oma tulevikuplaanides. Arvamus, et karjäärialane areng on vaid ametiredelil ülespoole liikumine, on vaid müüt. Karjäär hõlmab kogu Sinu eluteed koos kõikide erinevate rollidega. See on elu- ja töökogemuste seeria. Sama tähtis, kui on töö, on ka elukestev õppimine, hobid, elustiil, suhted lähedaste ning suhe iseendaga. Inimesed ei teadvusta tihti oma infovajadust ning ei oska seda õigetest allikatest hankida. Tihti saadakse karjääriinfot sõpradelt, internetist ja avalikust meediast. Selline teave tundub usaldustäratav, kuid pahatihti on ebakorrektne. Samas korrektne ja hästi leitav info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest on karjääriotsuste tegemise seisukohalt asendamatu. 3
Infopädevus Mis on infopädevus? Infopädevus e infokirjaoskus tähendab võimet tunnetada infovajadust, oskust vajaminevat informatsiooni efektiivselt leida, hinnata ja kasutada. Kas sünonüümide kasutamine info otsimisel tuleb kasuks? Sagedaseim viga on sünonüümide kasutamata jätmine! Laiendamaks oma võimalusi mitmekülgset infot leida, on hea kirja panna kõik oma esialgse teemaga seonduvad märksõnad ja lähedased, sünonüümsed mõisted. Mis on süstemaatiline infootsing?
Uurimismeetod Minu uurimustöö teemaks on “õpetajate valmisolek aidata ja toetada lähedase pereliikme kaotanud last Nõmme linnaosa koolides töötavate klassiõpetajate näitel.” Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada õpetajate kogemused ja kokkupuuted lastega, kes on kaotanud lähedase pereliikme. Selgitada välja koolis töötavate õpetajate valmisolek ja võimalused lähedase pereliikme kaotanud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Uurida infovajadust lähedase kaotanud lapse toetamiseks haridusasutustes. Kuna tegemist on üsna isikliku ja hella teemaga, siis on kõige sobivam viis uurimustöö läbiviimiseks silmast silma intervjuu, kus saan vahetult tagasisidet mind huvitavatele küsimustele, saan täpsustada küsimusi kui selleks on vajadus ja saan otse näha inimeste emotsioone antud teema suhtes ja näha, kuivõrd neid see teema üldse puudutab. Seega sobib minu uurimustöösse kvalitatiivne uurimismeetod.
töötada.Kui võimalikud variandid leitud, siis uuri vastavaid õppimisvõimalusi. Õppimisvõimaluste puhul on oluline, et Sa omad ettekujutust õpitavast erialast. Enne lõplikku otsuse tegemist tutvu põhjalikult eriala õppekava sisu, vastuvõtutingimuste ning õpitavate ainetega. Lisaks pööra tähelepanu ka praktilistele aspektidele nagu ühiselamu, hea transpordiühendus või õpilastegevused. Inimesed ei teadvusta tihti oma infovajadust ning ei oska seda õigetest allikatest hankida. Tihti saadakse karjääriinfot sõpradelt, internetist ja avalikust meediast. Selline teave tundub usaldustäratav,kuid pahatihti on ebakorrektne. Samas korrektne ja hästi leitav info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest on karjääriotsuste tegemise seisukohalt asendamatu( http://et.wikipedia.org/wiki/Karj%C3%A4%C3%A4riplaneerimine )
Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda nimetatakse information retrieval. 10. Infoteaduse seos teiste teadusvaldkondadega: loodusteadused, tehnikateadused, sotsiaalteadused Vastus: Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Loodusteadus- Loodusteadused on infoteadusele paradigmade ja meetodite allikaks. Pasley väidab,
aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891) Plakat: Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust. Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19. saj II poolt nende aseaineks. Levis massiliselt, ilmus perioodiliselt. Sisaldas ka sündmusinformatsiooni (st mujal varemalt toimunud sündmused). Rikastas keelt. Rahvaraamat: Eesti esimene 1525. Sarnaselt varasema ajakirjandusega samuti ühemehetöö. Ka algsel
Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud investeeringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmmisel, planeerimisel ja hinnangu andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele. Juhid vajavad infot eeskätt selleks, et teha majanduslikult põhjendatud juhtimisalaseid otsuseid. Samuti on väga oluline nende roll kuluarvestuse süsteemi väljatöötamisel. Ilma selleta, kui iga juht ie ole täpselt määratlenud oma infovajadust, on raskendatud kogu efektiivse kuluarvestuse süsteemi ülesehitamine ettevõttes. Juhtimisotsuste vastuvõtmiseks on äärmiselt oluline kuluinfo, mis on seotud kulude liigitamise, jaotamisega ja käitumisega erinevatel tegevustasemetel ja samuti kulueelarvetes esitatud kulunäitajad. Töötajatele on kuluinfo kasulik, et nad suudaksid tulenevalt oma ametikirjeldustes toodud eesmärkidest ja lisaks
Kulude-tulude analüüs, kasumi jaotamine, eri toodete kasumlikkus · Eesmärgid ja poliitika Ettevõtete liitumine, töö väärtustamine, töötajaskonna vähendamine-suurendamine, laienemisplaanid. · Töötajad Töötajate vahetamine, koolitused, tööohutus. Praktika Praktilist uurimist kasutatakse,et: · Leida sisemise kommunikatsiooni eesmärke, mis toetavad organisatsiooni üldeesmärke. · Teada saada ettevõtte eri gruppide infovajadust · Õpetada töötajaid väljendama oma vaateid ja soove · Korraldada töötajatele suhtlemistreeninguid · Selgitada välja informaalsed kommunikatsioonikanalid, mida juhtkond ehk ei teagi · Uurida välja, millised ettevõttes eksisteerivad grupid on kindlakäelist juhtimist vajavad ja millised suudavad iseseisvalt töötada PSÜHHOLOOGILISED ASPEKTID
· teemapäringud · dokumendipäringud ehk teavikuotsing Hea tava: Infoasutused ei tohiks kunagi suunata kliente ise pöörduma päringuga teiste organisatsioonide poole; kõik nõutavad andmed tuleks hankida ise ja seejärel vastata päringu esitajale. Soovitus: Talletada sageli korduvad päringud. Päringuintervjuu on otsingueelne intervjuu, see on täpsustavate küsimuste esitamine infovajajale, et selgitada kliendi täpset infovajadust. 8 Interneti olemus, teenused ja otsivahendid. Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme
5) info ja tema kasutaja vahelised seosed. Tom Wilson (2001) soovitab vaadelda infoteadus kui nelja valdkonna koostoimet: infosisu, infosüsteemid, inimesed ja organisatsioonid. Tefco Sarasevic (2009) toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: 1) suund, mis on seotud üksikisiku ja ühiskonna infovajaduse ja-kasutamisega 2) suund, mis on seotud spetsiifiliste ja informatsioonitehnikate, -süsteemide ja tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Mõned uurimisvaldkonnad on püsinud läbi kolme ajaperioodi. Kestva tähelepanu keskpunktis on: infootsing, infokasutaja ja-kasutamine ning nn. meetrikauuringud (bibliomeetria, veebimeetria jt). Valdkondade fookus on küll mõnevõrra muutunud, kuid uurimisvaldkonnad on püsivad. 4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused. TEKE Infoteadus kerkis esile peale teist maailmasõda
tähtsam leida konkreetsete juhtimisotsuste tarvis mõistliku aja ja ressursside kuluga sobivaim arvestusinfo. Juhtimisarvestussüsteem tuleb iga ettevõtte puhul luua individuaalselt, pidades silmas ettevõtte eripära, tegutsemisvaldkonda, juhtkonna infovajadust ning lahendamist ootavaid võima- likke probleeme. Juhtimisarvestussüsteemi kõige olulisem osa on üldjuhul kuluarvestussüsteem. 17 Kuluarvestus ja kulujuhtimine 471 Kuna juhtimisarvestus on ettevõtetele vabatahtlik, siis puuduvad valdkonnas kohustusli-
annaabi.ee 
