sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus.
Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. • Finantsarvestus – vara muutmisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus arveldus korraldus, aruandluse koostis, struktuur ja sisu seadusandlikult reglementeeritud. Selgitatakse ettevõtte bilanss ja kasumiaruanne. Huvitab väliseid infotarbijaid. Süsteemkäsitlus • On iseloomulik: 1)teadus vaatleb igat objekti süsteemina, mis ühest küljest koosneb paljudest allsüsteemidest ja
sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus.
............7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele. Majandusarvestus toodab tarbijatele infot kahel eesmärgil: - ettevõttesiseste otsuste tegemiseks - aruandmiseks ettevõttevälistele tarbijatele Nende infovajadused on erinevad: - omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine; - juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud otsuste hindamiseks;
müügitulu. Ettevõtte majandusaasta tulemi kujunemist kajastab kasumiaruanne. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest temas toimub omakapitali ühe olulise kirje detailsem iseloomustamine. Kasumiaruannet võib kujundada lähtudes kasutamisest: - ettevõttesiseseks kasutamiseks, eelkõige juhtimisarvestuses; - ametlikuks aruandeks. Ettevõttevälistele infotarbijatele ettenähtud kasumiaruande (ametlik kasumiaruanne) skeemid fikseeritakse iga riigi raamatupidamist reguleerivas seadustikus. Põhimõtteliselt on võimalikud kaks varianti. Esimese variandi puhul liigendatakse kulud kuluelementide lõikes: Realiseerimise netokäive 1000 Kaubad, toore, materjal 300 Tööjõu kulu 270 Põhivara kulum (amortisatsioon) 130 Energia 50
Dokumentide tehniline ja arvestuslik töötlus. Tehniline töötlus seisneb dokumentide sorteerimises kvalitatiivsete tunnuste järgi ja nende komplekteerimises (näiteks edastuseks raamatupidamisfirmale). Arvestuslik töötlus koosneb dokumentide takseerimisest (hindamisest), kokkuvõtmisest, lasuendite koostamisest ja majandustehingute näitajate kirjendamisest kontodel (läbikandmine registritest ehk andmesalvestus). 4. Aruannete väljastamine infotarbijatele. 5. Töödeldud dokumentide ja registrite üleandmine ja säilitamine arhiivis [6 : 177- 178]. Dokumendikäive kinnitatakse jooksvalt pearaamatupidaja poolt ning sellest kinnipidamine on kõikidel töötajatel kohustuslik [6 : 178]. 4.2 Dokumentide säilitamine Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb näidata dokumentide säilistamise kohta: · dokumentide säilitamise kord ja vastutus; · dokumentide jooksvas ahiivis hoidmise aeg ja millal dokumendid antakse üle
juhtimine toimib kavandatult ning ebaõiged käitumised on välistatud või vähemalt piiratud. 4. Info ja kommunikatsioon Nõuetekohast infot tuleb identifitseerida, koguda sellisel kujul ja sellise aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid normaalselt täita. Arvestama ei pea üksnes sisemise infoga, vaid ka väljast laekuvaga, mis on seotud ettevõtte tegevusega, erinevate tingimustega, mis on oluline juhtimistegevuses, otsuste tegemisel ja välistele infotarbijatele aruannete koostamisel. Tõhus kommunikatsioon peab toimima ülevalt alla, alt üles ning organisatsiooni läbivalt (horisontaalselt). Kogu personal peab saama selge sõnumi juhtkonnalt, et vastutus kontrolli tegevuse eest on väga oluline. See eeldab, et töötajad saavad aru oma kohast sisekontrollisüsteemis, samuti sellest, kuidas on tegevused omavahel seotud teiste töötajate ja töödega. Sisekontrollisüsteem ei toimi iseenesest, vaid läbib kogu ettevõtte personali. Kõigil
juhtimine toimib kavandatult ning ebaõiged käitumised on välistatud või vähemalt piiratud. 4. Info ja kommunikatsioon Nõuetekohast infot tuleb identifitseerida, koguda ja edastada sellisel kujul ning aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid normaalselt täita. Arvestama ei pea üksnes sisemise infoga vaid ka väljast laekuvaga, mis on seotud ettevõtte tegevusega, erinevate tingimustega, mis on oluline juhtimistegevuses, otsuste tegemisel ja välistele infotarbijatele aruannete koostamisel. Tõhus kommunikatsioon peab toimima ülevalt-alla, alt-üles ning organisatsiooni läbivalt ehk horisontaalselt. Kogu personal peab saama selge sõnumi juhtkonnalt, et vastutus kontrolli tegevuse eest on väga oluline. See eeldab, et töötajad saavad aru oma kohast sisekontrolli süsteemis. Samuti sellest, kuidas on tegevused omavahel seotud teiste töötajate ja töödega.
skeemi väljatöötam. Controllingu juhtimislik ül. - hälvete, jääktulu ja e/v koondtulemuste anal. alusel juhtimisotsuste väljatöötamine firma kõigile juhtimistasanditele. Controllingu põhiül. anglo-ameerika keeleruumis: integreeritus teiste juhtimisfunkts-ga, sisald. endas plan., org. allüksuste koordin., kommunikatsiooni, hindam., otsustam., mõjutamaks töötajaid tegutsema org. eesm. nimel. Suunat. e/v sisestele ja välistele infotarbijatele (finants- ja maksudear- vestus). Controllerile allub kogu arvestusosakond. Controllingu põhiül. saksa keeleruumis: plan., kontroll, informeerimine ja koordin. Suunat. e/v sisesele infotarbijale. Controllerile allub vaid e/v sisene arvestus. 33 24. Controllingu organisatsioon ja controlleri ülesanded ettevõttes. Org-i controllingusüsteem integreerib plan., infovarustust, kontrolli, anal. ja operatiivjuhtimist, mille kaudu tagat
Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes kasutatavat kasumiaruande skeemi, tuleb kulud kajastada kas tootmiskuluna või perioodikuluna (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 85). Mõne ettevõtte arvestuspõhimõtted ja süsteemid ei ole sobivad kohustusliku finantsaruandluse koostamiseks
Infoteadusel on palju erinevaid definitsioone. Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest. Selline definitsioon on olnud küllalt püsiv viimase 40 aasta jooksul. Harold Borko- väga pikk def. niikuinii ei jää meelde. Kalervo Järvelin (1995) Infoteadus on teadus informatsiooni (eelkõige salvestatud informatsiooni) edastamisest infoloojatelt infotarbijatele. Eesmärgiks on luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, infohankimisviisidest ja 6 inforessursside organiseerimisest sellisel kujul, et see võimaldaks soovitud informatsiooni kiire kättesaamise. Tefko Sarasevic (2009) defineerib infoteadust kui professionaalse ja teadustegevuse
väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor teha paremaid, efektiivsemaid investeerimisotsuseid, mis põhinevad täpsemal riskiplaneerimisel. 6 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Lisaks välistele infotarbijatele suunatud aruandlusele on vajalik ettevõtte-sisese aruandluse koostamine ja arendamine. 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused Ettevõtte kui terviku majandustulemuste kujunemise jälgimiseks on vajalik teostada strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus- tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste juhtimistasandite (segmentide) tulemuste kaudu.
standardid) instruktsioonidega, planeerimis ja aruandeskeemidega Eesmärk Käsitlus suunatud välistele Käsitlus suunatud sisemistele infotarbijatele. Õige ja õiglase infotarbijatele. Objektiivne hinnangu andmine ettevütte pilt ettevõttesisesest majandustulemuste kohta majandustulemuste kujunemisest 88 10. Raamatupidamise seadus. Seaduses kasutatavad mõisted, raamatupidamise korraldamise põhinõuded,
annaabi.ee 
