TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2
informatsioonilise vastastikutoimimise teda ümbritseva maailmaga ,,tüüpiline süsteem", ehk maailmataju ning maailmatunnetuse ,,tüüpiline viis". A.Augustinaviciute seletab seda nii: ,,... Informatsioonilise metabolismi tüübid (IM tüübid või IMT d) see on lihtsalt inimese informatsioonilise aparatuuri ehitus. ,,Toodetakse" kuueteistkümne tüübi informatsiooniline aparatuur, aga tüüpide iseloomustused, need on konkreetsete informatsiooniliste aparaatide funktsioneerimise tehnilised karakteristikud". A.Augustinaviciute poolt väljatöötatud informatsioonilise aspekti mõiste sotsioonilises interpretatsioonis on erakordselt tähtis ja lahutamata mõistega ,,psüühiline funktsioon", kuna just informatsioonilise aspekti poolt määratud raamides ,,töötab" iga psüühiline funktsioon. Just sellele aspektile ta ,,vastab". Just selle aspekti lõikes informatsiooni ta tajub
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...........................................................................
Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilised liigid: 1) Algebraline 2) diferentsiaalvõrrand 3) lineaarsed võrrandid 4) mittelineaarsed. 1.3 Muutujad ja Parameetrid- Muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt mõõdetadav. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Parameetrid- Süsteemi või tema elementide iseloomustussuurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid moodustuvad elementide parameetritest keerukal ja individualiseeritud viisil, seepärast on süsteemi hindamine
kodeeritud valku tööstuslikel/kliinilistel eesmärkidel. Nt. kasutusel rekombinantsed DNA molekulid, kuhu kloonitud insuliini geen. Selline DNA viiakse laboritingimustes kasvavatesse rakkudesse, kus algab insuliini süntees. Sünteesitud insuliin on võimalik välja puhastada ja seda kasutatakse diabeedi ravis. 44. DNA sekveneerimise põhimõte Ehk järjestusanalüüs on monomeeride järjestuse kindlasmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides. 45. Polümeraasi ahelreaktsioon Viimase mõnekümne aasta üks olulisemaid läbimurdeid DNA analüüsi valdkonnas. Töötas välja Kary Mullis 1983. Lühidalt võimaldab PCR ka väga väikest kogust DNA'd paljudnda mitme suurusjärgu võrra. Paljundatakse pikast DNA molekulist korduvalt ainult mingit konkreetset lõiku. Taoline DNA paljundamine tänu erilistele praimeritele → pikemat tüüpi DNA fragmendid
Iga piksel on tõlgendatav kui punkt (vekto) heleduskordajate n-dimensionaalses ruumis, kus n on kasutatav spektraalkanalite arv. Klassifitseerimisülesanne seisneb teatud klasside väljaaeraldamises punktiparves. Klasteranalüüs rühmitamine, spektraalsete tunnuste poolest lähedased. Spektraalsed klassid ja informatsioonilised klassid (metsanduslik tunnus, maaktte tüüp jne alusel eristamine). Leida sellised spektraalsed klassid, mis oleksid tõlgendatavd meid huvitavate informatsiooniliste klassidena. Üldjuhul pikselhaaval, aga eriti kui eesmärgiks on muutuste uurimine, siis otstarbekas on vaadata terveid põldusid või eraldisi (vektorkaart), valdav enamus klassifitseerimislgoritme töötab siiski pikslitega. Klassifitseerimine õpetava valimiga: valitakse informatsioonilised klassid, leitakse igale klassile tugi- või õpetuspiirkonnad (digitize). Õpetuspiirkonda kuuluvate pikslite koguarv peaks reeglina olema suurem kui kümnekordne kasutatavate spektraalkanalite arv.
reprodutseerimine; elektrooniliste andmebaaside reprodutseerimine; arvutiprogrammide reprodutseerimine; samuti nootide reprograafilisel viisil reprodutseerimine. Lisaks eeltoodule on praktikas väga sageli rakendatavaks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta teose vaba kasutamise aluseks autoriõiguse seaduse § 19, mis sätestab seitse erinevate teose vaba kasutamise võimalust, mis kõik on seotud teaduslike, hariduslike, informatsiooniliste ja õigusemõistmise vajaduste ning eesmärkidega. Viidatud paragrahvist tulenevalt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega lubatud. AutÕS 12. Teose kasutamine autori nõusolekuta, kuid tasu maksmisega.: teose vaba kasutamine. Autori nõusolekuta võib küll kasutada audiovisaalset teost ja teose helisalvestist isiklikeks vajadusteks,
põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. 4. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest. Tavaliselt kinnitavad seda teooriat uurimused mehhaanilise õppimise ilmingutest. Konstruktivistlikud teooriad ei piirdu õpitava meeldejätmine ega meenutamine assotsiatsioonide loomise ja ligipääsuga kujunenud seostele, vaid
interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastusega ehk ahhaa-efektina. Gestaltistid näitas, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. 4) Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Õppimise käsitlemisel informatsiooni vastuvõtmisena eeldatakse, et õpetajad edastavad õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena. Õppemeetoditena domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt. Selle suuna esindajad pööravad palju tavaliselt palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava
sisend-väljund mudelid (nö must kast, ei huvita mis sees toimub, huvitab ainult sisend ja väljund) ja sisend-olek-väljund mudel (huvitab mis mustas kastis sees on). Muutujad ja parameetrid: Muutujad - süsteemi iseloomustavad suurused, ajast sõltuvad (sest enamik süsteeme on pidevalt muutuvas seisundis), nt sisend, väljund, olek, häiringud (mürad), üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate (sama või varjasema ajamomendi) hetkväätustest. Parameetrid- süsteemi või tema elementide iseloomustavad suurused, mis esinevad dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavas võrrandis (nt. matemaatilises mudelis).
seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Geštaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. Õppimise mõistmisel on kesksel kohal arusaamine mälust ja selle talitlusest. Traditsiooniliselt käsitletakse mälu kas assotsiatiivsete või konstruktivistlike mudelite valguses. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest. Tavaliselt kinnitavad seda teooriat uurimused mehhaanilise õppimise ilmingutest. Konstruktivistlikud teooriad ei piirdu
annaabi.ee 
