Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inforaatika 1 - Keskkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
roman, endid, shape, veerg, column, tehnikaulikool, tookeskond, joonestusvahendid, allik, unistuste, arvutid, protsessor, kuvar, diskett, toovihik, chartTallinna Tehnikaulikool Energeetikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Roman Rudenko Õppemarkmik 143128 Õppejõud Kaarel Allik Õpperuhm AAAB10 viimane nr eelviimane a b c y nr z nr 8 2 0 1 4 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3.75 -1 1.1533054 1.936906 1 b e2x y 3 x 2 a 2
* Diagramm Tööleht Chart Worksheet 1..* 65 536 Lahtriplokk Rida Range Row 1..16 777 216 256 Lahter Cell 0..* Kujund Shape 256 Veerg Column 1..16 777 216 65 536
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Krisrjan Veskus 092588 Üliõpilane Õppemärkmik Kersti Antoi EAEI13 Õppejõud Õpperühm K r i s t j a n x x V 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 e 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 s 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 k 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 u 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 s 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 Kokku 90 20 50 80 80 80 80 50 20 90 Kokk
0..2 Diskett 1, 2 Kuvar Kõvaketas CD ROM DVD Diskett TÖÖVIHIK 1...* 0...* TÖÖLEHT 0..* 0..* Kujund Diagramm Chart Worksheet Shape 65 536 Rida 256Veerg Row Lahrtiplokk Column Range 1..16 777 216 256 Lahter 65 536 Cell Veerg olumn
1 2,4 1 Esiklaas Uks Tagaklaas Salong ... 2..* Iste 1 Armatuur ... Töövihik DIAGRAMMILEHT Chart 1 1..* Diagrammiala Kujund Chart area Shape 1 1 1 Jooniseala Pealkiri Legend Draw area Title Legend 1..* 1..* Andmeseeria Punkt Data Seria Point Kujund Shape 2,3 Legend Telg Legend Axis Punkt Point
Tallinna Tehnikaülikoo Informaatikainstituu Töö Exceli töökeskkond ja joonestusva Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut i töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik Õpperühm 11.10.2011 M a r t i n x x 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Maria Ni Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm estusvahendid 142937 YASB11 Maria Ni 142937 YASB11 M a r i a N 4 2 9 3 7 i 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Ilona Juhanson Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm likool uut estusvahendid 123964 YASB11 Ilona Juhanson 123964 YASB11 22.09.2012 I L o n a X X X X X J 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 u 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 h 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik 165145 Õppejõud Õpperühm 165145 25.09.2013 x x Kesk 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20
.* Külmik Magamistub a 1 0..* Kraanikau Söögituba ss ... Töövihi k 1..* Diagramm 0..* Tööleht 0..* Kujund Chart Shape Worksheet 65 536 1..* 256 Rida Lahtriplokk Veerg Row Range Column 1..16 777 216 Lahter 256 Cell 65 536 Kujund Shape 256 Veerg Column
1 4...* 1...* 1 Vundament Sein Lagi katus ... * Sarikas Uks Aken 1 Alus Kate 2 Töövihik 1...* Diagramm 0...* Tööleht 0...* Kujund Chart Worksheet Shape 65 536 1...* 256 Rida Lahtriplokk Veerg Row Range Column 1...16 777 216 Lahter 256 Cell 65 536
Tallinna Tehinkaülikoo Informaatikainstituut Töö Exceli Töökeskkond ja jo Üliõppilane Sergei Nõulik Õppejõud Ahti Lohk nna Tehinkaülikool ormaatikainstituut Töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik 111019 Õpperühm AAVB10 Sergei Nõulik 111019 S e r g N 1 1 0 1 õ 1 1 0 1 u 1 1 0 1 l 1 1 0 1 i 1 1 0 1 k 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1
i xi 1) N 25 1 0 Keskväärtu 46.2 2 2 Dispersioo 867.9167 3 7 Standardhä29.46043 4 10 Mediaan 46 5 15 Haare 99 6 28 7 29 8 30 9 31 10 32 11 32 12 42 13 46 14 47 15 47 16 48 17 53 18 68 19 70 20 75 21 75 22 79 23 94 24 96 25 99 5.3) 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 10) i xi yi x-xkesk y-ykesk (x-xkesk)2 1 4.3 4.6 1.22 1.44 1.4884 2 2.8 0.7 -0.28 -2
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table-objekti loomine ja kasutamine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused utamine tabelites sutamine abeliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Ühemuutuja funktsiooni tabuleerimine ja graafikud. Aadressid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites nimed Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites päisete tekstid Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimine Lisad Valideerimine tabelites
STATISTIKA Kodutöö 1. Arvkarakteristikud (max 10 punkti) Arvutused tehke KIRJALIKULT (vt. loengu slaidid), Excel'i statistika funktsioonid k Ül. 1. Viimase nädala jooksul kahekümne inimese krediitkaardi kasutamiste arv oli vasta (4 punkti) Jnr 1 2 3 4 Kaardi kasutamistearv 8 2 6 1 a) Määrake tunnuse krediitkaardi kasutamise arv tüüp ning koostage jaotustab b) Moodustage tunnuse variatsioonirida, leidke keskväärtus, mediaan, mood, c) Andke hinnangut tunnuse hajuvusele karpdiagrammi ja variatsioonikordaja d) Arvutage esimene, viies ja üheksas detsiilid protsentiilide arvutamise meeto ning leidke mitu % väärtustest asub variatsioonirea 1) esimeses kümnendik e) Karakteristikute keskväärtus, mediaan ja mood omavahelise paiknevuse jär Tehtud hüpoteesi kontrollige variatsi
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli keskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Sigrid-Kristiina Simson Õppemärkmik 111216 Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm YAGB12 111216 YAGB12 Sigrid-Kristiina Simson 111216 YAGB12 24.09.2011 S i g r i d x x x x Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2 i 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2
Pärnu jõe Äravoolu arvutamine 1948 Näitaja 1 2 3 4 5 Keskmine vooluhulk, m3/s 8.22 17.53 14.73 93.32 27.57 Suurim vooluhulk, m3/s 11.80 51.00 66.40 248.00 71.00 Väikseim vooluhulk, m3/s 6.29 4.45 4.46 22.20 13.70 Äravool, mln m3 22.02 43.93 39.45 241.88 73.84 Äravoolumoodul, l/s*km2 1.59 3.40 2.86 18.11 5.35 Äravoolukiht, mm 4.27 8.52 7.65 46.93 14.33 Sademed, mm 44.00 13.00 21.00 28.00 32.00 Äravoolutegur 0.10 0.66 0.36 1.68 0.45 Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67 Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55 Mari Kirss, KKT III 6 7 8 9 10 11 12 Aasta 9.35 16.92 53.11 27.5
45.04 Keskväärtus 45 ül4 1 Dispersioon 1167.833 1164.123 intervalli 4 Mediaan 38 1 6 Haare 97 2 7 t-statistik -0.706614 3 10 μ 50 4 11 5 12 1.7108820667 15 20 25 0.4780363352 10 H 27 0.4168338365 9 33 1.710882 8 38 36.41503 7 46 13.84843 52 1164.123 6 62 34.11925 5 62 4 71 74 3 80 2 87 1 94
CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik DIAGRAMMILEHT Chart 1 Diagrammiala 1..* Kujund Chart Area Shape 1 1 1 Jooniseala Pealkiri Legend Telg Draw Area Title Legend Axis 1..* Andmeteseeria 1..* Punkt Data seria Point 2, 3 Telg Axis
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Sebastian Keinast Õppemärkmik 116584 Õppejõud ?? Õpperühm YAGB11 Sebastian Keinast 134694 YAGB11 September 22, 2013 S E B A S T I A N x Kesk K 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 E 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstutuut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Matrikli nr Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm 9/28/2013 X X X X X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3
15 20 Ülesanne Koostada joondiagramm päevaste õhutemperatuuride kohta. Kasutada diagrammi tüüpi Line with Markers. Lisada diagrammile pealkiri, legend paigutada diagrammi alla. Koostada tulpdiagramm ühe või kahe linna temperatuuride kohta vastavalt variandile. Variandi leidmiseks kirjutada lahtrisse kood oma üliõpilaskood (number). Siia kirjutada oma Kasutada diagrammi tüüpi 3-D Clustered Column. Andmeseeriatel näidata üliõpilaskood (number) temperatuurid. Lisada diagrammile pealkiri ja ainult ühe linna temperatuure kajastaval diagrammil eemaldada legend. Temperatuurid keskpäeval Diagrammide Kuupäev horisontaalteljel peavad olema näidatud kuupäevad. Päevased õhutemper Tallinn Tartu Pärnu
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm ndid V a l e r i a X B 2 0 6 4 7 7 4 6 o 2 0 6 4 7 7 4 6 r 2 0 6 4 7 7 4 6 i 2 0 6 4 7 7 4 6 s 2 0 6 4 7 7 4 6 s 2 0 6 4 7 7 4 6 e 2 0 6 4 7 7 4 6
1. ( ?) , , . . , , . , ( , ), . . ((p 0 v ) . () . 2. . , . . . ? . ) - , : pV=kNT (1-10) . N - V, k - . , . µ - (moolmass) , kg/kmol (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v , m3/kg V - , m3 R0
N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38 0-20 0.01
Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 6 Kolmas kodutöö õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused Lähteandmeteks on Teie proovitüki 1. rinde enamuspuuliigi keskmine diameeter (rühmitamata andmed). Kopeerige see tulp sellele samale töölehele. Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 4.921 dispersioon, 7.352 standardhälve, 2.712 standardhälbe viga 0.183 valimi maht,
___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T 1 2 2 a
õppeaines: ELEKTROTEHNIKA Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2010 SISUJUHT 2 OTEHNIKA PÕHISUURUSTE VAHELISED SEOSED Elektrotehnika põhisuurused: · pinge - suurus, mis iseloomustab elektrivälja · voolutugevus juhi ristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis · takistus elektriahelale või selle osale rakenda- 3 tud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe · võimsus elektriahelas tehtav töö ühes sekundis 4 TAKISTITE VÄRVIKOODID Püsitakistitele on määratud E-sarja standardväärtused: 10; 12; 15; 18; 22; 27; 33; 39; 47; 56; 68 ja 82 kokku 12 takistuse väärtust. Kõik muud takistuste väärtused saadakse standardväärtuste koma koha muutmisega. 5 PRAKTILINE TÖÖ 1: ARVUTUSED KAHENDSÜS
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm valemid est tööst "kirjanurk". andmed peavad ikool tuut eskond Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja funktsioonide numbrid a b c y nr z nr
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV ISS0010 SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU 2007 Parandatud 2009 Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigus: B. Gordon, E. Petlenkov, 2007 ISBN 978-9985-59-688-3 2 EESSÕNA Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina õppeaines ISS0010 Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval- mistamisel kui ka kursuse iseseisval läbimisel. See sisaldab ülesandeid põhiliste teoreetilise kursuse käigus
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on vastavalt pöördenurga ja
., m) ning maatriksi Bn x p veeruvektorid j ( j = 1, ..., p). Definitsioon 4. Maatriksite Am x n ja Bn x p korrusitesks nimetatakse maatriksit AB = (i j) = Cm x p , mille elementideks cij on vektorite i ja j skalaarkorrutised cij = i j (maatriksi A reavektorite i ja maatriksi B veeruvektorite j vastavate elementide korrutiste summa). Maatriksite korrutamise reegel on lühidalt esitatav kujul RIDA × VEERG Maatriksite korrutist saab skemaatiliselt väljendada järgmiselt i x j Kui ruutmaatriksid A ja B on võrdsete suurustega , siis alati eksisteerivad AB ning BA. Erinevalt arvude korrutamisest on maatriksite korrutamisel oluline tegurite järjekord: AB BA. Pole raske tõestada, et A E = EA = A, kus A on ruutmaatriks, E ühikmaatriks (sama suurusega kui A). Näide 6 :
annaabi.ee 
