Elame infoajastul Isegi tuhandeid aastaid tagasi toimus infolevi, aga see oli hoopis midagi muud mis praegusel ajal. Suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse vahel käis infotalletus, nii et kas paberkandjal või siis suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla
jooksul suletud mitu erakonda 22 sõltumatut ajalehte rohkem kui 50 valitsusvälist organisatsiooni ja haridusasutust. Neid organisatsioone karistati presidendi ja tema poliitika kritiseerimise eest Poliitiline olukord Valgevenes Pidevalt toimuvad demokraatliku liikumise aktivistide ja sõltumatute ajakirjanike vahistamised ja kohtuprotsessid poliitilistel motiividel, välisriikide kodanike väljasaatmised Infolevi riigis Internetiühendus on võimalik vaid riigile kuuluva ettevõtte kaudu, takistatud on ligipääs mitmetele veebilehtedele Riiklikud televisiooni-ja raadioprogrammid kuuluvad valitsusele või on riigi kontrolli all On teada, et : ·Valgevenest räägitakse kui Euroopa "mustast august" ·Riigipiiril toimub edukas asjade konfiskeerimise äri ·Valgevene peab läbirääkimisi Venemaaga, et ühineda üheks suureks riigiks; Venemaa ja Valgevene Ühinguks
kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja- andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal territooriumil. Üldjuhul peegeldub leviulatus ka jaama kuulatavuses mida suuremal alal jaam levib, seda rohkem on jaamal kuulajaid
Siinjuures peab arvestama, et head masinad on alati kallid. Riigil, kes ostab väga palju masinaid ja neid ise müüa ei suuda, on raskusi väliskaubanduse tasakaalustamisega. Seega on majanduse aabitsatõde, et ilma arenenud masinatööstuseta ei saa ükski riik jõukaks. Masinatööstuse arengueeldused Kaasaegse masinatööstuse arengueeldusteks on: · palju kapitali · hea oskustööliste ning inseneride kaader · hea infolevi · suur ja ostujõuline turg Masinatööstuse arengueeldused Eestis Eelpool nimetatud eelduste täitmisega on Eestil märgatavaid raskusi. Kapitalipuudus on meie majanduse peaprobleem. Oskustöölised ja eriti insenerid on suures osas pärit sisserännanute hulgast ja paljud, eriti just paremad neist, on viimastel aastatel Eestist lahkunud. Eesti kutsekoolid ei suuda praegusel ajal anda heal tasemel oskustöölisi
Elame infoajastul Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas
ise müüa ei suuda, on raskusi väliskaubanduse tasakaalustamisega. Vanad harud: 18-19 sajand. Toiduaine- tekstiilitööstus ja laevaehitus. Uued harud: Auto- ja keemiatööstus, 20 sajand. Uusimad harud: Mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jm, 20 sajandi lõpp. Masinatööstuse arengueeldused: 1. Palju kapitali: Masinaehitusfirma on üks kapitalimahukamaid. 2. Hea oskustööliste ning inseneride kaader 3. Hea infolevi: väga tähtis on ettevõtte asukoht (olulistes äri- teadus- ja kultuurikeskustes, kus on head teabelevi ja sidevõimalused) 4. Suur ja ostujõuline turg Kindel töökorraldus masinatööstuse se. Kooperatsioon. 1. Uurimis- ja arendustegevus 2. Detailide tootmine 3. Masinate monteerimine 4. Turustus- ja hooldus Masinatööstus: Eristus sepatööst 18 sajand. MT vanad vedurid, laevad, raskerelvad, mäetööstuse seadmed jm
10. Iseloomusta kommunikatsiooni ja sõnavabadust KV - õigus väljendada mõtteid, õigus saada infot, õigus võtta vastu infot valikuliselt, õigus avalikult sõna võtta. SV vaba arvamuste turg õigus oma mõtteid avaldada, tsensuur keelatud, sõltumatu info eelistamine, viiakse ellu ajakirjanduse abil ajakirjandusvabadus on osa sõnavabadusest- 11.Mis on tsensuur? Preventiivne ja repressiivne. Tsensuur on riigivõimu poolt infolevi suhtes rakendatav järelvalvesüsteem. Preventiivne on ennetav tsensuur, repressiivne on järeltsensuur. 12. Milleks on tsensuuri vaja? 13. Mil moel on kindlustatud ajakirjanduse eneseregulatsioon? (seadused, organisatsioonid) 1990 Eesti Ajalehtede Liit 1991 Avaliku sõna nõukogu 1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks 2002 Pressinõukogu 14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas? 15. Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud? 16
(Bauch, 1993, lk 576) Bauch, D.T. (1993). Solar energy. The world book Kogumiku artikkel encyclopedia, 18, 576-579. Chicago: World Book. (Uverskaja, 1998) Uverskaja, E. (1998). Jooksva rahvusbibliograafia Jätkväljaande mõistest. Acta Universitatis Scientiarum Socialium artikkel et Artis EducandiTallinnensis. Infolevi ja – tarbimine. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus (Rogalevitš, 2004) Rogalevitš, V. (Jaanuar 2004). Library websites: Konverentsikogumi the importance,possibilities, design and current ku artikkel trends. The 12th BOBCATSSS Symposium
Essee Teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös Tänapäevane vaba infolevi võimalused ja interneti kasutamise vahendid on teinud õppematerjalide avaldamise igale arvutikasutajale lihtsaks ja kättesaadavamaks. Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste, pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba
2)Maagi rikastamine-mittevajaliku aheraine eemaldamine maagist.Toimub kaevanduse lähedal. 3)Toormetalli sulatamine. 4)Puhta metalli saamine. 5)Metalli valtsimine. Rauametallurgia 1)Miks ei kasutata masinate valmistamisel malmi? Sest on pehme ja rabe,läheb kergesti katki. 2)Kuhu rajatakse terasetootmisettevõtteid? Masinatööstus Masinatööstuse arengueeldused: * palju kapitali * hea oskustööliste ning inseneride kaader * hea infolevi * suur ja ostujõuline turg Arengueeldused Eestis Kapitalipuudus on meie majanduse probleem. Oskustöölised ja eriti insenerid on suures osas pärist sisserännanute hulgast. 1)Uurimis - ja arendustegevus 2)Detailide tootmine 3)Masinate monteerimine 4)Turustus ja hooldus Viimasel ajal on Eestisse tekkinud mitmeid kõrgtehnoloogilist toodangut andvaid väikefirmasid. Neist on hetkel edukaim Elgoteq Tallinn. Kiiresti arenevad Eesti arvutifirmad Microlink, Pennu, Ordi jt.
väikeettevõtjate huve, elanike huvide arvestamine, tagada kohalikele inimestele turvalisus, parandada paikkonna heakorda.Sammud- geograafiline asend, turismi arendamise lähtekohad. Turistide hulk ja päritolu, majutus ja toitlustus võimalused, üritused, harrastusvõimalused, vaatamisväärsused, Transport, teed, ehitised, side, arstiabi, turvalisus. Kohvikud, kauplused, pangad, museumid, infolevi, spordirajatised. Maine ja turismi tõmbetegurid. Teha kindlaks turistide kulutuste tase, ülevaade finantseerimisallikatest. 17. Säästev turism- on eesmärgiks kõigile turismiliikidele ja turismipiirkondadele. Energia kokkuhoid- tuulegeneraator, päikesepatareid, puuküte, omatoodete kasutamine(juurvilad, puuviljad), õli korduv kasutamine, elektri kokkuhoid tuled on kustus, kui ennast ei ole, ühistransport, vesiveski, kaardinaid hoia ees- külm ei saa
koostöö (pooled kaardistavad erimeelsuste põhjused ja ühishuvid, püüavad leida lahendust) Kommunikatsioon muutuste ajal 11.7 Sisekommunikatsiooni põhimõtted: · teavitada töötajaid plaanidest enne muutuste algust küsida plaanide kohta töötajate arvamust tagada järjepidev infovoog edastada infot paralleelsete kanalite kaudu tagada lisaks vertikaalsele ka horisontaalne infolevi Vead siseinfo edastamisel: · infot liiga palju või liiga vähe edastamine valel ajal sõnumite sisu ebakvaliteetne sobimatud kanalid 9 puudulik tagasiside Sõnumid muutuste ajal 11.7 Vastused töötajatele (allüksuste kaupa): Kes Mida Kuhu Kuidas Millal · Muutuste üldeesmärgid ja ajakava
.......................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ........................................................................................ 35 Infolevi ............................................................................................. 41 Kommunikatsioonitõkked ................................................................. 44 Mõjutamine ehk interaktsioon ............................................................. 47 Mõjutamismehhanismid ................................................................... 56 Suhtlemisvahendid .............................................................................. 61
infovoog endaga kaasa ebakindluse ja ärevuse õhkkonna. · Edasi tuleks arvestada asjaolu, et see info mõjutab töötajate ja organisatsiooni edasist tegevust. Seetõttu on mõistlik edastada sama info mitmel korral vähemalt kahte erinevat kommunikatsioonikanalit kasutades. Samuti tuleb jälgida, et lisaks info vertikaalsele levitamisele ülevalt alla ja tagasisidele alt üles toimiks organisatsioonis ka horisontaalne infolevi. Selleks on vajalik soodustada ametlikku (suulist või kirjalikku) suhtlemist sama tasandi üksuste vahel. Info vahetamine horisontaalselt allüksuste vahel ennetab arvamusi, nagu tooks muutused kaasa teiste üksuste jaoks eeliseid või oleks teised paremini informeeritud. Sisekommunikatsioon aitab ületada vastuseisu muutustele. Võib kergesti juhtuda, et muutused tekitavad töötajate seas sisepingeid, ja sageli on põhjuseks ka ebaõnnestumised kommunikatsiooni
• lääneliku haridussüsteemi levik — kirjaoskuse levik, haritud põliselanike teke, • religiooni osatähtsuse langemine või selle olemuse muutus, toimub sageli seoses teaduse leviku ja saavutustega, • sugulussuhete osatähtsuse vähenemine, väikeperede teke, laste ja vanemate va- heliste sidemete lõdvenemine, • suuremad võimalused sotsiaalse staatuse muutmiseks tänu isiklikele omadustele, • transpordi ja kommunikatsioonika kaasnev kiirem infolevi, • kultuurilise mitmekesisuse kadumine. Sellised muutused toimuvad praegu kiiresti üle kogu maailma, sageli 1 põlvkonna vältel. Võivad viia majandusliku kaoseni. Levib nn rahulolematuse kultuur, inimeste võimetus saada kätte ihaldatud asju. Traditsioonilised väärtused kaovad. 12.6 Rakendusetnoloogia Suund rakendada etnoloogia teadmisi elus ja soov aidata kaasa nn 3ndas maailmas toimuvate protsesside valutuse tagamisele lähtudes inimese seisukohast. Igasugune et-
uudsetes teenustes, kohaletoimetamise viisides, ärimudelite muutumises, uute turgude kasutuselevõtus. * Teadus ja tehnoloogia Teadusbaasi tugevus on võtmetegur riigi võimes genereerida uusi ideid * Tehnoloogia kommertsialiseerimine teaduse tippsaavutuste innoveerimine äriliselt edukateks ideedeks * Teadmuslevi (Knowledge transfer) tulemuslik koostöö ja infolevi kõigil tasanditel * Vastuvõtlikkus välisideedele reageerivus teiste ideedele ja hea juurdepääs tehnilise informatsiooni üleilmsetele allikatele Võimed, suutlikkus (skills) 41 Inimkapitali käsitletakse kui tähtsat majandusliku edukuse saavutamise vahendit. Kui ettevõtetel puudub võimalus saada hästi ettevalmistatud töötajaid, on
Viimasele ajale on iseloomulik (1994.a. seis): 1) valitsuste sagedane vahetus, millega kaasneb kórgemate ametnike ja teenistujate sama sage vahetumine, mis tingis järjepidevuse defitsiidi poliitikas; 2) vähe muutusi kesktasemel - vana re?iimi teenistujad said vóimaluse jätkata uute protsesside vaikset takistamist ning kasutasid ära oma majanduslikke kontakte isiklikes huvides, k.a. seljataguse kindlustamine riigiteenistusest lahkumise puhuks; 3) infolevi on tihti takistatud ning ministeeriumid ja keskasutused töötavad järjest ebaefektiivsemalt; 4) moraalne allakäik tööalase turvatunde ning madala palga foonil. *** Euroopa demokraatlike riikide eksperdid näevad järgmiste sammude vajalikkust ülaltoodud olustiku muutmiseks (EHI-s peetud seminar 1994.a.): 1) selgitada ulatuslikult poliitiliste otsustuste tegemise protsessi ja riigihalduse klassikalist rolli;
annaabi.ee 
