nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühma: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv, vat-tegevusnimi e vat- infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin, b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid ja c) määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. vat-tegevusnimi vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. ma-tegevusnimi
Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, ntelasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv(da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. Ta võib esineda mis tahes nimisõnalise lauseliikmena: a) alusena, nt Mõtelda on mõnus; b) sihitisena, nt Katsu selle peale mitte mõtelda; c) määrusena, nt Kübar kõlbab kanda; d) öeldistäitena, nt Jüri ainus siht on edasi jõuda;
1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. da-infinitiiv on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata seejuures spetsiifilisi grammatilisi tähendusi. Tunnus liitub tüvele, kusjuures tunnusel on 3 allomorfi: -da (ela/da, õmmel/da, saa/da), -ta (tõmma/ta, hüpa/ta), -a (tundá, needá; tuu/a, käi/a; surr/a, pann/a, tull/a). vat-infinitiiv – päritolult on tegemist oleviku kesksõna osastava käände vormiga, millel on neli avaldumisvõimalust:
idiolekt e isikukeel, üksikinimese keelekuju idioom- keeleomane, vormilt kinnistunud ja tähenduselt piltlik väljend ikoon- oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis implikatiivsed universaalid- üldised loogilised järeldusreeglid implikatsioon- loogiliselt tulenevad järeldused indeks- selle aluseks see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi infiniitne vorm- osutab sellele, et vormid on enamasti määratlematud nende muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud informatsiooniteooria- uurib erinevaid sidesüsteeme, mille hulka kuulub ka loomulik keel inherentne omadus- iseloomulik omadus inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled- neis keelis pole iseseisvaid sõnu õieti olemaski, vaid lausungid moodustatakse sõnatüvede ja eriliste liitetaoliste elementide ahelaist.
kilomeetrit). Ekstratemaatilised muutujad kui välised omajad või välised subjektid on adessiivis. Sel juhul saab omandit eemaldada või mitte, need on kas elutud või mitte. Eesti keele komitatiivi ja instrumentaali suhteid väljendatakse komitatiiviga, mis on Saksa mõju. Predikaate saab väljendada üksikute finiitverbide ja verbi ning muude sõnade (adverbiaali partikkel, nimi- või omadussõna = tekib idioom, infiniitne verb) kombinatsioonidega. Levinud on, et partikleid kasutatakse perfektiivsuse väljendamiseks, samas nad toimivad kui objekt (ta sõi supi ÄRA). Verb ühildub indikatiivis, imperatiivis ja osalt ka tingivas kõneviisis täissubjektiga nii isikus kui arvus. Eesti keel eristab morfoloogiliselt minevikus ja mitteminevikus toimunut. On lihtminevik, täis- ja enneminevik. Verbid ,,hakkama" ja ,,saama" on tulevikku väljendavad (loengud hakkavad toimuma reedel).
Jutustusel on kolm olulist komponenti: karakterid, kompositsioon ning vaatepunkt.( Hennoste, 1998) Ajakirjas Areen oli 13 ja Nädalas 6 omadussõna. Tavaliselt saab omadussõnadest moodustada võrdlusastmeid. Neis artiklites oli üks ülivõrdes omadussõna tõsiseim - ja üks keskvõrdes targem. Esines ka niisuguseid tegusõnavorme, mida võib käsitada kui omadussõnu, - kesksõnu. Kesksõna on sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina. Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ M77, M78, M79 ) Neid oli 8 pesitsev (pesitsema), eristatav (eristama), vananenud (vananema), ebalev (ebalema), hämmastav (hämmastama), hurmav (hurmama), eksitav (eksitama), moonutatud (moonutama). On ka omadussõnu, millel morfoloogilised vormid üldse puuduvad. Need on sõnad, mis
elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29. Tegevusnimed e infinitiivid. Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid c) määrsõnalaadne des-vorm 30. Kesksõnad e partitsiibid. Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadus¬sõna¬dele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbi¬kategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhte¬line olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline mine¬vik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad,
1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid oleviku ja mineviku partitsiip nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. 23. Partitsiibid - Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus ta/v). Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud- partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 24
Teiseks on släng mitteterminoloogiline mitteformaalne erialakeel. Kolmandaks on släng ka selles mõttes erikeel, mille eesmärk on jagatava info varjamine nende eest, kes seda teada ei tohiks. Släng loob grupiteadvust ja ühtsust, aitab väljendada oma hoiakut, kompenseerib ühiskondlike klasside erinevust. (Hennoste 2003: 27) 2.2.2. Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine Kesksõna on tegusõna infiniitne vorm. See väljendab tegevust kas omaduse või seisundina. Kesksõna sarnaneb sõnaliigi poolest omadussõnadele ja võib esineda ka täiendina. Kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad olevikus ja minevikus, niisiis eristatakse oleviku ja mineviku kesksõnu. Kõige põhjalikumalt on nud-kesksõnu uurinud Leelo Keevallik oma magistritöös (1994). Eesti keeles on -nud ja -nd vaheldumine pikaajaline nähtus. Üks kesksõna ei ole
lõpmatuid nähtusi. Tulemus: teoloogia keel on ajast aega olnud analoogiline, metafoorne ja sümboolne. Näiteks Jumal kui meie isa ei ole sõnasõnaline, tegemist analoogiaga. Kunstilise kujundi teoloogiline väärtus tuleneb just sellest samast asjast. Kunstiga saab edasi anda midagi sellist, millega normeeritud keel jääks jänni. Mõistuslikus keeles on ainult tunnetetatav. Apofaatiline traditsioon Jumalat saabki kirjeldada ainult kaudselt, kuna Jumal on infiniitne, siis ükski finiitne vahend ei suuda Jumalakuju kuidagi adekvaatselt edasi anda. Sellepärast me saamegi rääkida Jumalast ainult eituste kaudu. (siit ka mitme riigi religiooni pildikeeld). Kunstilised kujundid ja sümbolid ilmuvad, kui tekib vajadus väljendada midagi mõistusega haaramatut, ainult aimatavat või tunnetatavat. Thomas F Trotter: Religioonist pärit ja religioossed teemad on õhtumaade maalikunstile pikka aega pakkunud peasisu
annaabi.ee 
