mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 2.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele. Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr
Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju Tagajärjed: 1) Jõesäng muutub sügavamaks ja omandab V-tähe kujulise ristlõike 2) Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes, väheneb põhja erosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele. II. Küljeerosioon 1. Esineb tasandikujõgedel ja mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksudel 2. Kulutatakse jõesängi külgi Tagajärg: jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Põhjavesi Infiltratsiooniks nim. sademete vee imbumist vette Infiltratsiooni mõjutavad järgmised tegurid: 1) KIVIMITE POORSUS – looduslik Mida suurem on pooride arv, seda rohkem vett sinna mahub 2) Inimtegevus Intensiivne vee väljapumpamise tagajärjel alaneb põhjavee tase, kaevud jäävad kuivaks Kaevu ümber kujuneb alanduslehter, kui see tekib mere lähedal,
jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses atmosfääri kaudu. *Infiltratsioon. Põhjavee moodustab osa vihma-, lume- ja liustikuveest, mis imbub maa sisse. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusasetted, on sademetevee imbumine kõige intensiivsem (nt karstialad). Väike imbumine on kohtades, kus pindmise kihi moodustavad savi või turvas. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. *Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Ookeanid on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ning selle kogujaks. Auramisega seotud energia
aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 3.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima
10. Mida endast kujutab transpiratsioon? Taimede füsioloogilist protsessi, mis on seotud kudede kasvuga ja seisneb selles, et taimed juurtega hangitud veest peavad kinni ainult väikese osa ja mineraalained ning ülejäänu aurustub lehtede või okaste kaudu, nimetatakse transpiratsiooniks. 11. Kui palju maakeral olevast veest võtab osa iga-aastasest veeringest? kuni 900 m3 vett aastas 12. Mida nimetatakse infiltratsiooniks? Põhjavesi tekib põhiliselt pinnavee ja sademete vee (vihm, lumi, rahe, ka kaste ja härmatise sulamisel tekkiva vee) imbumise teel maakoore sügavamatesse kihtidesse. 13. Millised võivad olla sademed? Sademeid jaotatakse pilvedest maapinnale langevateks (vihm, lumi, rahe) ja maapinnal või maapealsetel esemetel kondenseeruvateks (kaste, hall, härmatis jne.). 14. Kuidas hinnatakse sademete hulka ööpäevas, kuus ja aastas? Mm aastas 15. Millist vihma võib lugeda paduvihmaks
Parasvöötmes läänest-itta. Neid nimetatakse jugavooludeks. Jugavoolud paiknevad lennukõrgusel. Olulisemaid ringeid on maakeral veeringe. Koos sellega liigub ka palju aineid. Sademed kas liiguvad pinnavooluga või liiguvad pinnasesse. Pinnaveed aga kasutatakse taimede ja loomade poolt ära. Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes. Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest, taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem.
tahke koore vahel ning osaliselt nende sees Väike ja suur veeringe. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Mis on põhjavesi? Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Mis on veereziim?
kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nimetatakse osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 8 Toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta:
Suurim neist on Kaspia-Aaralo äravooluala. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on kõige iseloomulikumad suudmeta jõed. Sellised jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva ning seda soodustab inimtegevus. Aina rohkem kasutavad inimesed vett põllumaade ja istanduste kastmiseks ja nii muutuvad jõed veevaesemaks. Infiltratsioon. Infiltratsiooni käigus imbub maa sisse osa vihma- ja lumevett moodustades põhjavee. Seda protsessi nimetataksegi infiltratsiooniks. Sademetevee imbumine maa sisse on kõige intensiivsem nendes kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavaid setteid ja need kohad on põhjavee peamised toitealad. Kui aga pindmise kihi moodustavad savi või turvas, siis infiltratsioon on väike. Veebilanss. Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord mingil kindlal ajavahemikul.Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja
Piiride massivsust iseloomustab selle soojainerts D , D = R1 s1 + R2 s 2 + ... + Rn s n Kus R1 ; R2 ; Rn on piirde üksikute kihtide soojapidavused ja s1 ; s 2 ; s n - piirdekihi materjali soojaneelavused. 103. Mis on piirde läbipuhutavus? · Õhuvoolu tekkimiseks on vaja, et tekiks piirde vastaspindadel rõhkude vahe. Õhk liigub suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole; seda nähtust nimetatakse filtratsiooniks. · Õhuvoolu väljast sisse nimetatakse infiltratsiooniks, seest välja eksfiltratsiooniks. Õhurõhkude erinevus võib tekkida sise- ja välisõhu temp erinevustest või tuule mõjul. ·Elamus on alati temp kõrgem, kui väljas ja sama baromeetrilise rõhu korral on külmema õhu tgihedus suurem kui ruumiõhul, mis põhjustab erinevuse välispiirde vastaskülgedel. ·Läbipuhbutavust hinnatakse takistusega, mida piire avaldab filtratsioolile. Ühest materjalist piirde takistust õhuvoolule väljendatakse valemiga: · Ri =d/i (m2h mm vs/kg)
Maakeral võib magevee tarbimise jagada 3-ks: 1) põllumajandus ( umbes 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks) 2) tööstus kasutab umbes 7% veevarust 3) igapäevaelus kasutab inimene umbes 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett.
c) Mandrijää tekkeline - Peipsi d) Jõesoodid e) Karstijärved f) Antopogeensed e. inimtekkelised g) Meteoriidikraatrid - Kaali h)Soojärved PÕHJAVESI PÕHJAVESI Põhjavee teke ja varud. Põhjaveed moodustuvad põhiliselt pinnavete ja sademete (vihm, lumi, rahe, aga ka kaste ja härmatise) imbumise kaudu maakoore sügavamatesse kihtidesse. Sellist imbumisprotsessi nimetatakse infiltratsiooniks. On ka teisi teooriaid põhjavee moodustumise kohta, näiteks kondensatsiooniteooria, mille alusel loetakse, et põhjaveed tekkisid auru kondenseerimisel, mis tungis kõigisse maaalustesse tühimikesse. Mõlemal juhul on kõige tähtsamaks teguriks atmosfäärse niiskuse olemasolu; mis toidab nii sademeid, kui ka kondenseerimisel moodustuvat vett.
setete poorides, lõhedes ja teistes tühemetes. Ta moodustub maasse imbuvaist sademetest ja pinnaveest, samuti kivimites olevast ning magmast eralduvast veeaurust (juveniilne vesi). Põhjavesi liigub raskusjõu mõjul jõgedesse, järvedesse ja meredesse. Põhjavee liikumine on tavaliselt aeglane: kruusas ja liivas on liikumiskiirus harilikult kuni 10 m ööpäevas. Sademete imbumist põhjavette läbi aeratsioonivööndi nimetatakse infiltratsiooniks. Põhjavee pinnalt tõuseb vesi kapillaarselt ja moodustub kapillaarvöönd. Kapillaartõusu kõrgus on seda suurem, mida peenemad on poorid. Jämedateralisel liival on see vaid 2...3 cm, peeneteralisel liival kuni 120 cm, saviliival 120...350 cm, savil 650...1200 cm. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud transpiratsiooniks põhjavett otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb)
annaabi.ee 
