retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Rääkides sümpaatilisest ja parasümpaatilistest närvisüsteemi osadest võib öelda, et sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse langus, peristaltika aeglustumine, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon. Parasümpaatikuse mõjud: silmapupill aheneb, pisarate sekretsioon, higi eritumine, südame löögisageduse langus, pärgarterite ahenemine, hingamisteede ahenemine, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, peristaltika kiirenemine. Hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega.
Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia aga ka müokardi infarktina. Isheemiatõve ravi Ühed tähtsamad ravimid on nitraadid. Paljudel juhtudel aga ravimitest ei piisa ja siis on vajalik operatsioon. Üheks tähtsaks teguriks isheemiatõve ärahoidmisel on mitmekülgne ja suhteliselt mõõduka intensiivsusega liikumine. Samuti tuleks vältida stressi ja rohkem lõõgastuda.
Hüpertoonia kõrgvererõhk Keity Paemurd 9B PMG 2008 Mis on hüpertoonia? Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi on haigus, mille puhul ülemine vererõhk on üle 140mm/Hg ja alumine üle 90mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest inimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertoonia võib esineda nii väikestel lastel, noortel ja vanematel. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks. Mis põhjustab vererõhu tõusu? Vererõhutõusu põhjus on enamasti muutus arterites. Lisaks mõjutavad vererõhku organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Hüpertoonia kaebused Peavalu Pearinglus Väsimus Ninaverejooks Närvilisus Nägemise halvenemine Üldine halb enesetunne koos peavaluga, töövõime langus ja südame
INFARKT Koostajad: Mairis Õispuu ja Kadri Lebedev Mis on infarkt? § infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus. § Infarkti tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: § südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid. § embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned. § veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist.
(Starkof, 2016) 2.1.2 Südamelihaste infarkt Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas (vt Joonis 1). Tihti areneb südameinfarkt siis, kui pärgarterite ateroskleroosile lisandub tugev psüühiline või füüsiline pingutus, negatiivne emotsioon (hirm, viha, eriti solvumistunne) jms. (Viigimaa, 2016) Südameinfarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia (rinnavalu), mis on tavaliselt ülitugev
assistant. Hitler ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Hitler oli filmihuviline ja tavaliselt soovinud ta igal õhtul vaadata kaht filmi. HITLERI HAIGUSLUGU Neumanni ja Eberle uuringute kohaselt olid Hitleri esimeseks lapse- ja noorpõlvehaiguseks 1897. aasta veebruaris-märtsis põetud sarlakid. raskekujulise silma sidekesta- ja silmalaupõletiku. Grawitz diagnoosis Hitleril mürgistusnähud. krooniline tonsilliit. Hitleri vasak käsi kippus värisema. Hitleri südame pärgarterite ateroskleroosi diagnoos pandi talle 1941. Aastal. Tema düsenteeriahoogu saatsid soolespasmid, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, liigesevalud, kõrge palavik ja vappekülm. Aastal 1945, kui Punaarmee sõdurid olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Hitleri Führerbunker'isse Eva Braun ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni. 29. aprillil abiellus Hitler Eva Brauniga.
Mokatubakas Suutubakas Huuletubakas Raili Tiits 3 Naine ja suisetamine ohud! Sigimatus Viljastumise raskused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel Lapse väike sünnikaal Surnult sündinud laps Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Raili Tiits 4 Mehed ja suitsetamine ohud! Nikotiinil on EREKTSIOONI NÕRGENDAV mõju. Suitsetavatel meestel esineb jalavalusid ja krampe reie-ja
ehhokardiograafia (südame ehitus ja tegevus) kallutustest (minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Tavaliselt pannakse diagnoos elektrokardiograafia, koormustesti ja Holter- monitooringu abil (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete diagnostika Vajaduse korral tehakse diagnoosi täpsustamiseks eriuuringuid: elektrofüsioloogiline uuring (rütmihäirete diagnoos, nende tekke koht) pärgarterite kontrastülesvõte (südame isheemiatõbi, pärgarterite kõrvalekalded normist) vasema vatsakese kontrastülesvõte (struktuuri vead, teovõime) parema vatsakese kontrastülesvõte (struktuurivead, vatsakeste tahhükardia põhjus) südamelihase koeproov (südamelihasehaigestumus, põletik) nahaalune rütmimonitor (rütmihäire tüüp, minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Õendusprobleemid ja õendustegevus 1. Valu rinnaku taga, mis on tingitud südamelihase verevarustuse häirest,
RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin. Ennetamine KUIDAS LIIGSET STRESSI ÄRA HOIDA? Säilita positiivne hoiak
Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südamelihase hapnikunälgus e. isheemia voib esineda ka ilma valudeta, s.o. ilma stenokardiata. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks
Magneesiumi puudus on tavaline kusjuures puudus toidust ja stressist tingitud suurem vajadus ning kaotused on tähtsmate põhjuste seas. Magneesium töötab tihti koos D-vitamiiniga. Sellepärast on tähtis olla kindel selles, et inimesel ei ole paralleelset D-vitamiini puudust, mis on tavaline päikesevaesel ajal , kuna toit on tavaliselt D-vitamiini vaene. Angiini ja südame infarkti oht on seotud magneesiumi puudusega. Magneesiumi puudus põhjustab nimelt pärgarterite krambi tendentsi. Magneesiumi puudus toob ka kaasa vereliblete kleepuvuse suurenemist ja sellega tromboosi ohtu. Sellega tekib südame ja aju infarkti oht. Uurimised on kindlaks teinud et südame infarktide enamusel juhtumitel on suurt rolli mänginud magneesiumi puudus. Ning sammuti on kindlaks tehtud et magneesiumi puudus on tekkinud enne infarkti, mitte peale seda. On ka leitud, et magneesiumi andmine südame infarkti puhul vähendab surma ohtu suurel
ja ta süda enam ei löönud. Infarkt. Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist. Et inimesed, kes kannatavad stressi käes, suitsetavad sagedamini, söövad ebaregulaarselt ja tavaliselt ei ole ka füüsiliselt aktiivsed, on neil veelgi suurem oht haigestuda vereringehaigustesse. Kui mitmetele riskifaktoritele lisandub ülemäärane stress, mille tagajärjel tõuseb vererõhk, on infarkt kerge tulema
Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused Ateroskleroosi kiirenemine, infarkt, insult, müokardi hüpertroofia, hiljem südamepuudulikkus hüpertooniline kriis. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Sümptomid: Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. Võib kurta üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust, südame ,,kloppimist" ning unetust. Tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning
15.Mis on valu? Eakate valude peamised põhjused- Valu on organismi kaitsereaktsioon mis hoiatab inimest. Kroonilised haigused tekitavad valusid. Füüsilised muutused- sundasendid, lihaste pinge. 16.Miks tekib infarkt? Selle eripärad eakatel? - Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist. 1 Et südameinfarkti peamiseks põhjuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada.
Mõisted 1) Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi 2) Geenifond - populatsiooni kõigi isendite genotüüpides olevate geenide (alleelide) ja muude geneetiliste elementide kogum. Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused. 3) Geenmutatsioon mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket 4) Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsioonilisek 5) Generatiivne mutatsioon- ? 6) Genoommutatsioo...
Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Väga hea oleks teada, kuidas sellest vabaneda, kuidas leida lahendus, aidata ennast ja sõpru.
Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast südamelihase põletik põletik i kontrollmehhanism >90 mmHg iseloomustab sümptomid, pärgarterid on vereringest kahjustus, mis
kohe vaktsineerima B-hepatiidi vastu. Kõrgvererõhktõbi · Kõrgvererõhktõbi e. suurenenud vererõhk. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <140 ja diastoolne <90 mmHg. · Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. · Sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus, töövõime langus ning unetus. · Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k), Arterial hypertension (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk
·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks. ·I astme hüpertensioon (kerge) organmuutusi ei esine 140159 9099 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) vähemalt ühes organis on muutused160179 ·100109 mmHg
KASUTATUD MATERJAL http://www.haigekassa.ee http://www.kasvaja.net http://www.huidinbeeld.nl/melanoom5b.jpg http://f4.pmo.ee/f/2008/06/19/51056t20hc06c.jpg KÕRGVERERÕHKTÕBI Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Vaid 510%l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab Siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks TEKKE PÕHJUSED Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast
stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest). Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu. Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi. Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus
-Kumbagi seerumit tilgutatakse klaasile. Lisatakse verd, mida uuritakse. Segatakse segamini. Võib tekkida olukord, kus punalibled kleepuvad kokku. Kui on ühtlaselt punane, siis ei ole aglutinatsiooni, selle järgi saab öelda, mis grupi verega on tegemist. AB veres on nii A kui B aglutinogeenid. Minimaalselt on vaja kahe grupi seerumit. Süda ja veresooned *Südamesse tuleb veri kahe õõnesveeni kaudu(paremasse kotta). Kopsudest tuleb veri vasakusse kotta. Süda saab verd pärgarterite kaudu. *Süda asub rindkeres rinnaku taga, veidi vasakul. Südant ümbritseb südamepaun. Südamepaunaõõnes on võiet, mis muudab selle libedaks. Südamepauna õõnes vedelikku normaalselt ei ole, põletiku korral võib seda aga koguneda- süda surutakse kokku. *Südamel eristatakse tippu (tipp on allapool-teravam ots, jääb ligikaudu viiendasse roide vahemikku) ja põhimikku. Kui süda tõmbub kokku, siis annab ta tipuga tõuke vastu rindkere seina seespoolt(tiputõuge).
üle jääma ja keha energiamahutitesse hakkab ülearust kütust kogunema. Üleliigseks osutunud toiduenergia ladustub ja jaotub üle kogu keha erinevatesse organitesse laiali, mis rasvakihina hakkab paistma naha altki. Suurem jagu on selleks ajaks juba paigas siseelundite sees ja ümber ning jagunenud laiali veresoontessegi. Liigvähene liikumine on taustategija enamikule tänapäeva levinumale haigusele. Sellega seonduvad kõrgvererõhutõbi, 2-tüüpi suhkrutõbi, südame pärgarterite ateroskleroos, ajuinsult, vere kõrged kolesteroolinäidud, sapikivitõbi. Liikumise puudujäägist on mõjutatud lihas- ja luukadu ehk sarkopeenia ja osteoporoos, mitmed vähkkasvaja vormid, näiteks jämesoole- ja rinnavähk. Küllusliku liikumisega saab hoida kõrgel vaimset töövõimet ja hingelist tasakaalu. Eluaegse järjekindla liikumisega saab vältida nii Alzheimeri tõbe, depressiooni, masendust, unehäireid ja vanusega seonduvat ajutegevuse nõrgenemist. 6
2007 SISSEJUHATUS Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema.
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED HAIGUSTEST SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda.
füüsiline koormus võib olla pigem ohtlik kui kasulik. Liikumine peaks sobima päeva- rütmi, näiteks jalgsi tööleminek, trepist käimine. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool45-e grupp 4. DIABEEDI TÜSISTUSED Diabeedi hea ravimine on tähtis, sest nii tekib vähem tüsistusi. Nendest tähtsamad on seotud silma võrkkesta, neerude, perifeerse närvisüsteemi ja jalgade vereringe muutustega. Esineb ka pärgarterite haigusi ning südamepuudulikkust. 4.1 Võrkkestamuutused Muutusi nimetatakse diabeetiliseksretinopaatiaks ja see põhjustab nägemise nõrgenemist. Põhjuseks on muutused veresoontes, peamiselt väikesed laiendid ja verevalumid. Võidakse leida ka uusi veresooni, millest tekivad verejooksud. Neil, kellel on haigus kaua kestnud, võib märgata muutusi juba diabeedi diagnoosimise ajal. Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket. 4.2 Muutused neerudes
Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga
· Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus) · Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine · Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel · Enneaegne sünnitus · Lapse väike sünnikaal · Iseeneslik abort · Loote surm · Surnult sündinud laps · Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil · Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus · Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk · Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) · Puusaluu murrud menopausijärgsel perioodil Lisaks sellele näitavad mitmed uurimused, et intensiivse suitsetamise korral tõuseb suu kaudu
· Traumad Saun Positiivsed mõjud: · Aitab kaasa lihaste lõdvestumisele; · Parandab und; · Positiivne toime psüühikale; · Positiivsed mõjud vereringele, hingamisele, ainevahetusele, närvisüsteemile; · Aitab ära hoida kehaliste vaevuste teket; · Vähendab kehakaalu (pigem küll vee arvelt!!!). Saun on vastunäidustatud: · Maksa ja neerude patoloogia korral; · Kõrgvererõhu tõve korral; · Ajuvereringe raskete häirete korral; · Arterite, veenide, südame pärgarterite haiguste korral; · Neurovegetatiivsete haiguste korral; · Ägedate ja palavikuga kulgevate haiguste ajal; · Nahapõletike korral; · Psüühiliste häirete korral. Saunade liigid: · Soome saun; · Aurusaun; · Vene saun; · Türgi saun; · Infrapunasaun. 7 Infrapunasaun Tänapäeval kasutusel olevatest taastumisprotseduuridest on infrapunasaun järjest enam
arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja verevoolu vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele ladestub kolesterool, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. LDL-kolesterool e
mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust? Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus 30-50 lööki/min. 4) Kus on soovitatav sõudjatel läbi viia koormusproov? 5) Millised on peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks? Rasked organismi üldhaigused, sealhulgas ortopeedilised ja reumaatilised Südamelihase põletik Raske südame pärgarterite patoloogia, rinnaangiin 5 Rasked südamerütmi häired Rasked südameklappihäired Äge haigestumine - palavikuga kulgevad nakkushaigused, värsked embooliad jm Raske suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused ... Sagedasemad haigused spordis 1) Mida peab tegema eluohtlike seisundite ennetamiseks spordis?
Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi tekib südamelihase verevaegusest ja hapnikuvaegusest. Riskiteguriteks on pärilikkus, kõrge vererõhk, suhkruhaigus, suitsetamine, vere kõrge kolesterooli tase. Haigusvormid on südame infarkt, -rütmihäired, -talitluse puudulikkus, -seiskumine. Südame infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. See on südamelihase kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävineb. Põhjuseks valdavalt pärgarterite ahenemine või ateroskleroos. Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin, mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga, kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral tunneme iiveldust ja nõrkust, higistame, hingeldame ja võib ka minestada. See tekib väga tugeval kehalisel koormusel, psüühilisel ärritusel, täis kõhuga, külma ja tuulise ilmaga.
ainevahetushäireteks b) suguliitelised Välised/ sisemised puuded 1. albinism - pigmendi totaalne puudus (valged juuksed, punased silmad, päevitamisel läheb üleni punaseks) 2. ihtüoos - soomustõbi - nahk on kaetud plaatiate sarvestunud soomustega, mis murduvad ja veritsevad, silmalaud on tagurpidi, karvu pole. 3. suurenevad plekid, laigud silma võrkkestal, mis lõppeb pimedaksjäämisega 4. südame pärgarterite kitsenemine, tagajärg infarktne surm Ainevahetushäired 1. süsivesikute ainevahetushäire - fruktosuuria- inimene ei tohi süüa puuviljasuhkrut, mett, mis mõjub maksale väga halvasti 2. fenüülketonuuria - seda ei tohi tarbida, põhjustab neurotoksiliste ühendite teket. 3. lipiidid - amaurootiline nõdrameelsus (juutidel 60x sagedasem kui teistel) - ajju kuhjuvad teatud lipiidid, tekivad tugevad meeleelundite ja lihaste häired, krambid,
V. trombi lõhustamiseks, kui puuduvad vastunäidustused. Pärgarterisisene trombolüüs on osutunud efektiivsemaks kui süsteemne trombolüüs I.V. Hapnikravi – 5 l/min maskiga. Rütmihäirete jälgimiseks kasutatakse EKG monitori. Õde jälgib pidevalt rütmi rütmihäirete kiireks avastamiseks. Mõningatel haigetel teostatakse vastavatel näidustustel erakorraline operatsioon-- AORTOKORONAARNE ŠUNTEERIMINE. Erakorraline pärgarterite BALLOONKATEETERDILATATSIOON koos stentimisega. Haavandtõve 2 vormi, tekkepõhjused. Maohaavand ehk ulcus ventriculi Kaksteistsõrmiksoole haavand ehk ulcus duodeni Peptiline haavand on mao või kaksteistsõrmiksoole limaskesta defekt, mis on tekkinud maomahla peptilise ehk seediva toime tagajärjel. Otsene tekkemehhanism on keeruline, aga olulist osa etendab mao limaskesta parietaalrakkude poolt eritatav soolhape
- Juuksed hallinevad juba esimestel arenguaastatel - Kaasasündinud südamerikked - Nõrgamõistuslikkus - Surm varases eas. · sündroom võib olla uustekkeline · sündroom võib päranduda. Inimese geenmutatsioonid jagunevad : a) muutuvad välis või sisetunnused · liigpikad või liiglühikesed sõrmed · muutus sõrmede või varvaste arvus · soomustõbi e. ihtüoos · häired silma võrkkesta ehituses · südame pärgarterite kahjustus b) muutub ainevahetus · albinism · hemokromatoos (liiga hästi omastatakse toidust Fe-d). Vaid meestel. · Podagra(lämmastikaluste ainevahetushäire, mille puhul organismis suureneb kusihappe hulk). Esineb vaid meestel. Suguliitelised geenmutatsioonid : - muutused geenides, mis asuvad sugukromosoomides. a) X liitelised 1. retsessiivsed kannatavad sagedamini mehed, sest neil on vaid üks X kromosoom. · Daltonism (värvipimedus)
·Üha rohkem diagnoositakse 30-40 aastaste noorte meeste hüpertooniatõbe !!! Kõrgenenud vererõhku ei tohiks suhtuda pealispindselt, see tuleb hoida pideva kontrolli all ja tarvitusele võtta kõik tervist tugevdavad meetmed. Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua: ·paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma; ·aju veresoonte probleemid; ·südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi (loe edasi); ·silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; ·insuldi (loe edasi); ·infarkti (loe edasi); ·neeruhaigused ja neerupuudulikkuse. Gangreen ehk koe kärbus tekib, kui koe verevarustus häirub sedavõrd, et see põhjustab rakkude surma. Kõige sagedasem on jäsemetel esinev gangreen, aga gangreen võib tekkida ka siseelundites
Südamega seotud suuremad veresooned- Aort ning veen Südame paiknemine-Süda paikneb rinna keskel,alumine ots on suunatud veidi viltu vasakule poole. Südame ehitus ja siseehitus(ERALDI LEHEL) Südame klappide töö printsip-südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi veresoontesse. Aordi ja kopsuarteri algosas paikneb poolkuuklapid, mis väldivad vere tagasivoolu. Miks toimub südame verega varustamine pärgarterite kaudu-Vatsakeste tsüstolis katavad avatud aordiklapid hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus. Südamelihasrakkude morfofunktsionaalsed iseärasused-Südamelihaskiud koosnevad mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muudavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks
Kolesteroolist sünteesitakse organismile hädavajalikke aineid. Kuulub kõigi rakumembraanide koostisesse. Süda, vereringe. (Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne
Poolkuuklappe leidub veel veenides ja lümfiveresoontes. Südamelihast varustavad verega südame vasak ja parem pärgarter (arteria coronaria sinistra/dextra) algusega aorditüvest ja harunevad umber südame kodade-vatsakeste ja väikeste harudena südamelihasesse. Mõne haru umbumine tekitabsüdamelihaseinfarkti selle haru varustuspiirkonnas. Pärgarteritele vastavad pärgveenid, mis ühinevad koronaarsiinuseks (sinus coronaris) suubudes paremasse kotta. Umbes 40 % pärgarterite verest jõuab paremasse kottaeriliste väikeste veenide kaudu. Südame kokkutõmbumisest tekkib rõhu tõus seiskab verevoolu vasaku vatsakese seinas, parema vatsakese seina verevarustus südametöö eri faasides ei muutu, sest parema vatsakese kokkutõmme arteriharusid ei sulge. Südamelihase kontraktsioon toimub tänu erutusjuhtesüsteemile. Südamelihase rakupiirid ei takista impulsse otsest levikut ühest rakust teise funktsioneerides praktiliselt nagu üks rakk ja
Kolesteroolist sünteesitakse organismile hädavajalikke aineid. Kuulub kõigi rakumembraanide koostisesse. Süda, vereringe. (Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne
). Mööda keha artereid kulgeb arteriaalne veri kõikidesse keha organitesse ja kudedesse. Toimub intensiivne toitainete- ja gaasivahetus kudede ja verekapillaaride vahel, mille käigus arteriaalne veri muutub uuesti venoosseks. Venoosne veri kogutakse üle kogu keha veenide abil kokku keha venoossesse süsteemi ja üle alumise ja ülemise õõnesveeni süsteemi jõuab venoosne veri uuesti südame paremasse kotta. Südame enda verevarustus on tagatud pärgarterite e. koronaararterite abil. Kokkuvõtteks siis, südame parempoolses osas, keha veenides, kopsuarteris ja selle harudes kulgeb alati venoosne veri. Südame vasakus pooles, keha arterites ning kopsuveenides kulgeb alati arteriaalne veri. 7.4. Süda Süda on vereringesüsteemi keskseks elundiks. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahekohal, ulatudes V VI roidevaheni, keskseinandis, 2/3 südamest asetseb vasakul pool. Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund, keskseinandis
kui istudes ja lamades. Löögisagedus tõuseb ka erinevate emotsioonide korral ( viha, hirm jt.). Kehaliselt aktiivsetel inimestel on südame löögisagedus madal, seda nähtust nim bradükardiaks, löögi sagedus võib olla isegi alla 40. Lihastöö põhjustab südame löögisageduse tõusu tõus kuni 150-200 ja isegi enam. Löögisageduse tõus 200 löögini minutis ei ole organismile enam efektiivne, kuna halveneb kambrite verega täitumine ja südame löögimaht väheneb ning halveneb pärgarterite verega täitumine ning sellega seoses südamelihase verega varustamine. Doseeritud tööl on südame löögisagedus tihedas seoses sooritatud töö võimsusega. Enamikul juhtudel löögisagedusel 180 korda minutis saabub organismi hapnikuga tarbimise maksimum. Edasine löögisageduse tõus võib põhjustada löögimahu languse, mis vähendab organismi aeroobset töövõimet. 9. Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG).
- Silmalaugude osaline halvatus - Juuksed hallinevad juba esimestel arenguaastatel - Kaasasündinud südamerikked - Nõrgamõistuslikkus - Surm varases eas. · sündroom võib olla uustekkeline · sündroom võib päranduda. Inimese geenmutatsioonid jagunevad : a) muutuvad välis või sisetunnused · liigpikad või liiglühikesed sõrmed · muutus sõrmede või varvaste arvus · soomustõbi e. ihtüoos · häired silma võrkkesta ehituses · südame pärgarterite kahjustus b) muutub ainevahetus · albinism · hemokromatoos (liiga hästi omastatakse toidust Fe-d). Vaid meestel. · Podagra(lämmastikaluste ainevahetushäire, mille puhul organismis suureneb kusihappe hulk). Esineb vaid meestel. Suguliitelised geenmutatsioonid : - muutused geenides, mis asuvad sugukromosoomides. a) X liitelised 1. retsessiivsed kannatavad sagedamini mehed, sest neil on vaid üks X kromosoom. · Daltonism (värvipimedus)
rustuse puudulikkusele ja võivad tekkida ka patoloogilised muutused. Seepärast on südame suurenemise korral kidlasti vajalik arstlik kontroll, et vältida südame patoloogilist suurenemist. VASTUNÄIDUSTUSED SPORDIGA TEGELEMISEKS Tähtsamad absoluutsed vastunäidustused spordiga tegelemiseks on järgmised: · Rasked organismi üldhaigused, sealhulgas ortopeedilised ja reumaatilised · Südamelihase põletik · Raske südame pärgarterite patoloogia, rinnaangiin · Rasked südamerütmi häired Spordiga tegelemi- seks on absoluut- · Rasked südameklapirikked sed ja suhtelised
60 sekundaarne südameväli). Kaks endokardiaalset toru paiknevad koos soole kujunemisega üksteisele lähestikku, kus need peagi ühinevad ühtseks südametoruks. Endokardi rakud – südameklapid ja sekreteerivad faktoreid, mis reguleerivad müokardi arengut ja reguleerivad südame närvisüsteemi komponentide arengut Müokardist – südamelihase rakud Epikardist – südame välimine kiht (südamelihaste fibroblastid; pärgarterite silelihased) * Torujas süda paikneb perikardiaal-õõnes Mõlemad südametorud arenevad eraldi ja embrüod sisaldavad kahte funktsioneerivat südant (töötavad asümmeetriliselt). Fβ-perekonna (ingl Transforming growth factor β) liige oxp4 ekspresseeritakse eessooles. 4-nädalasel inimese embrüol on kahekambriline torujas süda, koda mis võtab verd vastu ja vatsake mis pumpab verd välja
Kasutamine: jõhvikas on väärtuslik taim maitsvate ja hästi säilivate marjade tõttu. Marjades on palju orgaanilisi happeid, vitamiine on vähesel määral. Jõhvikaid võib ületalve säilitada vees, seda võimaldab marjades olev bensoehape. Marju kasutatakse jookide, keediste, tarretiste, kissellide, jogurtite ja muude maiustuste ning likööride valmistamiseks. Marjakestadest saadakse ursoolhapet, mida kasutatakse ravimi tootmiseks südame pärgarterite laiendamise raviks; ravim aitab ka säilitada organismile vajalikke naatriumioone. Jõhvikamarjade söömine on kasulik kõrge vererõhuga inimestele, sest marjad aitavad vererõhku alandada. Jõhvika varumine on kümneid kordi tulusam kui V boniteedi rabamännikute kasvatamine! VAEVAKASK Betula nana, Betula taime nimi Pliniusel, nana kääbuskasvuline. Kuulub kaseliste sugukonda.
Südameseina verevarustus toimib väljast sissepoole, seepärast arenevad kriitilised piirkonnad eelkõige südamesiseselt (endokardiaalselt). Kõik südameveenid ühinevad ühiseks veeniks – südame pärgurkeks (sinus coronarius), mis suubub paremasse kotta. 59 Verevool pärgarterites allub eneseregulatsioonile, mille korral suurenenud hapnikuvajadust rahuldatakse ainult voolukiiruse tõstmise teel. Lihaspinge südamelöögi (süstoli) ajal pidurdab pärgarterite läbivoolu, nii et efektiivne varustamine toimub alles pausi (diastoli) ajal. Joonis 3.17. Südame pärgarterid Südame funktsioon Vereringesüsteem Veri voolab kõrgema rõhuga süsteemist väiksema rõhuga süsteemi. Kõrgrõhusüsteemis pumbatakse arteriaalne (hapnikurikas) veri vasakust vatsakesest kehas asuvatesse arteritesse (tuiksoontesse). Kapillaaride süsteemis toimub ainevahetus, hapniku äraandmine ja süsinikdioksiidi vastuvõtt (sisene hingamine).
andȱcollaborativeȱmanagementȱ(4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ 4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid 241 Südame puuduliku verevarustuse risk (00200)* (2008, LOE 2.1) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid Definitsioon Südame (pärgarterite) vereringe terviseohtliku halvenemise risk. Riskitegurid Rasestumisvastasedȱravimidȱ Lipiidideȱrohkusȱveresȱ Südameoperatsioonȱ (hüperlipideemia)ȱ Südametamponaadȱȱ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertenȬ Pärgarteriȱspasmȱ sioon)ȱ
annaabi.ee 
