Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas
Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele, kus pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele. Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine. Industrialiseerimine ja ülemineks kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole Eesti elanikkonnast linnades, 1980. aastatel aga juba 70% elanikkonnast. Mõned Eestimaa piirkonnad- eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad- muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. +hinnang!
aastal välja töötatud majanduspoliitilist liini. Ajaloos on see liin tuntud "uue majanduspoliitika" (vene k. lüh. NEP) nime all ja selle olemuseks oli turumajanduslike elementide ning eraettevõtluse kasutamine majaduselu turgutamiseks. Stalini ise pidas oma kõige tähtsamaks ülesandeks põllumajanduse kollektiviseerimine. Kollektiviseerimine võimaldas: *kontrollida toiduainete tootmist; *hankida vahendid riigi sõjalise võimsuse aluseks oleva rasketööstuse arendamiseks industrialiseerimiseks. Talupoegade massilise ja sunniviisilse kollektiviseerimisega alustati 1929. aastal. Kõik talupojad pidid oma kariloomad ja masinad kolhoosidele üle andma, vastasel korral lubati neid karmilt karistada. Kollektiviseerimise käigus tapeti umbes 5 miljonit jõukamat talupoega ehk kulakut. Olemasoleva põllumajadusliku tootmisviisi järsk purustamine tõi endaga kaasa toodangu kiire languse 1930. aastate alguses
põhiseaduse ja teiste seadustega)->vabariik (22.sept 1792)->kuninga hukkamine (ühe häälega mõisteti ta surma)-> brümääril toimunud riigipööre (Napoleon hõivas Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadiku vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon). 5. Industriaalühiskond: Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond. Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. sajandi Inglismaalt. 19. sajandil levis see üle Euroopa (Eestis leidis see aset peamiselt 19. sajandi II poolel). 19.sajandil tabas inimesi tööpuudus- masinad tulid asemele. Industriaalühiskond oli põhjus linnastumiseks- linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.
Madalate kokkuostuhindade tõttu müüdi riigile palju vähem vilja ning hoiustati seda aitades, müüdi kotimeestele või kasutati söödana. 4 Figes, 2014 5 1.5 Probleemide lahendamine Siinkohal jagunesid bolsevikud kahte leeri. Partei parema tiiva esindajad soovisid kõrgemat kokkuostuhinda, kuigi see võis aeglustada industrialiseerimiseks vajaliku kapitali kogumist; vasakpoolsed toetasid hindade madalal hoidmist ja vilja jõuga kogumist. 6 2. SUUR MURRANG Stalini võimule saamisega kaasnesid suured muudatused. Pärast nepist loobumist 1928. a. pandi rõhk industrialiseerimisele. Kasutusele võeti viisaastaku plaan (1928-1932). Plaani eesmärgid olid aga utoopilised:
muutused 1920 ndate lõpus 30ndate alguses 1. lõpetati igasugune turumajandus talurahvalt hakati jälle jõuga vilja ära võtma algas industrialiseerimine algas talurahva sunniviisiline kollektiviseerimine majandust hakati planeerima 5 aastakute kaupa punaarmee ümberrelvastamine kaupu sai osta talongide alusel kohtuväline karistussüsteem algas „rahvavaenlase otsimine“ näidiskohtuprotsessid kõik stalini vastased kõrvaldati stalini isikukultus industrialiseerimiseks nõuti inimestelt aina suuremaid makse ja riigilaenude ostmist tõusis toidukaupade hind 1930 ndate aastate lõpul nõukogudeliit möödus suurbritanniast, prantsusmaast ja saksamaast rasketööstuse kogutoodangu poolest ei suudetud mööda minna usast arendati eelkõige sõjatööstust tööviljakus ja kvaliteet olid viletsam kui teistes maades sundkollektiviseerimine see on kollektiivsete majandite sunniviisiline loomine kollektiivsed majandid olid
esialgu vesiratas, siis aurumasin. Tööstusliku pöörde eeldused: - kapitali olemasolu (saadi kaubandusest) - vaba tööjõud (tuli kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandusest,põllumajanduspööre) - masinate leiutamine - energiaallikate olemasolu - tooraine olemasolu – kasvab huvitatus kolooniatest, strateegilised toorained ona rauamaak ja kivisüsi - ostuvõimeline turg III 1. Industriaalühiskonna kujunemine Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses, võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast, sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaaühiskonda iseloomustavad jooned: III 1.1. linnastumine - senine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema. Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel
Väga märkimisväärne SKP kasv peale II maailmasõja lõppu ning areng peamistes Euroopa 10 heaoluriikides on head näites sellistest muutustest. Industrialiseerumine, mis paljudes riikides järgnes ulatuslikule majandustegevuse nihkele kolmandas sektoris, on protsessi muutuva iseloomu tunnusteks. Seda mõnikord nimetatakse post-industrialiseerimiseks, see sisaldab uuendusi kommunikatsioonitehnoloogias ja teabe töötlemises. Etienne van de Walle väitis, et see, mida me näeme demograafilises käitumises on kultuuriliste repressioonide tagajärg. Kui tähtis on omada partnerit ja perekonda, kelle minna läbi elu võrreldes muude eesmärkidega, mis inimese elus võivad olla, nagu näiteks karjäär või kasutada oma artistivõimeid? Ja mis on selle valdkonna prioriteet saavutamaks nimetatud eesmärke, kui need konkureerivad ning
integreerimine. Internetipood toetab tavapoodi, ka tellimus internetis, kättesaamine kohapeal. Cutting out the middleman model – nt Dell. – kohandamine kliendi järgi. Frantsiis – lepingulised suhted. Freemium business model – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara, Skype). Teenuste industrialiseerimise ärimudel – McDonalds – personaalne tellimus muutub industrialiseerimiseks. Oksjonimüük (traditsiooniline) On-line oksjonid (eBay) Ettetellimistel baseeruvad ärimudelid – ajakirjad, mitmesugused täiendatavad kogumikud, raamatuklubid jms. Püramiidskeemi ärimudel – madalama tasandi osalejad lisavad väärtust kõrgemal tasandil olijatele. Multi-level marketing ärimudel – värvatakse müügimehi, kes värbavad müügimehi, kes … .
industriaalühiskonda. Esimene suur tõsine elustiili muutus toimus siis, kui end korilusest ja küttimisest elatanud rändhõimud otsustasid jääda paikseiks ja hakata harima põldu ning kasvatama karja. Seda nimetatakse üleminekuks agraarühiskonda ehk agraarrevolutsiooniks. Agraarühiskonnas elati tuhandeid aastaid. Teise suure elustiili muudatuse põhjustas tehnika laiem kasutuselevõtt; seda tavatsetakse nimetada siirdumiseks industriaalühiskonda, samuti ka industrialiseerimiseks või tööstusrevolutsiooniks. Masinad olid sageli aga suured ja nõudsid suure hulga tööliste koondumist oma ümber, teisisõnu tööstuse kontsentreerumist elanikkond koondus linnadesse. Infoühiskonna all tavaliselt mõistetakse postindustriaalsest ühiskonnast väljakujunevat uut ühiskonnavormi, kus kõigi inimeste elu muutub põhjalikult tänu moodsa arvutus- ja sidetehnika ehk teisiti öeldes infotehnoloogia võimalustele. Seega on infoühiskond
XVIII sajandi lõpul algas Eestiski ühiskonna moodne uuenemine. Ümberkorraldused põllumajanduses vabastasid sealt tööjõudu, põllumajandusest ja kalandusest elatuvaid jäi isegi vähemaks. Vabanevad inimesed ja rahvastiku juurdekasv, kui nad just välja ei rännanud, leidsid elatuse kiiresti kasvavates tööstuslikes harudes - tööstuses, ehituses, veonduses - ja need said järjest tähtsamateks elatusallikateks. Seda protsessi võib nimetada industrialiseerimiseks hõive valdkonnas. Kasvas ka kaupmeeste, haritlaste, ametnike arv, üldse hõivatus teenustes, teabetöötluses ja riigivalitsemises. Uued ärivõimalused ja töökohad asusid valdavalt linnades ja elatust otsiv rahvas asus maalt ümber linna. Senised linnad kasvasid kiiresti ja tekkis ka mitmeid uusi. Kõik kirjeldatu olnuks täiesti võimatu, kui rahvastik oleks jäänud sama harimatuks kui seni.
Oluliseks rahapumbaks kujunes riigi viinamonopol. Vm-l oli kehtestatud I ms puhkemiseks kuivseadus, oli püsinud 1925 a-ni, siis likvideeriti ja taastati riigi viinamonopol. Esialgu tekitas 1925-26 tõsiseid vaidlusi, räägiti purjus eelarvest. Industrialiseerimise ajaks olid vaidlused lõppenud, viinaeelarve näitas pidevalt kasvutendentsi. Lisaks kehtestati seoses industrialiseerimisega mitmeid uusi makse, eelkõige aktsiiside näol, mis läksid ka industrialiseerimiseks. Esimesel viisaastakul üritati rakendada kõikvõimalikku hoogtööd. Massiteabevahendid üritasid levitada rahva seas revol patriotismi, selgitades rahvale, et on tarvis erakorralisi jõupingutusi industrialiseerimise läbi viimiseks. Kui see on saavutatud, pöördutakse tagasi vanade heade olude juurde. Algasid kõikvõimalikud kampaaniad- nt pausideta töö, kõik 8 tundi ollakse vahetpidamata rakkes. Viidi sisse ületunnitööd kohustuslikus korras- iga tööline pidi
annaabi.ee 
