Tudengi kodune keel pole eesti keel. Induktivism: Teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1. Selgita milline on Alan Chalmersi sõnul tavaarusaam faktide ja teaduse seosest. Kas nõustud, et selline arusaam on levinud? Faktide ja teaduse seos seisneb sellel, et teadus põhineb faktidel. Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun
ilmutusena d- jaguneb kaheks ajastuks 26. Empirismi rajaja oli: a- leibniz b- berkley c- locke d- spinoza 27. Kes pööras idealismi ümber ning vaatles filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna: a- hegel b- mill c- marx d- kant 28. Milline neist ei kuulunud 3 Popperi maailma hulka: a- teadmiste maailm b- füüsiliste objektide maailm c- teadvuse seisundite maailm d- mõtlemise subjektiivse sisu maailm 29. Induktivism on see, kui: a- teaduslik teadmine algab faktidest b- kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi c- mõtteid, tundeid pole kunagi olnudki d- kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas 30. filosoofia mõiste metafüüsikakeskse määratluse järgi on a- hingeabi b- teadmine olevat tervikust c- teaduse metodoloogia d- ideoloogia osa võimuvõitluses 31
Intuitsiooni mõiste. Popperi 3 maailma teooria. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Sõna "teadmine" erinevaid tähendusi 1) Tuttavolek (kr. phronesis) 2) Oskus (know-how, kr. techne) 3) Teadmine-et, väitev teadmine (kr. episteme) 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. 5. Teadusliku teadmise erinevaid käsitusi. Teadus kui pretensioon kõiketeadmisele (Laplace'i deemon), induktivism, falsifikatsionism (Popper) Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. 3 Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele
Aidata suunavate küsimustega teadmisteni/filosoofiliste järeldusteni jõuda(mis on võib-olla temas endas peidus) 2. Mõisted – Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. Teada näiteks, mis on õiglus, tähendab osata defineerida mõiste õiglus. 3. Sokraatiline iroonia – Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea. 4. induktivism – teatud üldistusteni on võimalik jõuda üksiknäidete põhjal. 1. Sigmund Freud ja psühhoanalüüs 1854-1939 Rahvuselt juut, sünnib Tšehhi aladel Moraavias, elab Viinis, sureb Londonis(põgeneb natsismi eest, vangistati gestaapo poolt, kuid kuulsuse tõttu vabastati, suri kurguvähki). Alguses õppis õigusteadust, siis arstiteadust. 1885/86 praktiseeris Charcot kliinikus. Ta on oluliselt muutnud arusaama inimesest,
Kõige utoopilisem võimu vastane objekt A) sotsialism B) kommunitarism D) anarchism D) liberalism Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses A) jumalik autoriteet B) mitteloomulik autoriteet C) nõusolekul baseeruvad teooriad D) autoriteet hüvest Empirismi rajaja A) Leibniz B) Berkley C) Locke D) Spinoza Kes pööras idealismi ümber ning vaatles filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna A) Hegel B) Mill C) Marx D) Kant Induktivism on see, kui A) teaduslik teadmine algab faktidest B) kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi C) mõtteid, tundeid pole kunagi olnudki D) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas Filosoofia mõiste metafüüsikakeskse määratluse järgi on A) hingeabi B) teadmine olevat tervikust C) teaduse metodoloogia D) ideoloogia osa võimuvõitluses 7
16. Teadmise 3 mõistet: tuttavolek, oskus, teadmine, et. Filosoofias keskendutakse viimasele. Teadmine ei vastanda ennast üksned teadmatuse mõistele, vai ka arvamusele. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 17. Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi
19 saj tulenes see metafüüsikast, siis hakkas iseseisvuma. Eesti keeles on teadmine: tuttavolek, oskus ja teadmine et... Filosoofias on teadmise põhitähendus ,,teadmine et...". Popperi 3 maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3)mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 16. Tunda ära olulisi mõisteid ja filosoofide seisukohti teadusliku teadmise küsimuses: induktivism (+ Hume'i induktsioonikriitika), verifikatsionism, falsifikatsionism (Popper), uurimisprogrammid (Lakatos), teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn), epistemoloogiline anarhism (Feyerabend). Formaalteaduse ja intersubjektiivsuse mõisted. Formaalteaduste ja faktiteaduste erinevus. Induktivism - teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada.
mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest.(Hume: mingite nähtuste kordumine pole veel kinnitus, et tegemist on põhjuslikkusega, ei sobi teadusliku teadmise põhjendamiseks). Verifikatsionism- faktiteadustes sisalduv empiiriline osa võimaldab kindlamat tõesust kui metafüüsilised abstraktsioonid, kasutatakse vaatlusi, eksperimente, annab lootust kindlamaks tõesuseks. Loogilises positivismis vallandunud mõtteviis. Eitati metafüüsikat! Falsifikatsionism- teadused ei taandu meelteandmetele
Mõlemad pooled kannatavad – objektiivsus. Kuidas defineerida autorit ehk kes on autor kui on palju osalisi? Avaliku puhul. Autorlusega kaasneb vastutus. Publikatsiooni avaldamine pole viimane samm, sest peab tegema parandusi oma töö osas kui vead on ilmunud – autori kohustus. Autorluse üle otsustamine – oleneb panusest. Chalmersi peatükid: Sissejuhatus ja 1-4 peatükk: probleemid teadusega Põhiline sõnum on, et teadust ei saa kindlalt usaldada. 1 – peatükk. Induktivism: teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1.Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt faktidest, mida saadakse teada vaatluse/eksperimendi teel. Teadus on objektiivne, mida saab usaldada, sest nad on objektiivselt tõestatud teadmised. Rahvapärane arusaam teadusest hakkas levima 17. sajand Galilei ja Netwtoniga (23-24). 2.Naiivinduktivisti arvates algab teadus vaatlusest (25-29). Saadud
Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks." Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega. Samas tuleb keskenduda teaduse iseloomulikele joontele, hoolimata sellest, mida teadlased võiksid mõelda. Induktivism käsitleb teadust teadmistega, mis tulenevad kogemuslikest faktidest. Niimoodi saadakse aru teadusest, mille tõesus põhineb inimeste kogemuslikel faktidel, mis omakorda on võimalik saada vaatluste või eksperimentide käigus. Teaduses ei arvestata inimese isiklikke arva- musi, eelistusi ega spekulatiivseid kujutusi. Seega baseerub teadus nägemisel, kuulmisel, puudutamisel jne. Järelikult on teadus objektiivne. Teadmised, mis on tõestatud, on usaldusväärsed
Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks." Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega. Samas tuleb keskenduda teaduse iseloomulikele joontele, hoolimata sellest, mida teadlased võiksid mõelda. Induktivism käsitleb teadust teadmistega, mis tulenevad kogemuslikest faktidest. Niimoodi saadakse aru teadusest, mille tõesus põhineb inimeste kogemuslikel faktidel, mis omakorda on võimalik saada vaatluste või eksperimentide käigus. Teaduses ei arvestata inimese isiklikke arva- musi, eelistusi ega spekulatiivseid kujutusi. Seega baseerub teadus nägemisel, kuulmisel, puudutamisel jne. Järelikult on teadus objektiivne. Teadmised, mis on tõestatud, on usaldusväärsed
Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks.“ Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega. Samas tuleb keskenduda teaduse iseloomulikele joontele, hoolimata sellest, mida teadlased võiksid mõelda. Induktivism käsitleb teadust teadmistega, mis tulenevad kogemuslikest faktidest. Niimoodi saadakse aru teadusest, mille tõesus põhineb inimeste kogemuslikel faktidel, mis omakorda on võimalik saada vaatluste või eksperimentide käigus. Teaduses ei arvestata inimese isiklikke arva- musi, eelistusi ega spekulatiivseid kujutusi. Seega baseerub teadus nägemisel, kuulmisel, puudutamisel jne. Järelikult on teadus objektiivne. Teadmised, mis on tõestatud, on usaldusväärsed
annaabi.ee 
