ühiku tteisendamisel i d i l suuremaks tuleb nihutada koma vasakule Elektriahelate koostisosad · Takisti · Kasutatakse ahelates voolu piiramiseks ja pinge alandamiseks · Jaotatakse püsi- ja muuttakistiteks Elektriahelate koostisosad · Kondensaator · Põhiliselt kasutatakse ära kondensaatori mahtuvust ehk võimet koguda laenguid · Jagunevad püsi- ja muutkondensaatoriteks Elektriahelate koostisosad · Induktiivpoolid · Põhi parameeter on induktiivsus ehk võime salvestada energiat magnetväljana Elektriahelate koostisosad · Trafo · Kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks ja ahelate eraldamiseks Elektriahelate koostisosad · Toiteallikas · Muundab mõnd muud energiat, näiteks keemilist energiat energiat, elektrienergiaks Kasutatud kirjandus · R R. Lahtmets Lahtmets, "Elektrotehnika Elektrotehnika I alalisvool"
moodustatud elektriahel või nende kogum. 8. Kuidas on seotud elektriväli ja magnetväli? Elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus. 9.Kus kohas kasutatakse a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid kõlarid, alalisvoolumootorid c)elektromagneteid uste lukustamine, kõlarid d)trahvosi mesindus, mootorid mähiseid takistustraat, induktiivpoolid 10. Mida kirjeldab superpositsiooniprintsiip? Laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Selle kohaselt kõik E-vektorid tuleb liita. 11. Vasakukäereegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 12.Kruvireegel
XC = 1/C Püsikondensaatorid, sh. elektrolüütk.. polaarsed, suur mahtuvus 0,1 µF...0,1 F, madal töösagedus. Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.) - Põhiparameetrid: Nimimahtuvus (E6, E12, E24). Tolerants (20%, 10%, 5%), elektrolüütk. kuni 100%. Nimipinge. Jne. Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX. Tähistamine sarnaselt takistitega (nimimahtuvus numbrina ja ühik ühe tähega). Värvikood sama mis takistitel. Pinged ja tolerantsid esitatakse ka koodiga. c) Induktiivpoolid e. drosselid (inductances) Kõik voolujuhtivad elemendid on mingil määral induktiivsed. E = - Ldi/dt Kasutamine: pulseervoolu silumine, võnkeringide komponent, kõrgsagedusvoolu piiramine jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes. L = 0,1 µH... 100 mH. Ehitus: mähis silindrilisel dielektrikalusel, raud- või õhksüdamik (kõrgsagedusel ferriit - suur eritakistus) ja metallvarje. Reaktiivtakistus X = L Põhiparameetrid: Induktiivsus vastavalt reale E6 ja E12.
29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on
Ah (ampertund) on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 h jooksul, kui voolutugevus on 1 A. 12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena
Ah (ampertund) on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 h jooksul, kui voolutugevus on 1 A. 12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena
docstxt/125482860476476.txt
trafod. Raadiotehnikas kasutatavaid kõrgsagedustrafosi nimetatakse vahesagedustrafodeks (intermediate frequency transformers). Neid toodetakse sagedustele 455 kHz (AM) ja 10,7 MHz (FM). Impulsstrafod. Impulsstrafosi kasutatakse pinge- ja vooluimpulsside kujundamiseks ja muundamiseks ning impulssahelate galvaaniliseks eraldamiseks. Levinumad impulsstrafod on jõupooljuhtide ohjuritrafod ja impulss- eraldustrafod. INDUKTIIVPOOLID Induktiivpool ehk lihtsalt pool on oma omadustelt kondensaatorile vastandelement, alalisvoolule on ta lühiseks ja tema näivtakistus suureneb sageduse suurenedes. Võrreldes takistite ja kondensaatoritega on ta palju vähem levinud, leides põhilist kasutust raadiotehnikas filtrite ja võnkeringide koostises. Pool koosneb alati isoleeralusele keritud suure juhtivusega mähisest, millel võib olla ka südamik Südamiku kasutamine aitab muuta (ka reguleerida) pooli põhiparameetrit s.o
29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on
millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja
See nõutav tase sõltub tarbija iseloomist. Nii näiteks: alalispinge mootorite toiteks piisab, kui pulsatsiooni tegur on 0.5, releeskeemide toiteks on nõutav pulsatsioon 0.2 kuni 0.3, lõppvõimendite toiteks võib pulsatsioon olla 0.05 eelvõimendite toiteks sõltuvalt signaali allikast 0.001 kuni 0.0001. Silufiltrid jagunevad kahte gruppi: 1. Passiivfiltrid - nendes kasutatakse energiat salvestavaid elemente, milleks on kondensaatorid ja induktiivpoolid. Alaldatud pinge suurenemisel salvestatakse energia nendesse elementidesse, pinge vähenemisel juhitakse energia tarbijasse. 2. Aktiivfiltrid - neid nimetatakse ka transistorfiltriteks, toimub alaldatud pinge silumine transistori kui reguleeriva takistuse toimega. Passiivfiltrid jagunevad omakorda kahte rühma RC- ja LC-filtrid. RC-filter koosneb ühest takistusest ja kondensaatorist(RC skeem). RC-filtri toime on sarnane alalditöötamisega mahtuvuslikule koormusele
Jrk. Vahendid Tüüp Süsteem Vahejaotus Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter 303V 2. Voltmeeter ~ 0 60 V 3. Voltmeeter ~ 0 250 V 33 4. Ampermeeter ~ 01A 5. Induktiivpoolid (L1 ja L2) 6. Magnetraud 8. Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). 2. Vooluringi skeemid ~ 0 -1A N L A 3-0-3 ~ 0-60 ~0- 250 V 36 V V S L1 ; L2 L3 L1, L2
..500 pF. Ajakonstant τ = C5 *( R1 + R2) = 0,05 sek. S-kõvera harjade vaheline kaugus ΔS on võrdeline sekundaarvõnkeringi L2C2 läbilaskeriba lauisega ja pöördvõrdeline võnkekoormustakistite R1 ja R2 vähendamisega (nt. stereosignaali vastuvõtul). 2. Faasihaardedetektor kasutatakse FM-signaali demoduleerimiseks raadioVV jaoks mõeldud integraallülitustes (XR215; K174HA12). Need on kasutatavad sagedusdetektoritena. Detektoris induktiivpoolid puuduvad. Detektori mod.moon. < 0,15%. AM-i mahasurumine on vähemalt 40dB (100x). V S V -st F a a s i- 1. A la lis p in g e 2. H S V -sse d e te k to r M PF v õ im e n d i M PF P in g e g a t ü ü r it a v O S C Signaali ja müra suhe väljundis on >65dB. Lülituse töö põhineb automaatsel faasi reguleerimisel (AFR), mille põhimõtet
tehnilistes andmetes ei anta, kui antakse koormustakistuse vajalik väärtus 4 ja 8. Joonis 3 Idealaalne võimendi oleks see mis võimendaks ühtlaselt kõiki sagedusi Joonis 4 Võimendamise käigusei võimentata kõiki sagedusi võrdsel määral sel juhul tekivad signaalis moonutused, moonutusi on kahte liiki: · lineaar ehk moonutus sagedused tekivad võimendi lülituses olevate sagedusest sõltuvate elementide toimel nagu kondensaatorid ja induktiivpoolid (kuna nende takistus sagedus sõltub sagedusest) sagedusmoonutused avalduvad erinevate sagetuste erinevates võimendustes, näiteks muusika võimendamisel läheb kaduma osa muusika spektrist bassid ja kõrgemad sagedused. Joonis 5. Moonutused avalduvad ka signaali nihkest, kuid kui inimkõrv faasinihet ei taju siis helivõimendite puhul ei ole need olulised. Küll on aga faasinihe oluline automaatikasüsteemi võimendites, kuna seal
Tähtis tegur on see, et elektrienergiat muundatakse ja juhitakse. Samuti osutub tähtsaks nõue, mille kohaselt muundur peab võrgust energiat tarbima või seda sinna tagastama. Juhtimiselektroonika tagab muundurite ja elektroonsete süsteemide juhtimise. Edu elektroonika vallas ja materjalide tööstuses määrab olukorra ning suunad maailma elektriajamite tootmise tehnoloogias. Iga lülitus koosneb elektroonikakomponentidest, milleks on takistid, kondensaatorid, trafod, induktiivpoolid (drosselid), kered, jne. ja põhilistest elektronseadistest: · dioodid, sealhulgas Zener-i diood, optoelektroonikaseadised ja Schottky dioodid ning dinistorid (DIAC); · türistorid, üheoperatsioonilised türistorid (SCR), sümistorid (TRIAC), suletavad türistorid (GTO), ja MOS-juhitavad türistorid (MCT); · transistorid, nagu bipolaartransistorid (BJT), väljatransistorid (FET) ja isoleeritud paisuga bipolaartransistorid (IGBT).
annaabi.ee 
