Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. · Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. · Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused · Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... · Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
sissemaksetel põhinevad kogumisprintsiibil suunatud programmid, samuti pensioniskeemid, et tagada täiendavat profülaktikaprogrammid sissetulekut pensionieas. töötervishoid. Kokkuvõttes iseloomustavad Eesti Rahvatervishoiu teenuseid finantseeritakse pensionikindlustuse III sammast: reeglina riigieelarve vahenditest. Vabatahtlikkus; indiviidikesksus Arstiabisüsteem on jagatud Eestis 3 etappi: eelfinantseerimise printsiip eraõiguslik alus üldarstiabi, mille korraldamise eest vastutab valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi kohalik omavalitsus vahel valikuvabadus määratud väljamaksete ambulatoorne eriarstiabi ja statsionaarne või määratud sissemaksete printsiibi vahel arstiabi põhierialadel, mille korraldamine on
-kohustuslikkus -eelfinantseerimise printsiip -riikliku regulatsiooniga eraõiguslik haldamine -fondiinstrument -individuaalsed sissemaksed -määratud sissemaksete põhimõttel kujunev pension -ümberjaotus üle indiviidi elukaare III sammas- vabatahtlikud pensioniskeemid Pensionisüsteemi III sambaks on vabatahtlikel sissemaksetel põhinevad kogumisprintsiibil pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal
vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm- rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine · Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Tsiviliseerumisprotsess · Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria. ''Tsiviliseerumisprotsess'' · Idee: keelatakse seda, mis on levinud. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil
1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid (Catullus), kõrgtasemele jõudis proosa (Cicero, Caesar), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr. Augustuse ajal stabiilsus, stagnatsioon. Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine, indiviidikesksus. 1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk. Hilise impeeriumi periood kuni keskaeg – ladinakeelne kirjandus kristliku kirjandusena. Kuldvillaku otsimine Üks Kreeka kuningas nimega Athamas tüdines oma naisest, jättis selle maha ja abiellus teisega, printsess Inoga. Esimene naine Nephele kartis, et printsess Ino võib ta lapsed, eriti aga poja Phrixose ära tappa, et oma poega kuningriigi valitsejaks teha ja nii oligi. Mingil moel sai Ino enda kätte kogu
sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil. - päevik kui kirjanduse liik 18. sajandist - kunst millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)? Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? Norbert Eliase tsiviliseerumisteooria
Ingleharti väärtusteooria. 3 Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Eri rahvad erineval "kaugusel" Kriitika: vabadus ilma vastutuseta?! KOKKUVÕTE Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? 2. ENESETEADVUS. MINA. IDENTITEET. Eneseteadvus: mõisteaparaat
Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. • Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. • Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused • Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte • Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. • Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. • Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine … • Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? Sotsiaalpsühholoogia 2a. N.Eliase tsiviliseerumisteooria vv
ebavõrdsuse ning kujundada ühiskond ümber. Samaaegselt toimus pööre baltisaksa avalikus arvamuses konservatiivsuse e alalhoidlikkuse suunas. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Loengu materjalid: Anu Pallas Taustaks väike võrdlus lähinaabrite ideedega: Soomes tekkis arutelu ajakirjanduse ülesannetest juba 1840. aastatel. Snellmann (1806-1881) teadvustas põhiteesid: · riik inimese teenistusse, indiviidikesksus ühiskonnas · ajakirjandus olgu vaba arvamustefoorum · ühiskonna juhtimises on avalikkusel suur tähtsus · ajakirjandus esindab avalikku arvamust, seepärast oli omal kohal asjatundlikkuse nõue · õpetada rahvast, tõsta lugeja haridustaset · vajadus poleemika järele. Vastutust avalikkuse ees teadvustasid endale ka eesti ajakirjanikud. Ent süüvigem, millises olukorras Eesti ajakirjandus pidi hakkama saama. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel
elanikkonna suhtelisest ja absoluutsest vaesumisest, riigi hääbumisest üleminekul sotsialistlikule ühiskonnakorraldusele, vägivaldsest revolutsioonist jt. On tekki- nud sotsialistliku ja sotsiaaldemokraatliku ideoloogia tänapäeva variant, nn kolmanda tee ideoloogia. See ideoloogia lähtub eeldusest, et esimene tee (riigikesksus) ja teine tee (indiviidikesksus, turustiihia, “las minna”, laissez faire) ei vasta enam aja nõuetele. Kol- manda tee ideoloogia ei rõhuta enam riigi laialdase sekkumise vajadust ühiskondliku ja majanduselu juhtimisel, vaid peetakse sobivamaks mingit segamajanduse süsteemi, milles erainitsiatiivile rajatud turumajandus põimub riikliku majandussektoriga. Võrdsust ei mõisteta enam mehaaniliselt (võrdsusena sotsiaalsetes standardites), vaid seda defineeritakse
annaabi.ee 
