transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps – udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki. Paigalseisvad lüpsiplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplats – kaherealine lüpsmine on kombineeritud lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats – lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Polügoon lüpsiplats – neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala. Seega suureneb lehmade arv, keda korraga lüpsta ning vähenevad “aeglaselt” lüpsvatest lehmadest tingitud viivitused. Enamasti on vajalik kaks lüpsjat. Kolmnurk lüpsiplats – kolmeküljeline kalasaba. Pöörlevad lüpsiplatsid:
paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber. Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Üldistades katsete tulemusi, loetakse optimaalseks paigutustiheduseks 4–10 emist sulu kohta
töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks: 1) imemistakt 2) massaazitakt 3) puhketakt . Põhiliseks tööorganiks on nisakannud. 42. torusselüpsiseade- lehma all piim läheb otse torudesse ja sealt jahutusseadeldisse kannulüps - piim lüpstakse väiksesse nõusse ja siis kallatakse suuremasse 43. Lüpsiplatsid- 1) Paigalseisvad:* Kalasaba- kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Koridorplats- lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. *Polügoon- on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala. 2) Pöörlevad: Kalasaba-karusell- lehmad seisavad peadega väljapoole sarnaselt kalasaba platsile. Radiaalkarussell- lehmad seisavad tööala suhtes risti, külgkülje kõrval pead väljapoole. 44. Lehmade lüpsmine- iga päev kindlal kellaajal, laut korras ja puhas, hiljemalt pooltundi enne lõpsi eemaldada sõnnik, tõusööta anda enne lüpsi, lehm rahutu söötes lüpsiajal; silo ei
Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki. 16 Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsiplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplats – kaherealine lüpsmine on kombineeritud lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats – lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Polügoon lüpsiplats – neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala. Seega suureneb lehmade arv, keda korraga lüpsta ning vähenevad “aeglaselt” lüpsvatest lehmadest tingitud viivitused. Enamasti on vajalik kaks lüpsjat. Kolmnurk lüpsiplats – kolmeküljeline kalasaba. Pöörlevad lüpsiplatsid:
Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. See üks levinumaid lüpsiplatsi tüüpe. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats (suletud tandem). Koridorplatsil seisavad lehmad üksteise järel (tandemina) individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Polügoon lüpsiplats. Polügoonil on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala. Kolmnurk lüpsiplats. Kolmnurk plats on kolmeküljeline kalasaba. Pöörlevad lüpsiplatsid. Kalasaba karussell. Sellel lüpsplatsil seisavad lehmad peadega väljapoole sarnaselt kalasaba platsile. Radiaalkarusssell- lüpsiplats
pool lüpskäiku ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine, jõusööda automatiseeritud söötmine lüpsi ajal, nisakannude automatiseeritud eemaldamine jms). Seda tüüpi lüpsiplatsil võib kasutada ühte masinat iga sulu kohta või keskel paiknevat lüpsimasinat kahe vastamisi paikneva sulu kohta. Koridorplats (suletud tandem) seisavad lehmad üksteise järel (tandemina) individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Avatud tandemplatsi korral ei ole see vajalik, sest igal sulul on individuaalvärav, mis võimaldab iga lehma eraldi sulust välja lasta ja uue lehma asemele võtta. Pöörlevad lüpsiplatsid. kavandamisel lähtuti eeskätt lehmade liikumise automatiseerimisest ja platsi efektiivsuse suurendamisest. tänapäeval veel vähelevinud robot-lüpsiplatse. Robot-
Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 14. Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks Kui vasikaid peetakse individuaalsulgudes, tuleb nad grupisulgu üle viia 2-3 nädalat pärast võõrutamist. Kui me kohe viime enne võõrutust või liiga vara päras võõrutust, on see vasikatele suur stressi allikas. Stressi tagajärjel tekib alati suur haigestumine ja ka üksteise imemine. Põrandapinda peaks olema 6-12 nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3. Kui vasikaid peetakse väiksemas õhuruumis, on kopsuhaigused sagedased külalised
vastvõõrutatud emised kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks._ Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus (põrsapesakonna mass) suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid (0,55 m) latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber.
minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 15 . Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks Kui vasikaid peetakse individuaalsulgudes, tuleb nad grupisulgu üle viia 2-3 nädalat pärast võõrutamist. Kui me kohe viime enne võõrutust või liiga vara päras võõrutust, on see vasikatele suur stressi allikas. Stressi tagajärjel tekib alati suur haigestumine ja ka üksteise imemine. Põrandapinda peaks olema 6-12 nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3. Kui vasikaid peetakse väiksemas õhuruumis, on kopsuhaigused sagedased külalised. Ohuallikas hingamisteede haigustesse on pime, rõske, üleasustatud
üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine, jõusööda automatiseeritud söötmine lüpsi ajal, nisakannude automatiseeritud eemaldamine jms). Seda tüüpi lüpsiplatsil võib kasutada ühte masinat iga sulu kohta või keskel paiknevat lüpsimasinat kahe vastamisi paikneva sulu kohta. Koridorplats (suletud tandem) seisavad lehmad üksteise järel (tandemina) individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Platsi efektiivsuse tõstmiseks tuleb eelnevalt lüpsigrupid komplekteerida ühesuguse lüpskiirusega lehmadest. Avatud tandemplatsi korral ei ole see vajalik, sest igal sulul on individuaalvärav, mis võimaldab iga lehma eraldi sulust välja lasta ja uue lehma asemele võtta. Polügoon lüpsiplats. on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt
35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine, jõusööda automatiseeritud söötmine lüpsi ajal, nisakannude automatiseeritud eemaldamine jms). Seda tüüpi lüpsiplatsil võib kasutada ühte masinat iga sulu kohta või keskel paiknevat lüpsimasinat kahe vastamisi paikneva sulu kohta. Koridorplats (suletud tandem) seisavad lehmad üksteise järel (tandemina) individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Platsi efektiivsuse tõstmiseks tuleb eelnevalt lüpsigrupid komplekteerida ühesuguse lüpskiirusega lehmadest. Avatud tandemplatsi korral ei ole see vajalik, sest igal sulul on individuaalvärav, mis võimaldab iga lehma eraldi sulust välja lasta ja uue lehma asemele võtta. Polügoon lüpsiplats. on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad
söötmine lüpsi ajal, nisakannude automatiseeritud eemaldamine jms). Seda tüüpi lüpsiplatsil võib kasutada ühte masinat iga sulu kohta või keskel paiknevat lüpsimasinat kahe vastamisi paikneva sulu kohta. Kalasaba lüpsiplats Koridorplats (suletud tandem) Koridorplatsil seisavad lehmad üksteise järel (tandemina) individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Platsi efektiivsuse tõstmiseks tuleb eelnevalt lüpsigrupid komplekteerida ühesuguse lüpskiirusega lehmadest. Avatud tandemplatsi korral ei ole see vajalik, sest igal sulul on individuaalvärav, mis võimaldab iga lehma eraldi sulust välja lasta ja uue lehma asemele võtta. Polügoon lüpsiplats.
annaabi.ee 
