(3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata (PSJKS § 15) Individuaalkaebused • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud • Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: - isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus (PSJKS §-d 16, 17 ja 18); - erakond, valimisliit või üksikisik, kelle õigusi rikub valimiskomisjoni otsus või toiming (PSJKS § 37)
3. Normikontroll: Abstraktne normikontroll ja konkreetne normikontroll. Abstraktse kontrolli ese on seaduse abstraktne ühilduvus põhiseadusega. Seaduse kontroll kogu ulatuses. See on omakorda jaotatav proaktiivseks ehk ennetav, nt vabariigi president ja reaktiivseks ehk pärast seaduse jõustumist ehk õiguskantsler. See tekib konkreetse õigusvaidluse pinnalt- konkreetne. Asjasse puutuv seadus! Konkreetne normikontroll on kõige relevantsem eesti seaduses. 4. Individuaalkaebus: Normikaebus ja kohtulahendikaebus. Normikaebus on esitatud normi vastu. Kui parlament võtab vastu seaduse ja isik leiab, et see rikub ta õiguseid, siis saab minna ja kaevata seda. Teine, kui isik leiab, et viimase astme lahend on põhiõigusi rikkunud. 5. Muud: Meil on nt mitte ehtsad valimiskaebused. Erakonna keelustamismenetlus. Tasandi järgi: Riiklik järelevalve. Supranatsionaalne järelvalve- seob riigi kodaniku otse. Rahvusvaheline
106. Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada? Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. 107. Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud? Individuaalne põhiseaduslik (konstitutsiooniline) kaebus on spetsiifiline põhiõiguste kohtuliku kaitse vahend, mis võimaldab isikul tema põhiõiguste rikkumise korral pöörduda otse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu (konstitutsioonikohtu) poole. Individuaalkaebuse esitamise eelduseks on üldjuhul asjaolu, et isiku käsutuses ei ole muid õiguskaitsevahendeid või on need ammendatud
Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 149. Milliseid asju lahendatakse PS järelevalve menetluses vastavalt PSJKS-le? • Normikontroll – Abstraktne (eel- ja järelkontroll) – Konkreetne (ainult järelkontroll: konkreetses
Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 106. Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada? § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada
Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 106. Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada? § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus
kooskõla küsitavuse - Organitüli kõrgemate riigiorganite või nende osade vaheline õigusvaidlus põhiseaduslike pädevuste ulatuse üle (nt parlamendi ja presidendi vahel / parlamendi liikme ja esimehe vahel jne) - Pädevusvaidlus sarnaneb organitüliga, kuid organitüli puhul on vaidlus ,,kasti sees", kuid pädevusvaidluse puhul ,,kahe kasti vahel". Pädevusvaidlus on nt KOV kaebus autonoomia kaitseks. - Individuaalkaebus poolteks on isik (kaebaja) ja riik; liigid: - Normikaebus isik pöördub seaduse/määruse peale kohtusse, põhjuseks õiguste rikkumine - Kohtulahendi kaebus (Eestis puudub) isik vaidlustab konstitutsioonikohtus viimase instantsi kohtulahendit (ehk pärast Riigikohtus käimist); olemas arenenumate õigussüsteemidega riikides
otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. - RK esitab taotluse ja annab oma seisukoha; RK otsus ei oma mingit võimu, vaid tegemist on siiski ainult ARVAMUSEGA Ernitsa arust PS vastuolus – sest on vastuolus kohtumõistmisega (käesoleva paragrahvi lahendid ei ole täidetavad!) Mitteametlik nimetus Euroarvamusparagrahv (11.mai 2006) Individuaalkaebus Sätestatud: PS §-id 14, 15, 146, 149 lg 3 lause 2 - Loe Brusilovi kaasust aastast 2003 (meie esimene individuaalkaebuse kaasus) IV RIIGIKOHTU PÄDEVUSE ULATUS 1. Ex nunc / Ex tunc Mõisted: Ex tunc – algusest peale Ex nunc – tuleviku jaoks kas RK tunnistab ühe seaduse kehtetuks algusest peale või tuleviku jaoks Tänapäeval kasutab Eestis Riigikohtu ex tunc’i
§ tegemist on konventsiooni või selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega § kõik riigisisesed õiguste kaitse võimalused on ammendatud § kaebus on esitatud kuue kuu jooksul pärast lõplikku riigisisese otsuse tegemist -‐ individuaalkaebus lükatakse tagasi, kui see on: § anonüümne § sisult sama, mis juba läbivaadatud kaebus § edastatud lahendamiseks mujale § kaebaja ei ole kandnud olulist kahju § kokkusobimatu konvetsiooni või selle protokollide sätetega,
suutma kohtule näidata, et toimus rikkumine ja rikkumine on konventsioonist või selle protokollist tulenev õigus) - kõik riigisisesed õiguste kaitse võimalused on ammendatud (ennekõike tuleb anda riigile võimalust rikkumist heastada - nttuleb enne läbi käia Eesti kohtusüsteemi) - kaebus on esitatud kuue kuu jooksul pärast lõplikku riigisisese otsuse tegemist (seejärel tõmmatakse asi joone alla) ❏ Individuaalkaebus lükatakse tagasi, kui see on: - anonüümne - sisult sama, mis juba läbi vaadatud kaebus - edastatud lahendamiseks mujale(kohus ei taha oma ressursside raiskamist) - kaebaja ei ole kandnud olulist kahju (kohus võib öelda, et kaebaja on kahju võib olla kandnud, kuid see pole eriti oluline) - kokkusobimatu konventsiooni või selle protokollide sätetega, selgelt põhjendamatu
Täpsustused võib delegeerida täitevvõimule. Seadusliku aluse põhimõte igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus, need tulenevad kõigist põhiõigustest. Kaasuse lahendamisel alustatakse kõige alumistest aktidest, põhiseadus jääb viimaseks. Madalama õiguse kohaldamise prioriteet. Sõltumatute kohtude poolt tagatav õiguskaitse Kohtute garantii §15 lg1 Kohtu poole pöördumine tähendab, et on õigus asi läbi vaadata sisuliselt. Väike individuaalkaebus võib minna igasse kohtusse ja nõuda seal mingi normi PS vastaseks tunnistamiseks. See peab toimuma mõistliku aja jooksul. Kohtu sõltumatus §146, §147 1. Kohtuniku sõltumatus ta saab oma otsuseid teha südametunnistuse järgi 2. Kohtu süsteem peab olema sõltumatu võimude kolmikjaotus 3. Kohus peab saama oma enda jaoks olulisi otsuseid teha sõltumatult (töökorralduslikke otsuseid) Riigikohus on öelnud, et kohtuniku sõltumatusel on oluliselt avaram tähendus.
annaabi.ee 
