ongi just võrdsed võimalused (kättesaadavus) transpordile. International Journal of Sustainable Transportation Vol. 2, No. 3, 2008 149 uurib inimese liikumiste käitumist ja ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi transpordi kättesaadavuses, samuti elukvaliteedi küsimust ja kõrvalejäetust. Planeerimine ja jätkusuutlikus: USA ühiskonnas ei võeta planeerimise kirjandusel eriti arvesse just ühiskondlikku aspekti. Pigem lähtutakse sellistest indikaatoritest nagu autostumise vähendamine, üleüldise ühiskondliku võrdsuse parendamine ja ajakulu vähendamine teekonnal. Samal ajal aga USA- st väljaspool on SSUT just esileküündiv. Kokkuvõtteks: Antud artikkel uuris SSUT dimensioone ja tõi välja uurimuste arengut ja potentsiaale. Ühiskondlik vaatenurk on küll oluline, kuid siiani keskkonnasäästlikkus on olnud peamine. Ühiskondlikku jätkusuutlikkust on üleüldse raske mõõta kvantitatiivselt ja kõik indikaatorid
Väljundi mõju ahelas loogilisi seoseid ei ole. Riigikogu peaks valitsust praeguse bürokraatlike ja väljundipõhiste eesmärkide keskse planeerimise asemel suunama mõjudekesksele planeerimisele. See ei tähenda, et väljundi ja tegevuspõhine kavandamine oleks kasutu, kuid suhe väljundikeskse ja mõjukeskse planeerimise vahel peab olema optimaalne. Innovatsiooni kõige paremini iseloomustavatest kriteeriumidest ja indikaatoritest tuleb välja valida tähtsaimad ning neist koostada kõigi innovatsioonipoliitika dokumentide üleselt terviklik ja igakülgne mõõdikute süsteem, millega hinnata eesmärke (vahe ja lõppeesmärgid, pea ja alleesmärgid) kõigis olulistes aspektides ja poliitika elluviimist võimaldavate tehnoloogiate lõikes. Praegu pole võimalik tuvastada, missuguste tehnoloogiatega kavatsetakse innovatsioonipoliitikat ellu viia, ning seetõttu ei saa ka
Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid - Mõte: intelligentsus on psühholoogias kitsama ja spetsiifilisema tähendusega kui tavakeeles Mõõtmismudelid - Testivastuste kasuaalne heterogeensus – tuleks teha vahet kas mudel kehtiv individuaalsete erienvuse või põhjuslike mehhanismide kohta - Latentnte omadus – omaduse indikaatoritel on ühine põhjus - Formatiivne omadus – indikaatoritest saab moodustada kasuliku indeksi, kuid neil ei ole ühist põhjust - Võrgustikumudel – erineva tugevuse ja kuluga seosed indikaatorite vahel Latentsed omadused - Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõte kuid saab jälgida nende manifestatsioone - Intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid - LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid
kasvab ligikaudu 3 protsenti. Kui aga töötuse määr suureneb ühe protsendipunkti võrra, siis SKP kahaneb üldjuhul 2 protsenti. 4. Majandustsükli pöördepunktide ja vastavalt tõusu- või langusfaasile minekut, väljendavad erinevad majandusnäitajad erinevalt. Seepärast kasutataksegi tsükli indikaatoreid, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist, komplektidena juhtivatest, ühtivatest ning järel indikaatoritest 5. Juhtindikaatorid näitavad majandustsükli pöördepunktide saabumist ennetavalt 6. Rahapakkumise vähenemine põhjustab kogunõudluskõvera AD nihke alla vasakule (kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus väheneb) ning rahapakkumise kasv toob kaasa AD kõvera nihke üles paremale (kogunõudlus suureneb). 7. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAC on horisontaalne. Kuna lühiperioodil on hinnad jäigad, siis muutused kogunõudluses põhjustavad väljundi muutusi, kuid hinnatase jääb püsivaks
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest.
soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab siganaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsmesegmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING-elementidest.
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest.
Sageli kasutatakse lisandiks petrooleumi. Kui suvisele kütusele lisada 10% petrooleumi, võib seda segu kasutada 10°C ja kui 25% siis 30°C õhutemperatuuri juures. Kütuse tuleohtlikkuse näitajaks on leektemperatuur. Diislikütusel on see +30°...+40°C. Riiklik standard määrab kütustele asfaltvaikainete, tuha- ja väävlisisalduse ning happesuse ülemmäärad. Diislikütus ei tohi korrodeerida vaskplaati. Vesileotise indikaatoritest ei tohi näidata aluste või hapete sisaldust. Bensiiniga võrreldes on diislikütuste vaigusus ja üldine väävlisisaldus märksa suuremad. Isesüttivus ja tsetaaniarv Diiselmootori tööpõhimõte rajaneb sellel, et pihustatud kütus peab süttima kokkupuutest kuuma õhuga. Kui kütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, tekib nn. süttimisviivitus. Selle aja jooksul koguneb põlemiskambrisse suur kütuse kogus, mis korraga süttides põhjustab järsu rõhu tõusu.
Sageli kasutatakse lisandiks petrooleumi. Kui suvisele kütusele lisada 10% petrooleumi, võib seda segu kasutada 10°C ja kui 25% siis 30°C õhutemperatuuri juures. Kütuse tuleohtlikkuse näitajaks on leektemperatuur. Diislikütusel on see +30°...+40°C. Riiklik standard määrab kütustele asfaltvaikainete, tuha- ja väävlisisalduse ning happesuse ülemmäärad. Diislikütus ei tohi korrodeerida vaskplaati. Vesileotise indikaatoritest ei tohi näidata aluste või hapete sisaldust. Bensiiniga võrreldes on diislikütuste vaigusus ja üldine väävlisisaldus märksa suuremad. Isesüttivus ja tsetaaniarv Diiselmootori tööpõhimõte rajaneb sellel, et pihustatud kütus peab süttima kokkupuutest kuuma õhuga. Kui kütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, tekib nn. süttimisviivitus. Selle aja jooksul koguneb põlemiskambrisse suur kütuse kogus, mis korraga süttides põhjustab järsu rõhu tõusu.
väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab siganaali vastavasse väljundisse (joonis 1.19). Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit (joonis 1.20 ja 1.21), tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsmesegmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING-elementidest.
2 RISC on rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikal põhinev väärtusorientatsioonide uuring. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest 12 Strateegilise eesmärgi täitmise hindamisel lähtutakse järgmistest indikaatoritest (Sotsiaalministeerium 2011): lapsevanemate teadmatus, kust laste kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide korral nõu küsida, langeb 2015. aastaks (baastase Euroopa sotsiaaluuringu põhjal 2010. aastal 44%); laste füüsiline karistamise aktsepteerimine vanemate poolt langeb 2015. aastaks (baastase Euroopa sotsiaaluuringu põhjal 40%, laste füüsilise karistamise aktsepteerimine on otseselt
niiskusrežiimi. Õhu veeaurusisaldus on kõrge siis, kui õhuvahetus ruumides (ventilatsioon) ei toimi korralikult või ruumides on suur niiskustootlus. Suur niiskuskoormus võib põhjustada niiskusprobleeme piirdetarinditele või halvendada sisekliimat (IOM 2004, Fang jt. 1998, Bornehag jt. 2001 ja 2004). Rootsis 2000. aastal uuriti 8918 peres 14077 lapse (vanus 16 aastat) tervist ja kodude niiskuskahjustusi (Bornehag jt. 2002). Uurimistulemuste kohaselt võib enamiku niiskuskahjustuste indikaatoritest (kondensaat aknal, halb lõhn, nähtav hallitus, niisked põrandad) seostada lastel esinenud allergiailmingutega. Niiskuskahjustuste esinemine (dampness) oli sagedasem vanade hoonete ja loomuliku ventilatsiooniga hoonete juures (Hägerhed jt. 2002). Niiskus ja hallituskahjustusega elamute elanikel võib esineda tervisehäireid, mille põhjuseks on ülitundlikkus mikroorganismidele ja nende ainevahetuse jääkidele või hallituse eoste suhtes
annaabi.ee 
