S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide erinevus kaob. T-sakk vastab vatsakeste repolarisatsiooni kestusele. Q-T intervall e vatsakeste elektriline süstol. T-Q intervall e vatsakeste elektriline diastole. R-R intervall on südametsükli kestus. 7. EKG unipolaarsetes lülitustes registreeritakse elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn. aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse e "0-potentsiaali elektroodi vahel. 0-potentsiaali saamiseks ühendatakse jäsemed, millelt elektrilisi potentsiaale ei registreerita, üle 5 kilo-oomiste takistuste ühte punkti kokku maanduselektroodiga, mida kasutatakse indiferentse elektroodina. Bipolaarsetes lülitustes registreeritakse potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1
vaimses puhkeolekus ärkvel olles (kõige väiksem vajaminev energiahulk on magades). See energia kulub südame ja vereringe, maksa, hingamis- ja erituselundite talitluse ning ajutegevuse alalhoidmiseks ja sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Mõõtmise tingimused: mõõdetakse hommikul ärkvel olles normaalse kehatemperatuuriga isikul lamavas asendis indiferentse toademperatuuri juures (18-20 C) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. Meestel on suurem energivajadus kui naistel. Kõige suurem energiavajadus on meestel vanuses 19-30 ja naistel vanuses 15-18 a. Üle keskea jõudnud inimestel hakkab energiavajdus vähenema. Raseduse ajal suureneb naise ernegiavajdus (kui nende füüsiline koormus jääb samaks) u 300 kcal ja imetamise ajala 500-650 kcal. 17. Kuidas leitakse ööpäevane energiavajadus?
erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad), kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud. Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti määda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 42. TINGITUD REFLEKSIDE TEKKEMEHHANISMID: 1. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne sisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest 43. SÜNAPS: Sünaps on kontakt kahe neuroni vahel. 44. ERUTUSE EDASIKANDJAKS SÜNAPSIS ON mediaator 45. NÄRVIKESKUSED: Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon.
ja juhtesüsteemi mood sinuatriaalsõlm(keith-flacki sülm) , atrioventikulaarsõlm(0,02-0,05 m7s)( aschoff-tawara sõlm), Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär ning Purtyne kiud( 2- 4 m/s). Vatsakeseste lihastes on erutusjuhtivuse kiirus 1 m/s. Elektrodiagramm peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Unipolaarsetes lülitustes regist elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks.
kuulub palju lülineuroneid. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. On ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingiustel. On signaalse iseloomuga Kujunemise mehhanism ja tingimused: _ Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi _ Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga _ Organismi vastav funktsionaalne sisund _ Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest _ Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) _ Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud _ Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
Nõudlus on hinnaelastne, kui nõudluse elastsus hinna suhtes ületab absoluutväärtuse üks, s.t nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest. Nõudluse hinnajäikus ehk ebaelastsus iseloomustab olukorda, kus nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on alla ühe. Hinna muutmisel 1% võrra muutub nõutav kogus vähem kui 1%. Hinna alanemisel kogutulu väheneb, hinna tõustes suureneb. Indiferentse hinnaelastsuse puhul jääb kogutulu pärast hinna alandamist endiseks ja elastsus võrdub ühega.(Vihalemm 2008) 1.3 Konkurentide hindade uurimine Hinnapoliitika kujundamisel arvestatakse turul valitseva konkurentsitüübiga, sest sellest sõltub tootja ja müüja hinnaautonoomia. (Vihalemm 2008) · Monopol riikliku monopoli korral täidab hind nõudluse reguleerimise funktsiooni, eramonopoli korral on hinnakujundus vaba ja hind määratakse kellestki sõltumata.
võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Eelteatena tuleb öelda, et kolloidsüsteemide koaguleerimiseks kasutatakse praktikas just indiferentseid elektrolüüte. Indiferentsed elektrolüüdid ei muuda oluliselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Indiferentse elektrolüüdi lisamisel võib esineda kaks juhust: 1) Lisataval elektrolüüdil üks ioonidest on sama kui olemasolev vastasioon. Antud juhul (näiteks NO3-) elektrolüüdi lisamisel õheneb elektrilise kaksikkihi paksus kuni adsorptsioonikihi paksuseni difusioonikihi kokkusurumise tõttu. -potentsiaal võib väheneda kuni nullini. Sellist -potentsiaali 0-olekut nimetatakse süsteemi isoelektriliseks olekuks. 2) Lisataval elektrolüüdil ei ole olemasolevate ioonidega samasuguseid ioone.
elektrodide abil, saadud kõverat nim. elektroentefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid mõõdetakse mikrovoltides (µV), madala voltaazi tõttu vajavad need tugevat võimendust kuni 10 (astmes 6) korda ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Unipolaarsete lülituste korral registreeritakse ühe aktiivse elektroodi piirkonnas esinevaid potentsiaalmuutusi indiferentse elektroodi suhtes, mis asub madala elektrilise aktiivsusega piirkonnas. Bipolaarsete lülituste korral on elektroodid võrdväärsed ja asuvad mõlemad peanahal. EEG potentsiaalmuutusi nim. laineteks, mida analüüsitakse sageduse, amplituudi, kuju ning esinemissageduse järgi. Eristatakse 4 põhilainet. -lained ärkveolek, suletud silmad, pimendatud ruum, vaimne rahu. (8-13/min; 50µV) -lained ärkveolek, avatud silmad vaimne aktiivsus. (14-30/min; 20-25µV)
elektroodide abil, saadud kõverat nim elektroentsefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid mõõdetakse mikrovoltides (V), madala voltaazi tõttu vajavad need tugevat võimendust ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Unipolaarsete lülituste korral registreeritakse ühe nn aktiivse alektroodi piirkonnas esinevaid potensiaalimuutusi indiferentse elektroodi suhtes, mis asub madala elektrilise aktiivsusega piirkonnas (nt kõrvalestal). Bipolaarsete lülituste korral on elektroodid võrdväärsed ja asuvad mõlemad peanahal. Elektroentsefalogrammi potentsiaalmuutusi nim laineteks, mida analüüsitakse nende sageduse, amplituudi, kuju ning esinemissageduse järgi. Vastavalt sagedusele ja amplituudile eristatakse nelja põhilainet e rütmi.
lülineuroneid) ja efektoorsetest (eferentsed) neuronitest. 20.Tingitud reflekside tekkemehhanism. Tingitud refleksid: • Võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega • Ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel • Signaalse iseloomuga Tekkemehhanism: • Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi • Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga • Organismi vastav funktsionaalne sisund • Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest • Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) • Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud • Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
annaabi.ee 
