olemasolevate entsüklopeediatega, eristudes viimastest toimuvate uuenduste ning laienemise kiirusega, kuid olles võrreldavad sisalduva info täpsuse poolest. 1.2.2 Kaardistamine teemade järgi (,,Name It") Kaardistamine teemade järgi, tuntud ka kui folksonomy või social tagging on kollaboratsiooni kaudu sisu kategoriseerimismeetod. Erinevalt hierarhiliselt ülevalt alla klassifitseerimissüsteemist, mille puhul indekseeritakse teemad traditsionaalsete põhimõtete järgi ning lisatakse ekspertide poolt metainfo, lisanduvad ka kasutajate ning autorite endi märksõnad. Kontrollitud sõnastiku asemel sisaldab tavaliselt vabalt valitud võtmesõnu. Sellise meetodi rakendamise eesmärk on lihtsustada informatsiooni otsimist, avastamist ning selles navigeerimist. Hästi arendatud folksonomy on ideaalselt ligipääsetav kui jagatud sõnaraamat, mis pärineb ja on hõlpsasti mõistetav põhilisele kasutajagrupile. 1.2
Veel teadusartikkel sisaldab referaati, sisukokkuvõtet ja bibliograafiat. Teadusajakirja tunnused: · ajakirja sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine; · ajakirjal on ISSN ehk ajakirja identifitseerimist võimaldav rahvusvahelinestandardnumber; · ajakiri on eelretsenseeritav; · ajakirjal on rahvusvaheline levik ja rahvusvaheline toimetuskolleegium; · ajakirja kirjastatakse rahvusvaheliselt tuntud kirjastuste, akadeemiliste institutsioonide, uurimisasutuste jne poolt; · ajakirja indekseeritakse/refereeritakse/avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides); · teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 5) Kui te töötate Internetiga, siis Te peate teadma Internetiallikate hindamise kriteeriumid. Et seda teada, teil on vaja vastata küsimustele selle kohta. Autorlus -- üks peamisi kriteeriume informatsiooni hindamisel. · Kas on võimalik kindlaks teha dokumendi autor -- koostaja või organisatsioon? Kas seda
Millised on teadusinfo tunnused? Sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine. Ajakirjal/raamatul on ISSN/ISBN e. Identifitseerimist võimaldav rahvusvaheline standardnumber. Rahvusvaheline levik ja toimetuskolleegium/tuntud teaduskirjastus, akadeemiline institutsioon, uurimisasutus. Ajakiri on eelretsenseeritav, erialaterminoloogia kasutamine tekstis. Kvalifikatsioon – autoril(tel) teaduskraad, ajakirjal kvalifikatsioon. Ajakirja indekseeritakse, refereeritakse, avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides. Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 40. Mille poolest erineb teadusartikkel tavalisest artiklist? - annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Sisaldab referaati (abstract), sisukokkuvõtet ja bibliograafiat (kasutatud allikate loetelu). 41. Reliaablus – mõõtmistulemuste korratavus. Mõõtmise või uurimuse
Indeks on andmebaasi objekt, mis sisaldab kõikide indekseeritava(te) veeru (veergude) väärtust ning viidet(e.aadressi) nende kirjete asukohale (ROWID) andmebaasis, mille koosseisu antud veergudes asuvad väljad kuuluvad. Indeksite eesmärgiks on : 1. Kiirendada andmete otsimist ja sorteerimist (juhul kui otsimine toimub mingi võtme e. kriteeriumi järgi.) 2. Kindlustada vajalike andmeväljade unikaalsus (kõik primaarvõtmed ja UNIQUE-piiranguga väljad indekseeritakse automaatselt andmebaasisüsteemis) Võtmed · Primaarvõti ehk esmasvõti (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid: - atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus). - atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute). - tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid
Intressimäärade indekseerimine on komplitseeritud ja raske ülesanne. 1970. aastate inflatsioonide reaalne tulemus: Enamik tänapäeva laenulepinguid näevad ette muutuvaid intressimäärasid (eelkõige pikaajalised laenud). Kaasajala on laenuintress kahes osas. i = Euoribor + kokkuleppeline intress 13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Heaolu kahanemine 1. Inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) ei päästa ikkagi kogu kahjust. Inflatsioon alandab rahaliste hoiuste väärtust. 2. Firmad tegelevad g finantsprobleemidega, p g , selle asemel,, et tegelda g tootmisküsimustega. g Ühiskonna aspektist on see tühi töö, sest midagi selle tulemusel ei toodeta.
raha pakkumise suurus sõltub raha baasi suurusest mida mõistetaksee raha ajadimensiooni all? Iseloomustab seost tänapäeva ja tuleviku vahel, kuna majanduslepingud, optsioonid jne. sõlmitakse raha baasil Kui keskpank müüb väärtpabereid, siis: kommertspankade poolne rahapakkumine kahaneb Kas siis, kui raha pakkumine on täielikult eksogeenne, siis raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse põhjustajaks? Tõene Kas inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) võimaldab vältida inflatsiooni kahjusid? Väär Inflatsiooni korral : pigem võidavab keskklass, kuna nemad on reeglina suurimad laenajad ja inflatsioon tulu jaotub sel juhul ümber keskklassi kasuk võidavad suurhoiustajad, kes saavad kasutada rahaturu võimalusi, mis hälbivad koos turujõududega ning kohanduvad inflatsiooniga nõudlusinflatsioon on tingitud kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (XZ)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu,
juhatuse liikmeks olemise keeld Saadikute võrdsuse põhimõte • Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi • Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; § 111 lg 1) Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised • Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) • Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti • Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS § 30)
kindl.amet 1 makse alusel, saab taotleda oma osa eraldamist; suurus sõltub sellest, mida tootja tegi, peab olema kindl.staaz; saajad ei saa ise suurust muuta, saavad seda, mida tootja oli välja teeninud - kindlustusstaaz Rahvapension 2 funktsiooni: 1) kõige minimaalsem pension, mida Eestis makstakse, reeglina makstakse siis, kui on täitmata staazi nõue aga muud sisulised nõuded on saabunud nt vanus, iga aasta indekseeritakse; 2) garanteeritakse lihtsalt riigis elamise eest, residentsuspõhine, isikud, kes on saanud vanaduspensioniealiseks ja Eestis on viibinud/elanud 5 järjestikust aastat Soodustingimustel vanaduspension isik on teinud teatud tööd, teenib pensioni natuke nooremana; 1) raskete tingimustega töö, 2) eriti raskete tingimustega töö; kuni 10 aastat nooremana; Väljateenitud aastate pension ettenähtud nende erialade töötajate jaoks, kelle puhul on
aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.teisiti. Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle
24 Saadikute võrdsuse põhimõte •Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi •Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; §111 lg 1) 3.25 Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised •Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) •Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. •Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti •Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS §30)
3 4 //massiivi sisu koos parameetritega 5 var_dump($nimed); ?> 6 Samas print_r() puhul kuvatakse põhimõtteliselt ainult oluline sisu. ? 1 9 Kindlasti paned tähele, et massiivis olevad väärtused indekseeritakse alates nullist! See tähendab, et loendamine algab alati nullist. Näiteks, kui ma soovin saada massiivist esimest väärtust. Selleks tuleb kasutada massiivi nime ning seejärel kandiliste sulgude vahele lisada soovitud indeks. ? 1 4 Antud koodi väljastab meile teksti Mari. Ja näiteks Uku saamiseks tuleb meil lisada indeksiks 4. Massiivi kõikide väärtuste kuvamine
30 sele maksnud sotsiaalmaksu või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensio- nikindlustuse osas (20% brutopalgast, mida maksavad tööandjad) või kellel tekib mõ- nel muul alusel õigus riiklikule pensionile. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osas laekumise aastase kasvu aritmeetiline keskmine. Lisaks sellele on olemas ka mitmesugused riiklikud eripensionid: kohtuniku pension, parlamendiliikme pension, politseiniku pension jt. Eestis moodustavad pensionärid ligi 25% elanikkonnast. Ka riikliku pensioni- kindlustuse finantseerimise vahendid riigieelarves ei ole piisavad selleks, et tagada
selle võimalik jätkumine tähendab, et ka uurimuse ulatus peaks tulevikus suurenema. Hetkel saab Parlamendi Ülemkoja Raamatukogu ametlikke väljaandeid praegusest viieteistkümnest Euroopa Liidu liikmesriigist, kuid kümnest järgmisest riigist veel mitte. Sarnastes oludes, üle-euroopaliste ja riiklike ametlike teatajate (mida ajakohastatakse, kuid mille tekstide indekseerimisel rakendatakse semantikat kehvasti) ja laserketastel saadaval olevate õigusalaste andmekogude (mida indekseeritakse semantiliselt ja kus andmed on korrastatud otsingusuunitlusega, kuid mida ajakohastatakse harvem) taustal tundub, et Interneti-allikate roll on keskne, olgugi et sellise väite esitamisel tuleks olla ettevaatlik. Riikide valitsused ning valitsustevahelised ja valitsusvälised organisatsioonid kasutavad informatsiooni levitamiseks üha enam ülemaailmset arvutivõrku mõnikord pressiteadete täiendamiseks või nende asemel. Selle tulemusena on suurenenud
annaabi.ee 
