võimekuse seotust tööedukusega (tavaliselt vahemikus 0,20 kuni 0,70) · Mida keerukam töö, seda olulisem on vaimse võimekuse tase · Vaimne võimekus ei ole ainus edukust määrav tegur! Sissetuleku ja vaimse võimekuse seos Emotsionaalne intelligentsus · Daniel Goleman · Võime enda emotsioone ära tunda, neid hallata, ennast motiveerida, teiste emotsioone ära tunda, luua ja hoida suhteid teistega, hiljem lisandus teooriasse stressitaluvus, impulsikontroll ja iseloom ehk karakter · Suur osa Golemani emotsionaalsest intelligentsusest on tuntud isiksuseomadused · Uuringud näitavad, et tunnete äratundmiseks on vaja samu vaimseid operatsioone, mis on tarvilikud intelligentsustestis hea tulemuse saamiseks · Emotsionaalne intelligentsus = isiksuseomadused + üldine arukus Akadeemiline test · http://www.sh.ut.ee/orb.aw/class=file/actio n=preview/id=664274/Test+2009+eesti.pd f · http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=
- imemisrefleks TAJU - 6-kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused, peavad inimesi meeles mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud) - alateadlikud soovid ja käitumised - lapseea kogemustel on suur mõju - tasakaalu otsimine - fiksatsioon 1) prelatentne periood (sünd – 6/7 aastat)
kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda (emotsioone, erutuvus, impulsikontroll, suhtlemis stiil= Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline: On laialdane: avaldub paljudes olukordades Ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna Häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi Häire on tavaliselt, kuigi mitte alati seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise langusega. Üks isiksusehäirete kongitiiv-käitumuslik seletus
tugevad vihapursked viivad sageli vägivallani või käitumisplahvatusteni, mis tekivad eriti kergesti siis, kui keegi kritiseerib või takistab impulsiivseid tegusid. Eristatakse kahte alavarianti, mille ühiseks tunnuseks on impulsiivsus ja enesekontrolli puudulikkus. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Impulsiivset tüüpi inimene on emotsionaalselt plahvatav. Ta ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda. (Allik etc 2003: 123). Tal on vähene impulsikontroll ning tavalised on vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, mis tekivad eriti vastuseks kriitikale. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Tema hoiakud ei ole antisotsiaalsed ja ta tahaks normidest kinni pidada, seetõttu ta ka kahetseb oma viha ja kordasaadetut väga. Võivad olla ka sentimentaalsed. (Allik etc 2003: 123). Piirialast tüüpi inimene on samuti emotsionaalselt ebastabiilne, kuid lisaks on tal ebaselge minapilt, eesmärgid ja eelistused
“Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine” Leif Kalev “Prantsuse revolutsiooni juhtmõtted vabadus, võrdsus ja vendlus on kujunenud tänase poliitilise korralduse harjumuspärasteks alusteks. Siiski on toimunud mitu olulist teisenemist..” http://www.vikerkaar.ee/archives/12522 Söömiskäitumine Inimese söömiskäitumist mõjutavad lisaks füsioloogilistele aspektidele veel: 1. situatsioonilised faktorid 2. emotsioonid 3. impulsikontroll 4. pikaajalised eesmärgid (nt kaalulangetamine) Stress ja söömine Akuutne stress on seotud põgene-või-võitle (flight-or-fight) seisundiga, millega kaasnevad muutused füsioloogilisel tasemel (glükoos vabaneb vereringesse, mis pärsib isu). Stressile tekkiv füsioloogiline reaktsioon sarnanaeb täiskõhutundega. Seega on söömise mahasurumine tavapärane bioloogiline reaktsioon. Emotsionaalne söömine Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele
normide eiramine, võimetus püsisuheteks, madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi, võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi. Ebastabiilne isiksus impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine, kõikuv meeleolu, vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi emotsionaalne ebastabiilss, vähene impulsikontroll, vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi emots.ebastab. , ebaselge minapilt/eesmärgid/eelistused , intensiivsed ebastabiilsed suhted, emotsionaalsed kriisid, enesevigastused, suitsiidiähvardused Histriooniline isiksus teatraalsus, dramaatilisus, sisendatavus, mõjutatavus, õõnes ja labiilne emotsionaalsus, egotsentrilisus, soov olla tähelepanu keskpunktis, võrgutav välimus või käitumine, liigne mure kehalise veetluse pärast
Tähelepanu • 2 - 3 aastased maksimum 15min • 5 - 6.a. kuni 1 tund • visuaalses otsingus muutused • olulise - ebaolulise eristamine Mälu • domineerib äratundmine, meenutamine raske • muutub mälu maht • mälustrateegiad paranevad • parem teadmine oma mälust • teadmised maailmast • Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Emotsionaalne areng • areneb välja 3 eluaasta paiku • impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) • empaatia - kuidas mõjub minu käitumine teistele J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte, milles laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Kiindumise erinevused: • Kindlalt/turvaliselt kiindunud • Ebakindlalt/ärevalt kiindunud- Nad ei vaata ringi isegi siis, kui ema on kohal ja
· Võimetus püsisuheteks · Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi · Võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest · Kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi Ebastabiilne isiksus F60.3 · Impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine · Kõikuv meeleolu · Vähene ettemõtlemise võime · Sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi F.60.30 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Vähene impulsikontroll · Vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi F 60.31 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Ebaselge minapilt, eesmärgid, eelistused · Intensiivsed, ebastabiilsed suhted · Emotsionaalsed kriisid · Enesevigastused, suitsiidiähvardused. Histriooniline isiksus F 60.4 · Teatraalsus, dramaatilisus · Sisendatavus, mõjutatavus · Õõnes ja labiilne emotsionaalsus · Egotsentrilisus · Soov olla tähelepanu keskpunktis · Võrgutav välimus või käitumine
Taju: 6 kuud - eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused; peavad inimesi meeles mõne nädala Tähelepanu 2-3 aastased maksimum 15min 5-6.a. kuni 1 tund visuaalses otsingus muutused täpsem olulise-ebaolulise eristamine Mälu: maht suureneb/paraneb domineerib äratundmine, meenutamine raske mälustrateegiad paranevad mälustrateegias seosed parem teadmine oma mälust teadmised maailmast Emotsionaalne areng: areneb välja 3 aasta paiku impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) kuidas mõjub käitumine teistele, empaatia Sotsiaalne areng: arendama grupist oodatava käitumise omandamist mõista ja märgata teiste tundeid valmisolek grupis osaleda teenida usaldust ja lugupidamist Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria Alateadlikud soovid ja käitumised; lapseea kogemustel suur mõju; tasakaalu otsimine (sisemised impulsid vs ühiskond); fiksatsioon 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a)
Taju: 6 kuud - eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused; peavad inimesi meeles mõne nädala Tähelepanu 2-3 aastased maksimum 15min 5-6.a. kuni 1 tund visuaalses otsingus muutused – täpsem olulise-ebaolulise eristamine Mälu: maht – suureneb/paraneb domineerib äratundmine, meenutamine raske mälustrateegiad paranevad– mälustrateegias seosed parem teadmine oma mälust teadmised maailmast Emotsionaalne areng: areneb välja 3 aasta paiku impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) kuidas mõjub käitumine teistele, empaatia Sotsiaalne areng: arendama grupist oodatava käitumise omandamist mõista ja märgata teiste tundeid valmisolek grupis osaleda teenida usaldust ja lugupidamist Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria Alateadlikud soovid ja käitumised; lapseea kogemustel suur mõju; tasakaalu otsimine (sisemised impulsid vs ühiskond); fiksatsioon 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a)
- Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine - Lähedaste suhete puudumine Düssotsiaalne isiksus - Hoolimatus teiste tunnete sihtes - Vastutustundetus - Võimetus püsisuhteks - Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi - Kalduvus teisi süüdistada Ebastabiilne isiksus - Impulsiivne - Kõikuv meeleolu - Vähene ettemõtlemine - Vägivaldne Impulsiivset tüüpi - Emots. Ebastabiilsus - Vähene impulsikontroll - Vägivallapuhangud Piirialast tüüpi - Ebastabiilne - Ebaselge: minapilt, eesmäegid, eelistused - Intensiivsed, ebastabiilsed suhted - Emots. Kriisid - Enesevigastused, suitsiidiähvardused Histooniline isiksus - Teatraalsus, dramaatilisus - Sisendatavus, mõjutatavus - Labiilne emotsionaalsus - Egotsentriline - Tähelepanuvajadus - Võrgutav välimus või käitumine - Liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus