Elusaks peetakse liikumisvõimelisi ja selliseid, kelle suhtes tekib empaatia (vrd amööb, kärbes jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle asemel. Enamasti on siiski 3. isiku markeering keeles olemas. Isikukategoorial puudub jaapani, tai, vietnami
Modaalverb ei mõjuta lauses aluse kasutamist, sellest ei saa moodustada tegijanime ja see ei esine üldiselt infinitiivis (ei saa öelda: ma kavatsen võida, ma soovin pidada). Verbide vaegmuutelisus - Osa verbe on semantiliselt ja morfoloogiliselt vaegmuutelised, nt pöördes ja tegumoes ei muutu ilmastikuverbid (nt täna sajab, tuiskab, müristab; maa haljendab on vaid oleviku ainsuse 3. pöördes). Modaalverbidel pidama `kohustatud olema', tunduma, näima, paistma puudub impersonaali vormistik. Vaid üksikutes vormides esinevad verbid: pole, polnud, poleks, polevat; ära, ärgem, ärge, ärgu; säh, sähke, sähku. 16. Käändsõna tüvi - Ühe- ja kahetüvelisus. Ühetüvelistel käändsõnadel liituvad kõik vormitunnused vokaaltüvele (nt jalg, õpik, pesa), kahetüvelistel on aga mõni vorm saadud konsonanttüvest (need on enamasti ainsuse osastava ja mitmuse omastava käände vormid,
Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus
• Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) • Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) • Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome-ugri *ś-tununselise üldminevikuga) Liitajad vaid lms keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti keelte mõjul) 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. • Personaal: – • Impersonaal: -tA ~ δA (-ttA ~ -t˘tA), algupäralt võib-olla kausatiivne • -ksen: -k- oleviku tunnus (sama mis sõnades näikse, kuulukse); -sen, vrd hän – pronoomenitüvi • Minevik: -tA + -i + hen → -tihen 10 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine eesti keeles.
oleviku-tuleviku vastandus. Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome- ugri *ś-tunnuselise üldminevikuga) Liitajad vaid läänemeresoome keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti ja germaani keelte mõjul). 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine.
Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica.Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus
midagi teha. Deontiline modaalsus tähendab, et on väline sund millegi tegemiseks (pean testi enne 25.10 ära tegema). Episteemiline modaalsus tähendab, et midagi võib juhtuda, aga ei pruugi. (homme võib sadada) Mida väljendab tegumood? Kuidas on võimalik seda eesti ning inglise keeles väljendada? Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet. NT kas lause subjekt on agent või patsient. Eristatakse aktiivi ja passiivi või aktiivi ja impersonaali. Eesti keeles on aktiiv (jaan loeb raamatut) ja impersonaal (loetakse raamatut). Inglise keeles on aktiiv (john built the house) ja passiiv (the house was built by john) Millised on kaks käändemärgistuse põhitüüpi? Käändemärgistuse põhitüübid on nominatiivne-akusatiivne süsteem ja absolutiiv- ergatiiv süsteem. Nominatiivne-akusatiivne keel on keel, milles objekt on markeeritud teisiti kui subjekt, st et objekt on akusatiivis ehk osastavas käändes. Ka eesti keel on akusatiivkeel
suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad.
kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus
Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga. Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks. Personaali-impersonaali vastandus on morfoloogiline, aktiivi-passiivi vastandus avaldub süntaktilisel tasandil. Personaal on tegumoekategooria neutraalne liige, mille puhul tegevussubjekt tavaliselt realiseerub lauses alusena. Isikulisel tegumoel ei ole tunnust. Impersonaal näitab, et tegevus lähtub indefiniitsest elus tegijast – umbisikust –, kes jääb lauses eksplitsiitselt väljendamata. Nt õues kakel/da/kse, kakel/d/i. Tunnusel on mitmeid allomorfe, nt -da
annaabi.ee 
