TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50
kõnesituatsioonis osalejatele. Mis on aspekt? Millised on tema erinevad liigid? Milline on eesti keele aspektikategooria? Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbiga ja näitab ajalist perspektiivi. NT eesti keeles tehtud/ ära tehtud, lugema/ läbi lugema... eesti keeles väljendab see lõpetatud ja lõpetamata tegevust. Perfektiivne aspekt väljendab sündmust lihtsa tervikuna ja ei võta arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust (nt Ta jalutas metsas.) Imperfektiivne aspekt väljendab sündmust võttes arvesse selle sisemist struktuuri. Jaguneb kontinuatiivseks, habituaalseks ja progressiivseks aspektiks. Kontinuatiivne aspekt väljendab käimasolevat sündmust (nt ta on seda nägemas). Progressiivne aspekt on kontinuatiivne aspekt, mis väljendab protsessi (nt ta on lugemas). Habituaalne aspekt väljendab harjumuslikku seisundit või sündmust. Milline on tavaline viis aja markeerimiseks? Kuidas jaguneb ajakategooria? Mis neid iseloomustab?
-ь Kesksoost -о -а, -я nimisõnad -е Joonis 2. Vene keele grammatiline arv Vene keeles eristatakse kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik. Tegusõnade aspekt on vene verbi grammatiliste kategooriate süsteemis erikohal. Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega. Liitvormid koosnevad abiverbist быть (olema) ja imperfektiivse aspekti põhiverbi infinitiivist. Selline sõnaühend ei ole vaba, sest see on grammatiline vorm ja
4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja möönev. Sõnade definitsioonid: Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. (https://et.wikipedia.org/wiki/Aglutinatsioon 19.11.2017) Polüsünteetiline keel keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. (https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCs%C3%BCnteetiline_keel 19.11.2017)
Meetrilised ajasüsteemid – ajavahe rääkimise hetkest on mõõdetud Grammatiliselt pole meil olemas seda vahet, et kas tulevik on aasta pärast või homme/tunni aja pärast, aga leksikaalselt on („aasta aja pärast“). Meetriline süsteem meil kindlasti pole, sest me ei saa öelda, et enneminevik on enne minevikku („paak oli hommikul lõhkenud“ ei ole varem kui „1234. aastal“) 28. Aspekt. Perfektiivne-imperfektiivne Perfektiivne – mingi piiri kujutamine (sündmuse piiritlus) – lõpetatud Imperfektiivne - lõpetamata Teeline – piiritletud, ateeline – piiritlemata 10 Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Mõnikord kasutatakse sünonüümselt terminit anterior.
reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv Morfoloogilised kategooriad Aspekt on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab suhet situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust Imperfektiivne aspekt väljendab piiritlematust Progressiivne aspekt väljendab kestvat tegevust Inhoatiivne aspekt väljendab algust Morfoloogilised kategooriad Tegumood on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis kirjeldab verbiga väljendatud tegevuse või seisundi ja selle osaliste (subjekti, objekti jt) vahelist suhet. Aktiiv kui alus on verbiga väljendatud tegevuse tegija Passiiv kui alus on tegevuse kogeja või objekt Impersonaal kui tegevuse tegija jääb nimetamata
progressiivne) . Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Tavaliselt seostub verbi afiksitega, abiverbidega. Aspekti liike: Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there. Imperfektiivne aspekt on aspekt, mis väljendab sündmust või seisundit, võttes arvesse selle sisemist struktuuri, selle asemel et väljendada seda lihtsa tervikuna. Selle alaliigid veel: Kontinuatiivne aspekt (continuous aspect) on imperfektiivne aspekt, mis väljendab käimasolevat, aga mitte tavapärast, harjumuslikku seisundit või sündmust: Näiteks ketsua k: -sa- väljendab kontinuatiivset aspekti, rik''usan `Ta näeb seda.' (otsetõlge: `ta on seda nägemas')
• Eesti keeles on tegumoe kategoorial kaks liiget: o isikuline tegumood ehk personaal o umbisikuline tegumood ehk impersonaal Laad ehk aspekt • lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel • tegemist on öeldise ja kogu lause süntaktiliselt tähtsa leksikaalse kategooriaga. Aspekti seisukohast on situatsioonid: o piiritlemata ehk imperfektiivsed (imperfektiivne aspekt) vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse algus- või lõpp-piir ei ole märgitud vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon toimuv o piiritletud ehk perfektiivsed (perfektiivne aspekt) situatsioonil on mingi piir, mis eraldab teda vaatluspunktist situatsiooni määratlevaks piiriks võib olla kas ajalisus, tegevuse
substantiividel. Polaarsus e kõneliik on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise sagedasemad viisid: 1)verbile lisatakse eituspartikkel (nt eesti k see ei lähe) 2)lisatakse eitusverb 3)eitust märgitakse verbi afiksitega Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti verbi afiksid või abiverbid. (nt inglise k he is talking). Imperfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundist, võttes arvesse selle sisemist struktuuri, selle asemel, et väljendada seda lihtsa tervikuna. Selle alaliigid: 1) kontinuatiivne aspekt, mis väljendab käimasolevat aega (nt inglise k he sees it) 2) progressiivne aspekt, mis väljendab protsesse(nt eesti k olen söömas). Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktueeritust. (nt eesti k ta jalutas metsas).
et see on tekkinud indoeuroopa keelte passiivi mõjul 1.juhan sõi praadi 2. söödi praadi 3. kõik praed olid juhani poolt ära söödud laad e. aspekt aspekt on gram. kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Aeg võtab sündmist kui tervikut, aspket võtab osadeks ja sageli väidab midagi tegevuse viis kohta. Tavaliselt seostub verbi afiktega, abiverbidega. klassikaline kalifikatsioon : aspekt (perideerne, imperfektiivne(habituaalne, kontinuatiivne (progressiivne, mitteprogerssivne)) aspekti liike: (vt trageli konspekt) 1. imperfktiivne aspekt 2. kontinuatiivne aspekt 3.progressiivne aspekt 4.habituaalneperfektiivne aspekt aspektikat. eesti keeles: verb +mas ; eesti keeles: osasihitsese ja täissihitise vastandus - objektivalik sõltub tegevuse piiratusest kirjutasin raamatu, kirjutasin raamatut (käändeeristus) ent lisatakse perfektiisuse adverbe : ma leidsin rahakoti, ma leidsin rahakoti üles. Nn
verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. · Aspekti märgivad tavaliselt verbi afiksid, abiverbid · Näiteks: He is talking. Konstuktsioon be + -ing väljendab progressiivset aspekti. Imperfektiiven aspekt on aspekt, mis välejdab sündmust või seisundit, võttes arvesse selle sisemist struktuuri, selle asemel et väljendada seda lihtsa tervikuna. Kontinuatiivne aspekt (continuous aspect ) on imperfektiivne aspekt, mis väljendab käimasolevat, alle smitte tavapärast, harjumuslikku sisundit või sõndmust (sest seda väljendab habituaalne aspekt) Prgogressiivne aspekt välejndab kontinuatiivset aspekti, mis väljendab protsesse, mitte seisundeid. Nt Olen sllmas, olin raamatut lugemas. Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there. Kas eesti keeles on aspektikategooria?
annaabi.ee 
