seemnesarjad, kus emassuguelundid. Pärast sugutuspaunas. Isassuguava Sigimis- valmivad viljastamist paikneb keha kõhtmisel küljel, spermatosoidid. Keha isassuguelundkond elundkond kõhtmise iminapa ees. eesmises osas on kaks taandareneb, emakas Emassuguelundid on veelgi ovaalset munasarja. areneb intensiivselt. keerukama ehitusega. Neil on Sigimiseks ripsussid Suguelundid on äärmiselt
Apteegikaanil on keha sees 33 lülide (segmentide) jäänukit. Keha eesosas paiknevad viis lihtsa ehitusega silmapaari, mis tajuvad valguse muutusi ja liikumist. Apteegikaani eesmine, suuiminapp ümbritseb looma suud ja on tunduvalt väiksem kui lihasterikka ringvalliga ümbritsetud kausjas tagaiminapp. Iminapaga saab apteegikaan kinnituda substraadi või saaklooma külge. Iminapp toimib vaakumit tekitades. Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid lõuad. Apteegikaanil on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav, millest imipump asub kohe verd imema. Et vere imemine kulgeks tõrgeteta, eritab apteegikaan neelu avanevate süljenäärmete kaudu
Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis.
IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, nende kaudu erituvad vedelad ainevahetusjäägid. ARENG: Maksakaan on liitsuguline loom. Tema organismis on nii emas- kui ka isaselundid. Valminud munad munetakse peremehe maksa muna liigub soolde sealt välja rohule muna peab sattuma
kehasse laiali. Sarnaselt paelussidele, on ka imiussid liitsugulised. Kaanid Maailmas tuntakse ligikaudu 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kaks iminappa - keha eesotsas paikneva iminapa põhjas asub suu, teine iminapp asub keha tagaosas. Kaanid toituvad väikestest selgrootutest, kelle nad kergesti alla neelavad, ning ka suurematest selgrootutest, näiteks vihmaussidest, kelle tükeldamiseks kasutavad nad lubihammastega varustatud suuaparaati. Kaanid toituvad ka teiste loomade verest. Kõige kättesaadavamad on kalad ja kahepaiksed, kuid niiske ilmaga ronivad kaanid veekogu kaldale ja jäävad sinna ootama jooma tulevaid loomi, keda on kerge rünnata
Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment 18. Seedimine peen- ja jämesooles. Soolenõre sisaldab maltaasi, mille ülesandeks on lahustada disahhariidid monosahhariidideks toimub peensooles. Soolenõre sisaldab ka rasvu lõhustavaid fermente, mida sapihapetega emulgeeritakse ja aktiveeritakse. Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. Sealt edasi liiguvad monosahhariidid ja aminohapped verre. Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi. Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett. 19. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?)
arenevad tema kehas sugurakud. Peale seda loomad hukuvad. 12.Toituvad väiksematest veeorganismidest ja kaladest kombitsatega. 13.Maailmameres on palju mesuude, kelle kõrverakkudes on nii tugevatoimeline mürk, et ainus tema puudutusvõib inimese surmata. 14.Välimus lame, taime lehte meenutav lülistumata kohe. Enamasti väikesed, mõne millimeeri kuni 3 cm pikkused loomad. Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Sool on mahukas ja arvukate külgmiste jätketega. Pärakut pole. Neerud on ühest otsas suletud torukesed, mille teine ots avaneb kehapinnal. 15.Valminud munad muneb uss peremehe maksa. Jõudes munad rohule, peab muna sattuma vette, seal koorub munast vastne, kinnitub mõne taime külge, rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma
Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn;
· Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Pleuraõõs suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. Rindkere laienedes kopsukelme õõs avardub, rõhk kopsukelme õõnes langeb veelgi ning iminapa põhimõttel kopsukelme koos kopsuga liigub rinnakelme suunas ja õhk imetakse kopsu. · Joonis lk 126 + tv joonis 13 92. Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid. · Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani. · Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned (aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen
2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1.lahksuguline vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2
2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1.lahksuguline vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2
neutraliseeritakse toidu happelisus. Happelisuse tõttu võivad tekkida haavad. Sinna suubuvad väga tähtsad nõred: kõhunäärmenõre, sapp, soolenõre (peptidaasid – valku lõhustavate fermentide grupp; maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; lipaas – rasvu lõhustav ferment) peensooles Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. jämesooles Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi. Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett. 5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis Pankreas e. kõhunääre = toodetakse kõhunäärmenõre, insuliini
eluviisi võrdlus, näiteid Klass torbiklimused (Monoplacophora): Ehitus: Paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike. Kettakujuline jalg. Lõpused, lihased ja nefriidid metameerselt. Suus hõõrel. Eluviis: Põhjaloomad, elutsevad põhjasetetes, filtreerivad. Näide: Neopilina galatheae. Klass soomuslimused (Polyplacophora, Loricata) Ehitus: Lamedat ovaalset keha katab kaheksast järjestikusest plaadist koda. Jalg ja mantli servad koos moodustavad kividele liibuva iminapa. Pea mandunud. Lõpused vasem- ja parempoolses mantliõõnes reas. Südamepaun kahe hästi suure haruna. Eluviis: Toituvad hõõrlaga kividelt pealkasvu kraapides. Mõned hauvad oma mune. Näide: perekond mardiklimune (Chiton). Klass vagellimused (Aplacophora, Solenogastres): Ehitus: Usjas keha vähearenenud peaga ja hoopis ilma kojata. Kõhupool (jalg) nõrkade lihastega, ripsmeline, kas lame või siis vaona mantli servade vahel. Mantli välispinnal koja asemel ohtralt lubinõelu
Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa 46 põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud?
Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 46 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud?
Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa 46 põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud?
annaabi.ee 
