reguleerimismehhanism. Klapp-pumpasid kasutatakse sagedamini aeglasekäigulistel mootoritel, kus pumba liikuvate detailide inerts on väiksem ega saa mõjutada pumba töö kvaliteedi. 3.1 Kütuse algusega reguleeritava klapp-pumba tööpõhimõte Plunžer liigub ülevalt alla ASS-i suunas. Imiklapi avamismehhanismi hoob, mille üks ots liigub koos plunžeriga ASS-i suunas avab teise otsaga imiklapi. Plunžeripealne ruum täitub kütusega. Plunžer liigub ÜSS-i suunas. Kuni imiklapp on avatud, plunžeri peal survet ei teki. Kütus läheb tagasivoolu, kuni reguleerimismehhanism laseb imiklapil kütuse surve mõjul sulguda. Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp ja kütus surutakse läbi selle klapi pihusti survetorusse. Plunžeri aktiivkäik toimub kuni plunžeri jõudmiseni oma ÜSS-i. 3.2 Kütuse lõpuga reguleeritavad klapp- kõrgsurvepumbad
Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad). Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. 23 Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk
Tsentrifugaalpumba tootlikkus Q, tõstekõrgus H ning võimsus N sõltuvad tööratta pöörete arvust n. Keerispump- kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriseliselt liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis. Vedeliku liikumine tööratast ümbritsevas kanalis on keeriseline. Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunas liikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Kolbpumba jõudlus on kuni kuni 0,3 m³/s, rõhk kuni 10 000 m ja enamgi, kasutegur 0,8 ... 0,9 Membraanpump- on tööpõhimõttelt sarnane kuid tavaliselt väga väikese jõudlusega. Kolvi asemel on membraan.
varbkolbpump on mehaaniliselt tugevam . Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad). Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk
vastassuunas liikumisel hõrendus. 23. Membraanpumbad Membraanpumba ehitus: A- imipool, survepool, 1- surveklapp, 2- membraan, 3-membraani koolutusketas, 4- imiklapp, 5- juhtvarras, 6- membraani kinnitus korpusega, 7-käigukamber, 8- ajamimehhanism. Membraanpumbad on eriti sobivad õrna konsistentsiga piimatoodete ja vaheproduktide
● klapp reguleerimisega KKP ● siibertüüpi KKP II; silindrisse antava kütusehulga ajalise momendi reguleerimise järgi ● surumise alguse reguleerimisega KKP ● surumise lõpureguleerimisega KKP ● surumise alg ja lõppregulleerimisega KKP Kütuse algusega reguleeritava klapppumba tööpõhimõt 1kütuse kõrgsurvetoru, 2pumba surveklapp, 3 pumba imiklapp,4 – reguleerimispolt, 5 klapi tõukur 6 tõukuri hoob, 7 ekstsentrikvõll 8 pumba tõukuri rull, 9 pumba nukkketas, 10 pumba tõukur, 11 tõukuri vedru, 12 – plunžerpaar, 13 – kaitseklapp pl.s.a. plunžeri surumise alguspunkt pl.s.l. plunžeri surumise lõpppunkt hpl plunžeri käik ha plunžeri aktiivkäi hakt. plunžeri maksimaalkäik
vastu silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus. Selleks, et see vahelduv hõrendus ei kanduks survetorusse ja surve ei mõjutax imipoolt,kuuluvad pumba sisenemis-ja väljutusavade juurde vastavad klapid.sellex,et tekitada reduktori pöördliikumisest kolvi kulgliikumist,kasutat. Vänt-kepsmehhanismi Membraanpumba ehitus: A- imipool, B- survepool, 1- surveklapp, 2- membraan, 3- membraani koolutusketas, 4- imiklapp, 5-juhtvarras6-membraani kinnitus korpusega7-käigukamber8-ajamimehhanism Membraanpumbad sobivad piimatoodete,mis on õrnema konsistentsiga ja vaheproduktide pumpamisex.nt juustukalgend ja igasugu jogurtid Rootorpumba ehitus: 1- rootorid, 2- pumba korpus, 3- reduktorkamber, 4- laagrid, 5- vedav võll, 6- sünkroniseeriv ülekanne, 7- võlli6-sünkroniseeriv ülekanne7- võlli kaelatihend8-pumbakambri kaas
tõusul - 180 langusel - 120 k.v.= 4 cm VABALT LANGEMISE PIIRKÕRGUS LÜLILINE LONT H > 10 m 60-100 cm TORUTRANSPORT Suruklapp Imiklapp • betoonipumba või Kolb • pneumotransportööri (kamberpumba) abil. ¾ TORUSTIK Suruklapp Imiklapp Kolb ¾ TORUTRANSPORDI KASUTAMISE TINGIMUSED
stabiliseerub. Ekspluatatsioonis on võimalik tegeliku indikaatordiagrammi järgi diagnoosida pumpamishäireid, hinnata pumba tööd ja kolbpumba klappide tihedust ning klappide-klapivedrude tehnilist seisukorda. Normaalse tegeliku indikaatordiagrammi korral (joon.11) kolvi liikumisel vasakult paremale, on silindris hõrendus ( graafikul alumine rõhtsirge ). Surve ei muutu enne, kui kolb jõuab parempoolsesse surnud punkti. Kolvi tagasiliikumise algusega imiklapp sulgub ja surve silindris suureneb (graafikul parempoolne kaldjoon ). Surveklapi avanemiseks peab surve silindris mõnevõrra (hi ) ületama survet survetorus Hs. Siis klapp avaneb ja surved ühtlustuvad (graafikul ülemine rõhtsirge ). Survetakt kestab seni , kuni kolb jõuab vasakpoolsesse surnud punkti. 19 Joonis 11 Kolvi liikumisel paremale, surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb
suunata nii, et kütus seguneks hästi õhuga ja jääkgaasid võimalikult efektiivselt eemaldada. Selleks et parandada segu moodustumist siis varustatakse mootor ülelaadimisega ehk mootorisse antakse tunduvalt suurem õhukogus , kui reaalselt vaja on. Seda nimetatakse ülelaadimiseks. (liigõhk)= L(tegelik)/L(teoreetiline) Diiselmootoritel on see ligikaudu 1,5-5.Võimsus võib üleleaadimisel tõusta 50-100% 68.Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunasliikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Ennem käivitamist tuleks pump täita veega. Surve poole kraan peaks avatudolema, sest kui ei ole siis võib pump süsteemi lõhki suruda.Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse vedeliku rõhu äkilist suurenemist torustikus. See võibolla tingitud voolava vedeliku inertsist ja seadme liikuvate osade
saagisetegur võetakse 0,85...0,95. 88) Betooni ja mördipumbad Betooni ja mördipumpasid kasutatakse betoonide ja segude teisalduseks paigalduskohta. Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300 m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40 m kõrgusele Betooni- ja mördipumpade skeemid: a - kolbpump, b - ujuklappidega diafragmapump; 1 - väntvõll, 2 - keps, 3 kolb, 4 - erguti labad, 5 - segisti labad, 6 - punker, 7 - imiklapp, 8 - suruklapp, 9 - betoonijuhe, 10 - sisselaskepõlvis, 11 - pumbakamber, 12 - kummidiafragma, 13 - õhukuppel, 14 - kaitseklapp, 15 - töövedelikuga vahekamber Rakendatakse ühe- ja kahesilindrilisi pumpasid tootlikkusega 5...40 m3/h. Betoonijuhe koostatakse kuni 3 m pikkustest ja 380 mm läbimõõduga õmblusteta terastorudest ning selles teisaldatakse plastset betoonisegu, mille katsekoonuse vajumine on 4..12 cm ja täitematerjali tükkide piirjämedus kuni 100 mm.
plunzeri 0 – asendisse, keerame kruvi kinni ja kontrollime kohe uuesti 0 – asendit. KKP tiheduse kontroll KKP tihedust kontrollitakse remondis, selleks võetakse välja surveklapp ja kinnitame kõrgsurvestutsi külge manomeetri. Käsipumbaga pumpame rõhu üles ja jälgime rõhulangust manomeetri järgi. Saaduid tulemusi võrdleme mootori passis olevate andmetega ja kui need on erinevad siis on plunzerpaar või pump ebatihe. Mootoritel milledel on olemas imiklapp tuleb enne plunzerpaari vahetust kontrollida imiklapi tihedust. Mootori plunzerpaaride ebatihedus ei tohi ületada 20% , kuna suurema ebatihetusega pumpa pole võimalik reguleerida võrtseks silindrisse antavat kütusehulka, sest selljuhul nihkuks paigast KKP 0 –asend ja mootori seiskamine oleks raskendatud. SPM pihustite kontroll ja reguleerimine Kütuse pihustamine peab olema võimalikult täiuslik, sest sellest oleneb kvaliteetse küttesegu moodustumine
annaabi.ee 
