23. Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses: a- jumalik autoriteet b- mitteloomulik autoriteet c- nõusolekul baseeruvad teooriad d- autoriteet hüvest 24. Patsiendi soovil elu lõpetamine nt. süstiga on: a- tahtlik aktiivne eutanaasia b- tahtlik passiivne eutanaasia c- tahtmatu passiivne d- tahtmatu aktiivne 25. Milline neist pole keskaja filosoofia tunnuseid: a- usk saab inimesele osaks vahetult b- roll kultuuris oli primaarne c- usk saab osaks ilmutusena d- jaguneb kaheks ajastuks 26. Empirismi rajaja oli: a- leibniz b- berkley c- locke d- spinoza 27. Kes pööras idealismi ümber ning vaatles filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna: a- hegel b- mill c- marx d- kant 28. Milline neist ei kuulunud 3 Popperi maailma hulka: a- teadmiste maailm b- füüsiliste objektide maailm c- teadvuse seisundite maailm d- mõtlemise subjektiivse sisu maailm 29
ike mtoloogias Paljude rahvaste mtoloogias on ikese phjustajaks usutud jumalaid vi jumalusi. Vanakreeka mtoloogias on ikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis ike vi Pikker vi Pikne jne. Mt piksest ehk ikesest Vadjalaste uskumustes figureerib pikne kui taevase liolendi triist vi tema tegevuse ilming. On iseloomulik, et mristamise puhul on eldud ka, et jumal kolistab vi mristab vi et jumal, eriti aga Pha Eelja sidab hobusega vi vankriga mda kive. Jumaliku ilmutusena on mristamist peetud paha tagakihutamiseks. Sarnaselt vikerkaarele pole tohtinud ka pikset narrida. Pilvele srmega nitamine pidi kaasa tooma pikselgi. Seega mtestus pikne htlasi jumaliku vihana. Pikse puhul pidi lugema palveid, mida osati, tegema sees akendele noaga ristimrgid ning katma kinni kik likiv ja paluma, et jumal mristamise lpetaks. Metallesemest abi saamisele vihjab ka lugu, kus heinal olnud mees tstnud mristama hakkamisel hanguharud pilve poole, mille peale see ra linud.
hoida. Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutusena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Paljud maalikunstnikud ja kirjanikud ning lugematud muuseumikülastajad on leidnud Rembrandtis väga moodsa vaatleja, lavastaja ja piiblitõlgendaja. Tema inimfiguuride teod ja mõtted tunduvad veel tänapäeva vaatajalegi vahetult mõistetavad ja omased. 2. Elulugu Rembrandti kunstnikutee, mis suundus varaste aastate teatraalsusest viimaste tööde
maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg: esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 9. kesaja filosoofia tunnused- roll kultuuris oli sekundaarne. Valitses ilmutususk või teoloogia. Usk saab inimesele osaks vahetult, ilmutusena. Jag: ptristline ajastu, skolastiline ajastu. Augustinius- rangelt võttes on tema meelest vaid olevik. Minevik on inimese mälestustes, tulevik ootustes. Aeg on üksnes hingeline nähtus ja jumala asetamine ajalistesse seostesse on väär. Jumalatõestus- 1)liikumatu liigutaja; 2)põhjuslikkus; 3)võimalikkus ja paratamatus; 4)jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus; 5) maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema juht, kes suunab. 10
lõhe kohal. Pärast Kastaalia allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi. Tema nägu muutis värvi, ja ta häälitses oiates ja kaeveldes. Tema silmad sätendasid ning suu vahutas, ja selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust. Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti
kohal. Pärast Kastaalia allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi. Tema nägu muutis värvi, ja ta häälitses oiates ja kaeveldes. Tema silmad sätendasid ning suu vahutas, ja selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust. Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli
teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. 8. Keskajal oli filosoofia roll kultuuris sekundaarne. Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult, ilmutusena. Anselm: Jumalast suuremat pole võimalik mõelda. Jumal on suurim. Idee suurimast on jumalikku päritolu, olematu poleks mõeldav. Thomas: mõeldavusest ei järeldu olemasolu.. Jumal on liikumatu liigutaja. Vahetud ja lõplikud põhjused. Miski pole olemas juhuslikult. Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus. Maailmas valitseb eesmärgipärasus ja peab olema juht, kes seda suunab. 9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe
järgi elama. Kõige tähtsam Jumalalt inimestele ilmutatud tõde on, et ei ole teist kummardamist väärivat jumalust peale Kõigeväelise Jumala ning kõik me peame Tema tahtele alluma. Moslemeid õpetatakse teineteist tervitama öeldes ,,assalaamu aleikum rahu olgu sinuga". Igapäevased palved lõpevad sama lausega. Islam õpetab inimest oma intelligentsi ja tähelepanuvõimet kasutama. Kindlasti pole juhus, et Jumal kõige esimese ilmutusena Muhammedile (saws) läbi ingel Gabrieli saatis just järgnevad sõnad: ,,Iqra bismi rabbik alladhi khalaqa ..." (96:1) ,,Õpi/loe/retsiteeri oma Isanda nimel, kes on loonud ...". Seega kõige esimeseks käsuks moslemitele ei ole mitte palvetamine, paastumine või palverännak vaid hoopis igasugune enesetäiendamine. Meie Looja tahab, et uuriksime meid ümbritsevat maailma ning õpiksime seeläbi tundma oma Isanda vägevust,
Oma tütre andmine Poola tulevasele kuningale aitas tal tõmmata Poola appi võitlusse Liivi orduga. Väidetavalt sai surmavalt haavata ühes lahingus Orduga Nemenise all. Pole kindel tema soov Leedut ristiusustamise kohta, kuid oli kindlasti tolerantne katoliiklike munkade vastu. Tõi pealinna Trakaist Vilniusesse. Legend raudhundist. Nimelt olevat Gediminas magades Vilniuse lähedal orus unes ulguvat raudhunti. Paganlik ülempreester seletas seda ilmutusena, et siia peaks linna rajama, mis saab üle ilma kuulsaks. Laiendas kaubanduslike sidemeid Lääne-euroopaga. Gediminase ajal suur riik, leedu ajaloolisel alal ning Kaunasest lääne poole jääv ala Balti mereni, Valgevene osa, üks osa Ukrainast koos Kiievi ja Tsornigoviga, ka Galitsja-Volõnja jne, mis oli rahumeelselt ühendatud kohalike hirmus Tatarlasete vastu. Kokku hõlmas gediminase riik umbes 1 miljon ruutkilomeetrit. Peale surma jagas Gediminas riigi valitsemise oma poegade vahel.
pidasid nende elutoas tema isa ning Jungi 6 (!) pastoritena töötavat onu. Lahknemine traditsioonilisest kristlusest algas Jungil juba väga varakult - 3- aastaselt, seoses unenäoga, mida ta äärmiselt ebaortodoksseks pidas. Unenäos nägi ta falloslikku, ohtlikuna tunduvat olevust istumas kullatud troonil. Ta kuulis oma ema häält ütlevat, et tegemist on inimsööjaga. Nägemus hirmutas väikest Carli tohutult ning painas teda läbi terve lapsepõlve numinoosse ilmutusena kohutavate omadustega jumalikust olendist. Kuigi kõrvaltvaataja, vaadates Jungi perekonnas valitsenud abielulahutust meenutavat õhkkonda, võib nägemuses ära tunda Carli tajutud hirme oma perekonna olukorra pärast, jättis taoline unenägu Jungile otse kosmilise tähendusega mulje. Sellest sai alguse umbusk tavapärase kristliku jumalakontseptsiooni vastu, sest ortodoksne kristlus ei suutnud käsitleda ,,seda seal maa all." (JUNG 2004:24)
Ning kui ta viimaks käed silmade eest ära võttis, et vaikseks jäänud klassi vaadata, siis nägid kõik, Liblegi nägi, kes juba laudade alt välja roninud, et härra Slopasev nutab, sest tema nägu on märg ja tema silmist jooksevad veel praegugi pisarad, nagu kõneleks ta endamisi Puskinist, sellest maailma suurimast luuletajast. Selleks polnud keegi ette valmistatud ja sellepärast rabas ta kõiki ühtemoodi. Slopasevi pisarad tundusid poistele peaaegu ilmutusena. Nüüd võisid teised klassid paugutada ja karjuda niipalju kui süda kutsub, Slopasevi klass ei piiksatanudki enam. Ja selles vaikuses küsis Slopasev sama vaikselt: ,,Lapsed, miks te mulle seda tegite?" Aga ükski ei vastanud. ,,Olen ma teie vastu halb olnud?" küsis Slopasev uuesti. ,,Paas, teie olete juba täiskasvanud, ütelge teie, olen ma halb olnud." ,,Ei," vastas Indrek. ,,Aga miks te siis teete minuga nõnda?" ,,Te olete sagedasti purjus, härra õpetaja," vastas Indrek nüüd.