maailma populatsioonist on mitte-religioosne ja 2,3 % ateistlik. Teadusajakirjas Nature 1998. aastal avaldatud uurimus märkis ära, et Ameerika Ühendriikide Teadus Akadeemia (U.S. National Academy of Science) liikmete hulgas on usk jumalasse või hauatagusesse ellu väga madal ainult 7% uskus isikulist Jumalat võrreldes USA keskmisega, mis on 85%. 2009. aasta alguses uuringuagentuuri Gallupi poolt läbiviidud küsitluses 143 riigi hulgas selgus, et kõige ilmalikuma ellusuhtumisega riik maailmas on Eesti. Küsimusele ,,Kas religioon mängib teie igapäeva elus olulist rolli?" vastas Eestis positiivselt vaid 14% küsitluses osalenutest. Eestile järgnes Rootsi (17%), Taani (18%), Norra (20%) Tsehhi ja Aserbaidzaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele
kirjutada, on tema kohta säilinud andmeid. Tema lugu on hiljem kokku pandud kohtuprotokollide järgi, tema raamatute ja teadmiste põhjal järeldusi tehes. Lugu toimub 16. sajandil, mis on oluline ajasõlm Euroopas. Teadmised ajaloolisest taustast annavad võimaluse möldri lugu analüüsida ja näha seda, mis oli säilinud dokumentide taga. 16. Sajand oli murranguline aeg, kus varem kehtinud usulises maailmapildis tekkis lõhenemine. Hakati võitlema ilmalikuma kiriku ees, toimus reformatsioon. Selle vastu võitles katoliku kirik vastureformatsiooniga. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil ja reformatsioon 16. sajandil tegi võimalikuks Menocchio juhtumi. Ka tekst viitab sellele, et Menocchio pooldas Martin Lutheri vaateid. Lugemisoskus andis möldrile sõnavara ja analüüsivõime. Tema loetud kirjanduse põhjal ei saa väita, et see tema mõtlemise aluseks oleks olnud. Selles on suur osa
sisseviidud muudatused püsima ei jäänud. Venamaa oli väga tugev õigeusukants. Paraku näitas Peeter I oma tegevusega autust ja lugupidamatust usu ja kirku suhtes. Tema uued õukonnakombed ja väljanägemine ei sobinud kuidagi õigeusklike tavadega. Näiteks tõi ta naised seltskonda, korradades segaseltskondlikke kokkusaamisi. Tema ettevõtmised pöörasid tihti komejandiks. Tema loodud trükikojad eelistasid vaimulike tekstide asemel trükkida hoopis palju ilmalikuma sisuga teoseid. See kõik aga ei sobinud õigeusklike tavadega. Peeter allutas kiriku ja vaimulikkonna sinode ehk vaimulike kolleegiumite rajamisega enda kontrolli alla. Ta sekkus kiriku asjadesse millal tahtis: otsustas, kellest saab piiskop, teostas järelvalvet vaimulike kohtute üle ja valitses kiriku maavaldusi. Ta vähendas kloostrites elavate munkade ja nunnde arvu, kes sinna nekruti- või makuskohustuste eest põgenesid ja asjatult riigikassat tühjendasid.
vastava gildi või tsunfti liige. Paljud eeskirjad eristasid inimesi ka väliselt: kes missugust riietust võib kanda, kes võib relva kanda jne. 7) Reformatsioon. Põhjused ja eeldused. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsioone ehk usupuhastusliikumise põhjuseks oli katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Püüti vabaneda paavsti võimu alt Paavstid muutusid ilmalikuma, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid Türgi sultaniga Indulgentside müük Paavstid/piiskopid elasid suures luksuses Kirikumakse suurenemine Kirikuametite müük Martin Luther ja tema õpetus Ta oli reformatsiooni algataja, Saksa teoloog. Tema õpetus seisnes selles, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu
laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel, dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Kooliteed alustatati tavaliselt 7-aastaselt ning see võis kesta 28 aasta vanuseni, mil sai spetsialiseeruda teoloogia või õiguse õpingutele. Karolingide ajal kujuneb katedraalikoolist välja hilisem lääne haridussüsteem. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima ilmalikuma õpetusega linnakoolid, mis olid mõeldud linnakodanike lastele alghariduse andmiseks. Neis koolides oli õpe enamasti emakeelne.õpetati arvutamist ja mõõtmist, oli ka geograafia ja ajaloo sugemetega aineid, lugemist-kirjutamist, kaubandusega seotud dokumentatsiooni ja keeli käibetasemel. Õppimine toimus päheõppimise meetodil, kuna raamatuid oli vähe. Õpetajatele ei olnud erilisi piiranguid, seega kasutas igaüks oma meetodeid. Kool, kuhu
kohalolek Lähis-Idas oli kohalike islamiäärmuslaste tõekspidamisi tugevasti raputanud. Fundamentalistlikud grupid olid veendunud, et imperialistlikud reziimid tuleb kukutada, et asemele saaks luua tõelised islamiriigid. Oma eesmärkide saavutamiseks kavatsesid need sõjardid rünnata USA objekte kogu maailmas. Nad lootsid, et halastamatu terrorikampaania sunnib Ühendriike lõpuks Lähis-Idast lõplikult taanduma. USA toetusest ilma jäetuna oleks võimalik paljud kohalikud ilmalikuma suunitlusega valitsused kukutada ning asendada islamifundamentalistlike reziimidega. Suur osa selle plaani väljamõtlemisel ja elluviimisel oli al-Qaedal. Paljud al-Qaeda liikmed tundsid hästi ja olid praktiseerinud mitmeid terroristlikke meetodeid ning suur osa neist noortest meestest oli osalenud Afganistani dzihaadis. Pühasõdalaste missiooniks oli alustada islamirevolutsiooni ja panna vaenlase suhtes toime terroriakte.6 6 ,,Osama bin Laden: sõda Lääne vastu"; Elaine Landau
Dominicuse rajatud dominiiklaste (e dominikaanide) ordu. 3.4. Keskaegne haridus: Koos hariduse ja kultuuri üldise allakäiguga olid varakeskaegses ühiskonnas sisuliselt ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides õpetati välja tulevasi vaimulikke ning peatähelepanu pöörati Piibli ja kirikuisade teoste tundmaõppimisele. Koos linnade taastekkega ja hakkas kujunema ka rohkem ilmalikuma sisuga õppeasutusi- toomkoole ja käsitöölistele ning tulevastele kaupmeestele mõeldud põhi- ja ametikoole. Linnakoolidest arenesid mitmetes Euroopa linnades välja ülikoolid. Kõige kiiremini kujunesid ladinakeelse õppekeelega ülikoolid välja rikkas Itaalias (n Bologna 1119). Pariisi ülikoolist sai alguse traditsioon,et korralkius ülikoolis oli 4 teaduskonda: kunstide-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.
Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama. Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel. Kuna õpetus toimus kõikjal ladina keeles, käisid nad koolist kooli, et kuulata kuulsamaid õpetajaid. Kristliku keskaja põhiideedeks jäid: · Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku,
Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama. Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel. Kuna õpetus toimus kõikjal ladina keeles, käisid nad koolist kooli, et kuulata kuulsamaid õpetajaid. Kristliku keskaja põhiideedeks jäid:
16. saj keskpaik. Rabelais kõrval veel tähtsad Marguerite de Navarre (Francois I õde) Ronsard ja Du Bellay. M de N peateos Heptameron seitsmest päevast. Raam aja üldine laad Boccacioga sarnane, aga vaimne laad teine. Tegelikkuse kujutamine ei ole eesmärk, vaid filosoofiliste ideede väljendus. Oli kloostris mungana. Seal luges antiigi teoseid ja õigusalaseid teoseid. Tema vaimule see kloostrielu ei vastanud. Pääses sealt. Hakkkas tegelema ilmalikuma teadusega. Õppis arstiteadust. Tegutses arstina Lyonis. Rabelais teosena ilmus kõige pealt Pantagruelli lugu. See sai ka menukaks. Otsustas kirjutada oma alguse sellele romaanile. Oma Gargantua loo. Eelmine oli olnud rahvaraamat. Pärast veel kaks osa sellele. Kokku need neli osa on ilmunud 1532-1552. Pärast surma ilmus veel viies osa 1564. Ei ole kindel kas ta ikka ise seda kirjutas. Ilmselt mitte. Tõlkida väga raske
mütsi alla. Rahvuslik põhiheli oli Rahvaerakonna programmis jõuliselt esile tõstetud. Demokraatia, sotsiaalne õigus ja vabaturumajandus. Rahvaerakonna toetajaskond omas paljuski isikliku pooldajaskonna ilmet - ennekõike haritlased ja jõukamad põllumehed. Seostasid oma riigi tulevikku just Jaan Tõnissoni nimega. Jüri Jaakson, Peeter Põld, aga kõik nad jäid siiski Tõnissoni varju. Kongressil toimus ka lõhenemine - tekkis vastuolu Rahvaerakonna ilmalikuma ja klerikaarsema tiiva vahel - küsimus, mis peab saama Eesti luterlikust kirikust. Räägiti, milline peab olema kiriku ja riigi lõhe. Kas tulevikus peaks kooliõppekavades olema usuõpetus või mitte. Rahvaerakonna kongressil märtsis jäi peale just usuleigem pool eestotsas Peeter Põlluga - usuõpetus tuli edaspidi õppekavadest välja arvata. Klerikaarne pool teatas, et astub erakonnast välja ja lõid Kristliku Rahvaerakonna. Toonitasid kirikuga seotud küsimusi, mis peab
annaabi.ee 
