Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus-
1504 5,5m*moses*sixtuse kabeli laemaal1508-1512(kokku üle 350 inimfiguuri) *sixtuse kabeli altari maal*medicite hauakabel.*rafael-kasutab palju värve *kompositsioon on parallelsete ridadena*"ateena kool-platoni ja aristotelese koolkondade vaidlus *paavst julius2. portree *sixtuse madonna-altari maal julius 2. tellis kodu taust pisikesed inglid. *"madonna roheluses" MADALMAADE MAALIKUNST:*erineb itaalia renesansist* ilmalikum *kujutatakse rahvast ja talupoegi*tähtsaim maalikunstrealistlik ja looduslähedane*fantastiline kooslus-sürrealism *tiibaltarid*põhiline õlimaal mitte fresko*peenmaali tehnika *jan ja hubert van eyck*hubert suri varem*genti altar(24pilti) *arnolfini abielupaar-tegi ainult jan. *hieronimus boch-*lõbude aed-tripühhon(vasakult jubedamaks)*püha antoniuse kiusamine *`ristikandmine *pieter braughel vanem-*maalib talupoegi humoorikalt ja lihtsalt *ei kannata
grammatika (kirjutamine) retoorika (kõnkunst) dialektika (vaidluskunst) geomeetria aritmeetika astronoomia muusika - Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke. Koos linnade taastekkega hakati looma ka linnakoole (asusid tavaliselt kirikute juures), mille hariduse sisu oli veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid). - Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti, misjärel võis edasi õppida õigus-, arsti- või usuteaduskonnas. - Ülikooli juhtis rektor ja õppejõude nimetati doktoriteks. Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis.
seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Oli parlamendiliige ja jurist. Jäi peast ilma. Utoopia ladinakeelne. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Montaigne Termin "essee" võeti kasutusele tema "Esseedest" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. Õppis Rooma ülikoolis juurat, tal olid laiad teadmised kirjandusest ja filosoofiast. Tema humanism oli võrreldes Erasmusega ilmalikum. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski "Esseed". Arutleb eluteemadel nt laste kasvatamine, üksindus, sõprus, julmus, edevus jne. Seiku toob enda elust. Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Raamatutest õpitud tarkusest on tähtsam elukogemus. Rüüteleepika Tunnused: harmooniline välimus, füüsiline võimekus, vaimne ja kõlbeline täiuslikkus kõik tasakaalus
Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Caravaggio: Eeskuju on antiikkunst (vana kreeka/rooma) ''Aadam ja Eva''- graafiline , nende vahel kass Kasutab modellina sõpru - Kunst on ilmalikum religioon ei ole nii tähtis Hans Holbein Tõetruud, äärmiselt detailne, fotograafiline täpsus, keldriluugi - Itaalia tõuseb juhtivaks kunstimaaks eriti ''Henry XIII''- paks mees, suured õlad valgus Firenze linn ''Saadikud''- 2 meest, palju asju, plekk=pealuu ''Puuviljakorv''
ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga. Marmor sai Roomas esinduslikuse tähenduse. Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli ülalinn Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak. Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn. jumalad ning alalinna majad olid hajevil ja kaootiliselt ehitatud. Rooma ülalinnas Kapitooliumis oli rohkem administratiivseid hooneid ja seal oli ilmalikum elu kui Kreekas. Alllinnas Foorumis olid ehitised ja majad kompaktsemalt ja tihedamalt. Linnade jagunemine toimus ka hiljem ala- ja ülalinnaks. Näiteks meie enda Tartu linn, kus Toomkirik oli üla linn ning Raekoja plats alllinn. . Rooma triumfikaar on roomalikkus. Tegemist on täiesti ebafunktsionaalse eshitisega: sisse pole võimalik minna, kuid alt saab läbi minna. Ta sümboliseerib ühest elu staadiumist teise mineku vahe lüli
teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. More: Erasmuse sõber, mõttekaaslane. „Utoopia“ – ladina keeles, sõna tuletas kreeka keelest. Utoopiate autorid ei arvanud, et kõik nende ideed võiksid kunagi tulevikus teostuda. Montaigne: uusaegse Prantsusmaa esimene silmapaistev filosoof. Termin essee võeti kasutusele alates tema „Esseedest“. Vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Võrreldes Erasmusega oli tema humanism märksa ilmalikum. Arutleb „Esseedes“ kõikvõimalikel eluteemadel, kuid neid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Õnne kehastab nauding. Imetleb inimeses elutäiust, kaitseb loomulikkust. Rõhutab ka mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust, mis peavad loodust abistama. Taunib äärmuslikkust, „Mida ma tean?“. Elukogemuse tarkus. 12.Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.): rüütliromaan, pastoraalromaan (RA), Fernando de Rojase „Celestina“ (RA),
Ühiskonnaelu Ühiskonnaelu aluseks on: 1. Koraan kui Jumala sõna 2. Sunna kui pärimus Muhamedi elust ja sõnadest 3. Sariaat kui Koraanil ja sunnal põhinev õigussüsteem. Pühakirja ja seaduste tõlgendajateks on muftid. Saudi Araabias valitseb vahhabiitlus kui rangelt ortodoksne sunniitlus ja seadustik järgib sariaati. Iraanis valitseb fundamentalistlik siiitlus, Liibüas sunniitlik ja islamisotsialistlik diktatuur. Kõige ilmalikum islamiriik on Türgi. Ka Egiptuse vabariiklik ning Maroko ja Jordaania monarhistlik islam on ilmalik. Islam on kogu poliitilist, majandus- ja sotsiaalelu hõlmav religioosne eluviis.
· Uusaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof. Termin ,,essee" võeti kasutusele tema ,,Esseedest" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. · Rooma ülikoolis õppis juurat, laiad teadmised antiikse rooma kirjandusest ja filosoofiast. · Teda mõjutas nii stoitsistlik (Seneca) kui platonistlik moraalifilosoofiline mõtteviis. Säilitas siiski oma sõltumatu hoiaku. Tema humanism võrreldes Erasmusega märksa ilmalikum. · Bordeaux' parlamendi nõunik, hiljem linnapea. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski ,,Esseed". · Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel. ,,Laste kasvatamisest", ,,Üksindusest", ,,Sõprusest", ,,Julmusest", ,,Edevusest" jne. ,,Sellest, et filosofeerimine on surema õppimine". Kõiki ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Toob ohtralt tsitaate antiikaja suurvaimudelt
Michel de Montaigne oli uusaegse Prantsusmaa I väljapaistev filosoof. Termin ,,essee" võeti kasutusele tema teosest ,,Esseede" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. Rooma ülikoolis õppis juurat, laiad teadmised antiikse rooma kirjandusest ja filosoofiast. Teda mõjutasid nii stoitsistlik (Seneca) kui platonistlik moraalifilosoofiline mõtteviis. Säilitas siiski sõltumatu hoiaku. Tema humanism võrreldes Erasmusega märksa ilmalikum. Bordeaux' parlamendi nõunik, hiljem linnapea. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski ,,Esseed". Arutleb kõikidel eluteemadel: ,,Laste kasvatamisest", ,,Üksindusest", ,,Sõprusest", ,,Julmusest", ,,Edevusest" jne. Kõiki ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Toob ohtralt tsitaate antiikaja suurvaimudelt. Seiku ja tähelepanekuid toob ka enda elust. Elu õnne kehastab elu nauding, mistõttu on teda ka
pulmavoodis – viitab keskaegsele rüütli- ja trubaduuride luulele. Mõrsja kohta kasutatakse metafoore magus koor, linnupoig jne, mis pole rüütlikirjandusest, vaid seltskonnaluulest. Pulmalaulude eesmärk on pakkuda meelelahutust. Eestikeelse luuletuse pulmas esitamise eesmärk oli tekitada üllatusmomenti. Tundmatu autori „Armas kallis kuldene vend“ on pulmalaul, mis leiti 1889. Sisult maalähedasem ja ilmalikum kui Brockmanni pulmalaul. Kui Brocmanni tekst käsitles elitaarset pulma, siis see autor käsitleb rahvalikku sündmust. Kuna kirjeldatakse eestlaste pulmapidu, võib arvata, et tegu on eesti autoriga. Siin kirjeldatakse omaaegseid 5 pulmakombeid: mida süüakse-juuakse, tavaks mängida pilli ja selle saatel tantsida. Luuletus lõpeb lahkumise vihjega, st pulmapidu on peetud.
annaabi.ee 
