nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus
jumalateenistusi, ründas katoliku kiriku majanduslikku korraldust, Jan Hus oli indulgenstide vastu , paavst pani ta kirikuvande alla Pagenduses tegeles tehhi keele grammatika koostamise ja Piibli tehhi keelde tõlkimisega 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti surma Jan Husi pooldajate ehk hussiitide liikumine jätkus Kariklaste nõudmine: vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine Taborite nõudmine: kirikute lammutamine Paavst Martinus V kuulutas 1420 aastal ristisõja tehhi "ketserite" vastu. 1424.aastal suri hussidide juht Jan Zizka. Sõlmisid kariklased katoliku kirikugaPraha kompaktaadi kokkuleppe. Taborite linn säilitas iseseisvuse kuni 1452. aastani.
tähtsaks ka see, et ordud võimaldasid vaesemate aadlike noorematel poegadel vastavalt seisusele ära elada. Mehele, kes ei pärinud rohkem kui oma isa tiitlit, võimaldas ordu tal tõusta kõrgele ametipostile. Nii muutusid ordud aadlikorporatsioonideks, kus sõjalisi ja vaimulikke ideaale peeti küll kõrge au sees, kuid mis sõjaväljal enam suurt rolli ei mänginud. Vaimulike rüütliordude mõju oli märgata uusaegses aadlikultuuris. Valitsejate õukondades koondusid aadlimehed ilmalikesse rüütliordudesse, mis jagasid vaimulike ordude ristisõja vaimustust ning laenasid neilt ka osa ametinimetusi. Õukonnaordude ametite eraldusmärkidest kasvasid omakorda välja tänapäevalgi mitmesuguste teenete eest antavad ordenid.
tuleriidal. Hussiidid rajasid oma kindlustatud laagri Tabori mäele. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Suuna nimetus tuli nõudest,et armukarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele.Peale selle nõudsid kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jne. Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420
· Põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud · Ideoloogideks olid ülikooli teadlased. · Suuna nimetus tulenes nõudest, et armulauakarikatest antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele · Nõudsid palju muud · Kirikuvarade sekulariseerimist · Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine · Neile pidi tähendama surmapattu · patukaristuskustutuskirjade müük · talupoegade feodaalne koormamine · annetuste kogumine... · need nõudmised esitati 1419
3 Reformatsioonijuhi Jan Husi surm ei lõpetanud katoliku kiriku vastu võitlejate, hussiitide liikumist. Algasid kogunemised kõrvalistes kohtades. Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager. Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid. Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva. Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati läbirääkimisi ja jõuti Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppeni
Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell kaugsõidulaevad
Vitraaž – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus – nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell – kaugsõidulaevad
3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (`'Noorem Edda''). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide uurimisel (nt Toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu
Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist: Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega
hetkel segavaid küsimusi tekitada. Usklikud halisevad: ,,Me peame ajaga kaasas käima," kuid unustavad seejuures, et kristliku religiooni piiratud tegurite ja sügavalt sissejuurdunud reeglite tõttu ei saa see kunagi muutuda küllaldaselt , et inimese vajadustele vastata. Iidsed uskumused esindasid alati inimese spirituaalset loomust, sekkudes kas vähesel määral või jättes üldse sekkumata tema lihalikesse või ilmalikesse vajadustesse. Need pidasid elu vaid ajutiseks ning liha üksnes kestaks; füüsilist naudingut tühiseks ning valu vääriliseks ettevalmistuseks Jumala Riiki suundumisele. Kuidas peaks täielik silmakirjalikkus kaduma, kui ,,õiglased" teevad religioonis muutusi, käimaks sama sammu inimkonna loomulike muutustega. Kristluse ainus võimalus kunagi täielikult teenida inimese vajadusi oleks satanismiks muutumine.
annaabi.ee 
