detsembril 1921 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd maailmaaeg, suvel +1 Tippdomeen.ieROK-i kood IRL Telefonikood353 Iseseisvus 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vaba Riik. Kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. Ü ldiselt Peamised tegevusalad: põllumajandus, turism, tööstus Peamised väljaveokaubad: kariloomad, loomaliha, piimatooted Peamised sisseveokaubad: masinad, tekstiilitooted, sõidukid Lipp Iirimaa lipp (iiri bratach na hÉireann /
.....8 Majandus........................................................................................................................... 9 Peamised põllumajandussaadused...................................................................................10 Peamised eksporditavad kaubad..................................................................................10 Peamised imporditavad kaubad...................................................................................10 Eesti ja Iirimaa.................................................................................................................11 Kaubavahetus...............................................................................................................12 Investeeringud............................................................................................................. 12 Kahepoolsed suhted.....................................................................................................12
Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe
segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Sotimaal: vana soti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Soti mägismaal ja Hebriidi saarestikus. Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, sotlaste ja waleslaste juures on levinud ka ristiusu teised harud. Põhja-Iirimaa rahvastik on selgelt jagunenud kaheks: inglise ja soti päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks. Kas inglased või britid? Inglastest rääkides mõistetakse tavaliselt nende all sageli kõiki Ühendkuningriigi elanikke. Tegelikult tuleks öelda britid. Inglased moodustavad ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonna- Inglismaa- elanikkonna. Riigi teised osad on Wales, kus räägitakse veel oma põlist kõmri keelt; kõrge rahvusteadvusega Sotimaa ja väljaspool Suurbritanniat asuv Põhja-Iirimaa.
Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Tekst vapikilbi ümber on Sukapaela ordeni deviis prantsuse keeles
Strabon, Diodoros Sitsiiliast, Cicero, Pomponius Mela, Plinius Vanem ning Ammianus Marcellinus, Lucanus; kõik on Rooma autorid. · Aleksandria traditsioon põhiliselt kreeka autorid alates 1. saj pKr: Dion Chrysostomos, Hippolytos, Diogenes, Laetrios · Kolmandana kasutatakse mingil määral Vana-iiri saagasid, mis puudutavad ainult druidismi Iirimaal. Kõige vanemad keltide materiaalse kultuuri leiud, alates hilispronksiajast (12001000; 1000800 eKr). Austria Alpides koht, kus kaevandati soola (Hallstati kultuur). Keltide seas ei olnud kirjaoskus levinud ega tunnustatud, oluliseks peeti suulisi pärimusi, lepinguid, teadmisi. 3. Keltide uurimine alates 17.sajandist. Euroopa, peamiselt Inglise ja Prantuse õpetlased hakkasid alles 17.18. saj uuesti keldi
Ristiusu vastuvõtt: märter Püha Alban; Püha Patrick; Püha Augustinus kui esimene Canterbury peapiiskop, Kenti kuningas Æthelberhti; Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud. Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597). Gregorius Suur andis talle ülesande minna Inglismaa ja ristida seal anglosaksist Kenti kuningas Aethelberht, kellest sai ristiusu kaitsja ja levitaja. Püha Augustinusest sai esimene Cantenbury peapiiskop. Bede „Inglismaa rahva kiriku ajalugu“; Bede istus kogu elu kloostris, ei rännanud. Kirjutas kättesaadavate raamatute põhjal Inglise rahva kirikuajaloo. On kõige usaldusväärsem tekst,
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealistlikud. Suur nelik: P
Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. Selles etapis nähti ette: · Euroopa Rahainstituudi (EMI) loomine Frankfurdis; EMI koosseisu kuulusid EL-i liikmesriikide keskpankade juhid; · liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine; · riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on
võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus Suurbritannia sellega, et edaspidi on tema ja USA sõjalaevastikud võrdsed. 1930. aastatel olid Inglismaa positsioonid rahvusvahelisel areenil veelgi nõrgenenud, mis määras paljus ära ka tema Saksamaa poliitika. 5. IIRIMAA VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a
autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid.(16) 12 4. LÄÄNE-EUROOPA Lääne- Euroopasse kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Suurbritannia ja Iirimaa. Belgiat, Hollandit ja Luksemburgi kokku nimetatakse ka Beneluxi maadeks. See on tuletatud riikide prantsuskeelsete nimede algus silpidest ja tähendab nendevahelise majandusliidu nimetust. (8) Lääne-Euroopas on tohutult palju vaatamisväärsusi, millest paljud on muutunud oma riigi sümboliks: Prantsusmaal Eiffeli torn, Võidukaar jt, Suurbritannias parlamendihoone kellatorn Big Ben, Towri sild jne. (8) Enam on levinud inglise ja prantsuse keeled
Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Vapp Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ning on siiani Soome Vabariigi vapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Soome vapil on kujutatud mõõka tõstnud lõvi. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil
aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik. 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Majanduse alus on põllumajandus. Kasvatatakse õlipuid, tubakat, puuvilja, otra, nisu. Mäginiitudel karjatatakse lambaid ja kitsi. Tööstuses valitseb väliskapital. Kaevandatakse püriiti, vase- ning kroomimaaki jm. Töötevas tööstuses on ülekaalus peamiselt väiksed tekstiili-, naha-, tubaka- ja toiduainete tööstuse (vein ,riis, oliiviõli) ettevõtted; tegeletakse käsitööndusega. Suurimaid käitisi on uus Famagustas asuv metallitorude tehas (32 000 t aastas)
Euroopa suurim põgenike sihtriik. Loomulik iive on olnud viimastel aastatel pidevalt positiivne. Linnarahvastik moodustab 89% (2005). Suurbritannia rahvastikust on 29% anglikaanid, 17% muud protestandid ja 11% katoliiklased, 41% ei seo end ühegi usuga. Suurbritannia hõlmab peale Suurbritannia saare ja Iiri saare kirdeosa ka rannikumere väiksemaid saari, Euroopa mandriosast eraldavad teda Calais' väin ja Põhjameri. Saarte rannajoon on tugevalt liigestatud, Sotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed. Briti saarte pinnamood on vahelduv: Suurbritannia ida- ja kaguosa on tasandikuline ja põhja- ja lääneosa aga mäestikuline. Põhja-Iirimaa pinnamood sarnaneb Sotimaa omaga. Briti saared on Euroopa merelisima kliimaga alad. Talv on suhteliselt soe ja suvi jahe, ilmastik on väga muutlik, püsivat lumikatet tekib vaid Sotimaa mägismaa kõrgeimates osades
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimelist
globaalne finants ja majanduskriis. On saanud ilmseks, et sellest ei pääse ka Eesti. Väikeriigil on võimatu muuta oma majanduse väliskeskkonda, kuid ka sisemiste ümberkorraldustega on võimalik mõndagi mõjutada, leevendada kriisi mõjusid ja luua eeldusi majanduskasvu ja efektiivsuse uueks tõusuks. Eestile pakuvad eriti huvi teiste väikeriikide (eelkõige Iirimaa) kogemused majanduskriiside ületamisel ja majandusinstitutsioonide moderniseerimisel. Iirimaa edu on paljuski tulenenud targast majanduspoliitikast ning sihikindlate strateegiliste arengukavade efektiivsest elluviimisest. Edu tagab eelkõige keskvalitsuse kõrge haldussuutlikkus, aga ka head suhted USA valitsuse ja Euroopa Komisjoniga Washingtonis ja Brüsselis. Kuigi lõviosa otsestest investeeringutest reaalmajandusse on iirlased saanud USAst, ei saa alatähtsustada ELi osa Iirimaa edus. Näiteks aastatel 19941999 sai Iirimaa oma rahvusliku arenguplaani elluviimiseks ELi
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaal ja Venemaal kasutati selleks aktiivset relvajõul mahasurutud ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke. Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal
Ameerikas tähistatakse 17. märtsil St. Patricku päeva. See on pühendatud iiri päritolu ameeriklastele. Sel ajal toimuvad suurimad peod New Yorgis, Chicagos ja Bostonis, kus inimesed on riietunud pealaest jalatallani rohelisse. Püha Patricu päev on väga vana tähtpäev, ehkki Iirimaalt jõudis kõigepealt Ameerikasse ja sealt edasi teistesse riikidesse alles 18.-19. sajandil. http://www.epl.ee/artikkel/151553) Mees, kellest hiljem sai Püha Patrick, Iirimaa kaitsepühak, sündis hoopis praegusel Briti saarel Wales'is ligikaudu aastal 385. Poiss leidis kuni 16aastaseks saamiseni, et ta on pagan. Siis müüsid Iiri maradöörid ta orjaks ning orjapõlves sai ta lähedaseks Jumalaga. Pärast kuut aastat orjamist Maewyn põgenes ning läks Gauli kloostrisse. Ta veetis seal kaksteist aastat oma elust. Sel ajal ta mõistis, et tema missioon on paganate ümberpööramine kristlasteks.
1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud, seetõttu vappi enam ei lisatud. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). Tsaadi lipp on Rumeenia lipuga täiesti identne, kuigi neil omavahel mingit seost ei ole. Rumeenia ja Tsaad tülitsevad selle pärast, kumb seda lippu tohib kasutada. (vt Lisa 2) Vapp võeti kasutusele 1992. aastal ning põhineb kunagisel Rumeenia Kuningriigi vapil. Nimi, kool,klass 8 Viis `lahtrit' vapil oleva kotka kilbil tähistavad viit ajaloolist piirkonda, mis jäävad tänapäeva Rumeenia aladele. Kuldne kotkas tähistab Valahhiat, ürgveis Moldovat, must kotkas seitsme lossi ning kuu ja päikesega Transilvaaniat, delfiinid Dobrogeat ning lõvi ja sild Olteniat ja Banat. (vt Lisa 1) Haridus Rumeenias on põhikool kohustuslik
Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari
keltide verise usundi nimi oli druiidide usund (preestrid druiidid), seda usundit on püütud taastada (neodruiidid), ohverdusi küll ei tehta. neile oli tähtsaim püha jaanipäev. Inglismaal ja prantsusmaal jaanipäeva ei peeta, kuid osades keldipiirkondades seda tehakse. menhire ja dolmene on leitud ka hispaaniast ja skadinaaviast, eestis megaliit ehitisi leitud pole. Kõige suurem keldi rahvas praegu on bretoonid. Ka iirimaal ja sotimaal on neid säilunud kud vähe, rohkem on neid walesis kõmrite näol. keldi keel kuulub ka indoeuroopa keelkonda. Ku arhitektuur areneb kiiresti mesoliitikumis ja neoliitikumis, siis kiiresti areneb ka tarbekunst, valmistatakse palju keraamikat. Eesti aladele jõuavad savinõud 4. at eKr, need olid lähis-idas 8. at. eKr. Kõige vanemad leiud on narvast, kus need pole küll kaunistatud, esimesed kaunistatud keraamikanäited leitakse eestis mitmeltpoolt
Põhilised ekspordiartiklid on põllumajandus, aiandus-, kalandus-, metsandussaadused ja infotehnoloogia. Lootustandvad on ka veini- ja filmitööstus. · SKP ühe elanikukohta: $23,200 · Majandus kasv: 4,8% · SKT koosnemine majandussektoritest: põllumajandus 4,6%, tööstus 27,4% teenindus 68% · Tööjõu hõivatus erinevates majanduse sektorites: põllumajandus 10%, tööstus 25% ja teenindus 65% · Põllumajanduslikud tooted: nisu, oder, kartulid, puuviljad; vill, veise-, lamba- ja talleliha, piimatooted, kala · Tööstus: toiduainetööstus, paberi- ja puidutööstus, tekstiilitööstus, masinaehitus, autotööstus. · Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Elektrienergia: Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel Waikitol asuv kaskaad. Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast
Lõunasöök: rukkileiba, Õhtusöök: rukkileiba, liha, hapupiima, katsikud muna, puder, kakud kosjad - pulmad tangupuder,praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha,kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi,Leib ja sai (rosinatega), kaneelipirukaid, korpi, jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk, sooja õlut, ternespiim. Tähtpäeva toidud Aastavahetusepühad, mis kestsid toomapäevast 21 detsembrist kuni kolmekuningapäevani 6 jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast), tangu ja verivorstid, rukkileib, odrajahustleib, Tõnisepäeval 17 jaanuaril söödi seapea või kõrvu
Süüa tehti nüüd tihedamini. [] Üha enam hakati toidukaupa ostma poest. Vähenes kodune silgusoolamine. Silkude ja soolaheeringate ostmine suurenes. Aedadesse toodi uusi aed- ja puuviljasorte (nt tomat). Pipart ja vürtse kasutati vähe. Leibagi hakati rohkem poest ostma. Oma küpsetatud saiu ja pirukaid peeti ikkagi paremaks. Täiesti uudne argitoit oli vorsti-, liha-, juustu-, jm kattega võileib. [] Oma majapidamise saadustest olid esikohal sealiha, piim, kartulid, aed- ja juurviljad. Kanu peeti rohkem munade kui linnuliha pärast. Laual kasvas värske liha osatähtsus. Poest sai ka hakkliha, vorsti ja kotlette. Koort ja kohupiima osteti ka poest. Hoidiseid tehti nüüd ka marjadest ja seentest. [] 20. sajandi lõpuks omandas eesti talurahva toit linliku, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laadi. Vanast ajast on säilinud: rohke sealiha söömine, vähene vürtside kasutamine, suurem kartulite ja vähene aedviljade tarvitamine
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. 4 Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina
lepingut. Euroopa integratsiooni kronoloogia · 60ndad oli eufooria ja kasu, siis 70ndate teisel poolel ja 80ndate alguses oli suur mure, et mis saab EL-ist. Sisemised ja välimised probleemid. Kaupade vabaliikumine ei toiminud väga hästi. · 1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon: Riigid, kes jäid välja mõtlesid, et teevad ka sellise ühenduse. Kuulusid üle 10ne Euroopa riigi. Keskeks riigiks oli UK. Kõik Skandinaavia maad, Austria, Iirimaa, Soome, Hispaana, Portugal erinevatel aegadel. Kõik, mis jäid raudsest eesriidest läänepoole. Kahjuks polnud konkurentsi võimeline, jäi arengust maha. Järsku leidis UK 60ndatel aastatel, et võiksid ka liituda. Kui hakkas majanduslikult maha jääma, siis arvatigi, et vaja liituda. Õnnestus aastatel 73. Charles de Gaulle oli võimult lahkunud. · 1966 Luxembourgi kompromiss: EL aastatel oli palju muresid iseka Prantsusmaaga
Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid, paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt
rajas aastal 874 talu Reykjavíki. Enne teda, 9. sajandi keskpaigas olevat saarel käinud teisedki Norra meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada. Ingólfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri mungad. Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest siiski leitud. Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt tuldi Islandile Norrast, aga ka viikingite asundustest Iirimaal, Sotimaal ja mujal Briti saartel. Nad tõid Islandile kaasa oma keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad maad hõivati kiiresti ja nagu praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare lõunaosa tasandikel ja maa teiste osade orgudes. Saare asustamisest räägib Landnámabók, Maa asustamise raamat, milles on ära toodud umbes 430 ümberasuja nimed, samuti nende esiisade ja järeltulijate nimed ning kirjeldatud, millise piirkonna keegi hõivas. Maa asustamise raamat on kirjutatud 12
Selle okastik on kahvaturoheline, võrsed hallikasrohelised ja okkad kuni 12 cm pikad. P. sylvestris var. nevadensis (ka var. iberica) kasvab Hispaanias, eriti Lõuna-Hispaanias Sierra Nevadas. Selle käbid on sageli õhemate soomustega. Kõik botaanikud seda teisendit ei tunnista, sest ei pea seda põhiteisendist piisavalt erinevaks. Pinus sylvestris var. nana -(rabamänd). Männi levila tõmbub Lääne-Euroopas koomale. Hispaanias ja Sotimaal on säilinud üksikud asurkonnad. Iirimaal, Inglismaal, Madalmaades ja Taanis on mänd loodusest kadunud. Sotimaal, kus männikute kunagisest pindalast on säilinud napilt 1%, on välja surnud varem männikutes elanud karu, hunt, ilves, põder ja metssiga. Inglismaal suri mänd välja umbes 16. sajandil, kuid Shakespeare seda puud tundis ja Richard II-s ka nimetas. 2.2 Kliima Harilik mänd kasvab nii pika kui lühikese päeva ja nii pika kui lühikese vegetatsiooniperioodi tingimustes
sajandi lõpuks. miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu kunstist. tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad Reljeefidel ja skulptuuridel kujutati tihti õpetlikke stseene, et raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi tekitada inimestes aukartust miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes Kiriku uue võimu peegeldamiseks ehitati taotuslikult uhkeid kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa kirikuid. Need olid euroopas seninägematult suured. põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning Üldised iseloomulikud tunnused olid: tohutud tunnelvõlvid, kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed
Sõja võitsid loomulikult inglased. Buuride vabariigid likvideeriti, alad liideti Lõuna-Aafrikaga. Buurid said endale kultuuriautonoomia, koolid olid emakeelsed (afrikaani keel, põhines hollandi keelel), kohtus võis asju ajada ka afrikaani keeles. Buuris sõda oli esimene välissündmus, mida Eesti talupoeg ajalehe kaudu tähelepanelikult jälgis. Sümpaatia kuulus buuridele. Sellest sõjast on eesti keeles sõna transvaal: madin, mahtra. Teine probleem oli Iirimaa probleem. Iirimaa oli üks osa Inglismaast. Iirlased eristasid end eeskätt usu järgi, sest nad olid katoliiklased, inglased olid aga anglikaanid. Sajandivahetusel toimus iirlaste seas rahvuslik ärkamine, tähelepanu pöörati keelele, 1905. aastal loodi esimene Iiri rahvuslik partei Sinn Fein, tõlkes Meie Ise. Partei eesmärk oli täielik iseseisvus. Esialgu ei taotletud Iirimaal täielikku iseseisvust, vaid omavalitsust ehk et iirlased saaks oma asjade osas ise otsustada ehk sooviti autonoomiat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
