Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada. Niiviisi muutusid nad küll varsti ise germaanlaste sõltlasteks, sest lõpuks oli suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. Roomaga suhtlemine tutvustas germaanlastele rooma kultuuri ja ristiusku
Williams jättis oma vaimselt haige õe saatuse hooleks, mille pärast ta end süüdistas. Williams oli homoseksuaalne. Williamsi isa, külm ja jõhker mees, oli kingakaupmees. Williams ise oleks nähtavasti tahtnud olla Jim O'Connori sarnane: ta tundis puudust inimeste armastusest. ''Tramm nimega ''Iha'''' see hõlmab kõiki kirjaniku põhiteemasid seksuaalsuse mitmetähenduslikku olemust, usu hülgamist, kaasaegse Ameerika korrumpeerumist ning kunsti- ihaluse ja kehalise materialismi igikestvat vastasseisu. Need teemad leiavad arhetüüpse kehastuse näidendi peategelaste näol. Näidend räägib kuhtuva kaunitari Blanche Dubois' moraalsest allakäigust, kui tema romantilisi ihasid ja seksuaalset frustatsiooni kasutab ära julm Stanley Kowalski. Kowalski esindab hingetu ühiskonna reegleid ühtaegu nii jõhker ja hoolimatult edasipürgiv kui ka kultuuritu, on ta ometi seksuaalselt vitaalne ja dünaamiline.
Platon ,,Pidusöök" Aristoteles ,,Metafüüsika" Platon kirjutab oma essess Erosest ehk armastusest. On paratamatu,et ihaldatakse seda millest tuntakse puudust. Inimene ihaldab seda, mis pole talle kättesaadav ja mida tal ei ole, või seda, mis ta ise ei ole ning millest ta puudust tunneb. Armastuse ja ihaluse object on see, millest keegi puudust tunneb. Filosoofid asuvad tarkade ja rumalate ( nõmedate) vahepeal, seega nad püüdlevad tarkuse poole. Nad on tarkuse ihalejad. Tähendabki filosoofia ju kreeka keeles Phileo + Sophia = armastan + tarkus = tarkuse-armastus. Eros on armastus kauni vastu, inetu vastu aga mitte, sellest järeldub,et Eros ei ole kaunis, sest ta ihaldab seda, millest ta ise puudust tunneb, järelikult Eros ei ole jumal, kuna jumalad on üliõnnelikud ja ülikaunid
Denise koos oma kahe venna, viieaastase Pépé ja kuuteistkümneaastase Jeaniga, imeilusasse ja suurde Pariisi. Nad saabusid onu Baudu juurde, kes omas kauplust nimega ,,Vana Elbeuf". Härra Baudul ja tema naisel Elisabethil oli tütar Geneviève, kes pidavat abielluma kevadel poeselli Colombaniga. Ärri tööle asumise hetkest peale arvestas noormees seda abielu. Kindel veendumus, et ta Geneviève`i saab, hajutas igasuguse ihaluse tütarlapse vastu. Ka neiu oli harjunud noormeest armastama. Lepiti kokku, et Jean asub homsest õpipoisina tööle oma uue peremehe juurde. Pépél aga oleks hea ühe vana daami juures, kes võttis väikesi lapsi pansioni peale. Denise ise asus tööle Octave Mouret`le kuuluva kaubamaja Daamide Õnne valmisriiete osakonda müüjannana. Denise`st sai osakonna pilkealune. Mouret äratas temas arusaamatut, tarretama panevat hirmu, mis mattis kõik teised tunded enda alla. Denise
mitmesuguste loomade kehadesse. Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, söakus (julgus, vaprus) ja ihalus (himu). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud,
Konfutsianismil põhinesid Hiina poliitiline süsteem, haridus ja kogu ühiskonnaelu. See oli keisrivalitsuse ideoloogia, mis avaldus keisri pühades rituaalides need pidid tagama inimeste ja kosmose vahelise harmoonia - ning eksamites, mis aitasid leida selle ideoloogia elluviijad. Sellel põhines ka ühiskonna- ja perekonnaeetika, mille keskmes olid Konfutsiuse kehtestatud suhete hierarhia ja esivanemate kultus. Taoism tegeleb kõikide asjade omavaheliste seoste, vaimse sealpoolsuse ihaluse ning kehalise ja hingelise täiuse probleemidega. Rõhuasetus läbikäimisele vaimudega, pikaealisusele ja universumi pidevale voolavusele peegeldab muistset usulist tunnetust, mis oli olemas enne Hiina väljakujunenud traditsioone. Taoism on palju üle võtnud Hiina rahvausundist, mis peegeldab nii hiina kui ka lääne õpetlaste kalduvuses nimetada taoismiks iga traditsiooni, mis ei ole selgelt konfutsianistlik või budistlik. Budism tuli Hiinasse Indiast ja hiinlased pidasid seda
ajastu algust. On ilmselge, et kogu selle otsustamatuse ja riigi nõrga organiseerimise juures oli loomulik, et tõusis esile karismaatiline isiksus. Napoleonile mängis võimu kätte just seesama poliitiline käärimine, mis vankus kord paremale ja vasakule, kuid järjest enam vana korra taastamise poole. Vabariik oli hukkumas. Jälle võib tõmmata paralleele Caesari Roomaga, kuigi Napoleonil oli trumbiks pisut ebastabiilsem riik. Kuigi Caesar tapeti tasuks oma ainuvõimu ihaluse pärast, ei olnud see Napoleoni saatus. Kuigi mõlema mehe puhul võis öelda, et nad olid oma riigi viinud just sellesse seisu, millest tagasi pöörduda oli võimatu. Napoleonist sai viie aasta möödudes Prantsusmaa diktaator. Ta koondas kõik kolm revolutsiooniaegset konstitutsiooni nn. Napoleoni koodeksiks, mis on siiani demokraatlike riikide konstitutsioonide (ka Eesti Vabariigi põhiseaduse) vundamendiks.
Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus (mõtlemine, tunnetus: nous), söakus (julgus, vaprus: thymos) ja ihalus (himu, instinkt: epithymos). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. ÕPETUS RIIGIST: nimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse
loomade kehadesse. Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus (mõtlemine, tunnetus: nous), söakus (julgus, vaprus: thymos) ja ihalus (himu, instinkt: epithymos). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud .
Easterlini sõnul ei ole raha ja õnne seos muutunud ka nüüd 30 aastat hiljem. «Õnne ja raha seos on läbi aegade samaks jäänud. Kui isiku sissetulekud kasvavad, siis õnnetunne võib teha korraks hüppe üles, kuid hiljem algne õnnetunne taastub. Suurem raha ei too automaatselt suuremat enda ja eluga rahulolu,» selgitas uurija. Rikkuse ja õnne teineteisest lahtiühendumist tuntakse kui Easterlini paradoksi tänu Richard Easterlinile, kes pööras rikkaks saamise ihaluse illusioonis elanud avalikkuse tähelepanu nimetatud probleemile juba 1974. aastal. Easterlini arvates kipuvad inimesed oma olukorda võrdlema ühiskonnas esineva normiga. Seega mängib sissetuleku absoluutarvust suuremat rolli see, kuhu inimene oma elujärje teistega võrdluses paigutab Eetika ja moraal Utilitarismi rajaja, inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832) Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või
ning kellest poeet on lummatud. Sarnaselt noormehe armulooga, kõigub ka see armulugu äärmusest äärmusesse- armastus, vihkamine, kadedus ja põlgus. Ka on sarnane poeedi ebaterve sõltuvus naisesse. Armuloo algul nõustub naine teiste armukestega ja algul on poeet solvunud. Lõpuks süüdistab poeet selles kõiges ikkagi end, daam hülgab ta. Sonettide lõpus tõdeb poeet, et on naiste ihaluse ori ning ei saa midagi selle vastu teha. Tume daam pole aga välimuselt täiuslik, nagu tavaliselt armunute luules on. 6. ,,Narruse kiitus" Erasmus Rotterdamist Esmalt trükitud aastal 1511. Eessõnas- Paavstid pigem teevad ise pattu, kui sellest oleneb nende töökoht. Enne pole pappe eriti narritud, aga nemad on ju ka inimesed, miks ei peaks neid narrima. Vaatluse alla võtnud pigem naeruväärset kui vastikut. Inimesed olid kohe rõõmsad, kui ta kõnet pidama tuli
2. Rahvusvahelise majanduskriisi aastatel (1929 - .....). Ulatuslike kriiside ajal on vaja leida uusi lahendusi ja paljude jaoks tundub, et need ideoloogiad suudavad lahendada probleemid (nt töötuse). Mõlemad autoritaarsed ideoloogiad kuulutavad, et lääneliku demokraatia aeg on läbi saanud. Tulemuseks on 1930'tel fasismi ja autoritaarse juhtimise süsteemi läbimurre rohkem kui 10 Euroopa riigis (va Lääne-Euroopa). Pendel liikus 1920'te demokraatia ihaluse ja ultraradikalismi suunast autoritaarsuse ja totalitarismi poole 1930'tel. Vaimne murrang I Maailmasõja järel Kultuurielu ja kunsti vallas olid 1920'd aastad väga viljakad: oli mitmeid omavahel vastuolus olevaid suundi ja taotlusi. Algus enne sõda (1870-1914: uued kunstivoolud ja teaduslikud avastused), aga alles laastav sõda koos fundamentaalsete muutustega võimaldas uue maailmanägemuse läbimurde. Vana turvaline maailm lagunes I Maailmasõja aastatel. Uus veendumus: maailm
Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätseid, põlduba ja magunaid, müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt hea meelega porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada. Niiviisi muutusid nad küll varsti ise germaanlaste sõltlasteks, sest lõpuks oli suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. http://www.hot
annaabi.ee 
