Kirsikka Kurg Keeruline protsess – pärineb kõigist kolmest idulehest Vastsündinu neerudes u 1 milj nefronit (sama palju kui täiskasvanul) Funktsioonivõime palju väiksem! Vastsündinu peab urineerima esimese 24 h jooksul Keerulise arengu tõttu anomaaliad küllalt sagedased Lapse kõhuõõnes palpeeritav tuumor pooltel juhtudel seotud neerudega Neerufunktsiooni madal tase ohtlik, kui: Laps haige või enneaegne Raske RDS, sepsise, asfüksia korral Teatud ravimite manustamisel NEERUAGENEES e.
-Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest. -Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast. -Seeme vajab idanemisel vett, soojust ja õhku. -Viljad levivad tuule, vee, loomade, inimeste ja iseenda levitamisega. -Tuulega: viljad kerged, varustatud lennumehhanismiga (võilill). -Veega: õhuruumid viljades, limased seemnekestad (vesiroos). -Loomadega: haakuvad, eredavärvilised, tugevakestalised seemned, tõitainerohked,
endosperm 75% e seemnemassist; sisaldab toitaineid; Kilbik · emrüo e. idu; e Seemnekest õhuke; koosneb mõne raku paksusest kihist; läbipaistev. Aleuroonkiht sisaldab varuvalkusid (nisui puhul hästi diferentseerunud). Kilbike eraldab idu endospermist; moodustunud idulehest; vahendaja roll (toitainete); sisaldab -amülaasi, mille toimel lõhustatakse täklis suhkruteks. Kõrgmolekulaarsed ühendid vees ei lahustu (tärklis, rasv, valgud). Idanemiseks on vaja vett, soojust, valgust. Teraviljade kasvufaasid: 1. Idanemine - a. nähtamatu idanemine protsess seemne sees; b
kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Ontogenees taimeriigis 1. Embrüogenees katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus. Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b. Generatiivne periood õied arenevad, valmivad seemned. Mitmeaastastel taimedel toimuvad kaks eelpool mainitud etappi vaheldumisi paljude aastate jooksul. c. Vananemine taim ei õitse enam
roos. Vilja osad: Vilja kest on 3-kihiline. ekso- välimne, lihakal viljal välimine kiht nahkjas, sitke. meso- keskmine lihakas, pehme. endokarp - sisemine taas nahkjas või puitunud, sitke. Kui seeme areneb soomuste kaenlas=>paljasseemnetaim, kui areneb kinnises emakas=>katteseemnetaim. Kaheviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu ning varuained uue taime kasvuks. Idu(embryo) on seemne kõige elulisem osa. Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest. Idulehest sõltuvalt eristatakse kahte klassi katteseemne taimi, üheidulisi ja kaheidulisi. Seemne eelis eose ees- toitained(mis asuvad hüpokotüülis, idulehes, endospermis, perispermis, ) kaasas. Seeme kaitseb idu ebasoodsate tingimuste eest. Kõik taimeosad millest võib areneda uus taim- levis-diaspoor. Autohooria- iselevi, anemohooria tuullevi, hüdrohooria- veelevi, zoohooria- loomlevi. Esikoores seespool asub kekssilinder(steel) mille välimine rakukiht on peritsükkel. Siit saavad
mugul- paisunud ja varuaineid säilitav varre- või juure osa sibul- lühike maa-alune vars koos lihakate soomusjate lehtedega, millesse taim talletab varuaineid ja millega paljuneb isasõis- õis, milles on tolmukad ja emakat pole emasõis- õis, milles on üks või mitu emakat, tolmukad aga puuduvad õisik- õite kogum idanemine- idu (loote) arenema hakkamine idu-ehk loode- uue taime alge seemnes (koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja ühest või kahest idulehest) mükoriisa- ehk seenjuur- sümbioos seene ja taimejuurte vahel võsu- taime maapealne osa kiirelise sümmeetriaga õis- keha kaheks ühesuguseks pooleks jagamiseks saab sümmeetriatelje läbi keha keskpunkti tõmmata mitmest suunast kahekülgse sümmeetriaga õis- keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil V. LOOMARIIK - SELGROOTUD 1. Võrrelge selgrootuid ja selgroogseid loomi. Kokkuvõtvalt:
B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal · Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud, · ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad kaitsefunktsiooni on tiheliidustega üksteise küljes kinni. · Epiteelides ei ole veresooni, toitumine toimub alloleva proopia kaudu difusiooni teel. · Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile · mikrohattude (peensooles) või ripsmete esinemine
Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest – assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal – nn. heitlehised liigid. Lehtede iga-aastane varisemine teeb taimed kohanenumaks ilmastiku rütmidele. Puitunud taimede lehed on kujult väga mitmesugused. Pärislehed on enamasti rootsuga, sulg-,
isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks
spermatogeensest rakust kaks spermiumi viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks
Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal nn. heitlehised liigid. Lehtede iga-aastane varisemine teeb taimed kohanenumaks ilmastiku rütmidele. Puitunud taimede lehed on kujult väga mitmesugused. Pärislehed on enamasti rootsuga, sulg-, sõrm- või
spermatogeensest rakust kaks spermiumi viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks
annaabi.ee 
