tuleb põld ruttu rullida 6. Lumiseenehaigused 2009/2010 esines seda rohkesti. Lumi tuli kiiresti maha, kui taimed olid lopsakad veel ja tekkis seen. Seen toitub lumest. Esimene rühm: nisu, oder, rukis, kaer teine rühm: mais, riis, sorgo ja hirss. Esim.rühma teraviljad Teise rühma teraviljad 1.pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel esineb / puudub 2.tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv erinev arv / alati 1 idujuur 3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied 4.soojusnõue väiksem / suur 5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7
morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest. Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera esineb puudub kõhtmisel poolel Tera idanemisel nähtavale idujuuri mitu; arv liigiti üks ilmuvate idujuurte arv erinev pähiku alumised õied on pähiku ülemised õied on Õite arenemine pähikus enam arenenud enam arenenud Soojusnõue väike suur Niiskusnõue suurem väiksem (v.a. riis) Tali- ja suvivormi
riis(oryza) Juured-eos on 1-2 idujuurealget. Valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured. Kõrs-koosneb lühikestest sõlmedest ja 5-7 pikast sõlmevahest Leht- kinnitub igale sõlmele Õied- koondunud väheõielisteks pähikuteks. tunnus 1 rühm 2 rühm Pikivao esinemine teral Pikivagu esineb Pikivagu ei esine Terade indanemisel idujuurte arv Idujuuri mitu Idujuur on 1 Soojusnõue Väike Suur Niiskusenõue Suur Väike Tali-ja suvivormide esinemine Esineb tali ja suvivorme Anult suvivormid Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed
Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera Puudub Esineb kõhtmise poolel Tera idanemisel nähtavale Idujuuri erinev, liigiti erinev 1 idujuur ilmuvate idujuurte arv Põhiku alumised õied on Põhiku ülemised õied on Õite arenemine pähiks enam arenenud enam arenenud Soojusenõue Vähe Palju Niiskusenõue Suurem Väikesem (v.a. riis) Tali- ja suvivormide Esineb tali ja suvivorme Suvivorme esinemine
ajal on taime arenguks vaja optimaalseid tingimusi, et kujuneks rohkem õisi. Vili. Vilja nimetatakse teriseks või teraks. Nisu on paljasteraline, sest tal langevad terad vilja valmimisel sõkalde vahelt välja. 4 Talinisu kasvufaasid Seemnete idanemine. Idanemine on protsess, mis algab seemnete üleminekuga puhkeperioodist aktiivsesse elutsüklisse ning lõpeb idujuurte ja - lehtede moodustumisega. Nisuterad vajavad idanemiseks vähemalt 0..3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga
Leotamise eesmärk on tõsta niiskuse sisaldus teras idanemiseks ja linnastamiseks sobivaima niiskuseni 43- 45%. · Odra idanemine kindlatel, etteantud tingimustel. Roheline linnas Linnaseid kasvatatakse temperatuuril 15-17 C, 6-7 päeva (kaasajal ka 4-6 ). Kasvatamise temperatuur ja aeg tuleb valida lähtuvalt odra kvaliteedist, saadava linnase kvaliteedist ja ka kasutatud seadmetest. Linnaste kasvatamisel toimuvaid muutusi võib hinnata idujuurte arengu järgi. Normaalses õlle linnastes on nende pikkus ligikaudu poolteist tera pikkusest. Hästi kasvanud, ,,lahustunud" linnastel on tera endosperm näppude vahel hõõrudes jahune. Kasvanud linnast nimetatakse roheliseks linnaseks. · Linnase kuivatamine ja idujuurte eemaldamine Eesmärk: ensümaatiliste protsesside lõpetamine ning linnaste värvi ja maitse ja aroomi ühendite kujunemine Kuivatamine toimub kahes etapis: Kuivatamise algul on õhu kogused suuremad, temperatuur 50 °C
I rühm:nisu, rukis, oder, kaer (üheiduliste klass, kõrreliste sugukond) II rühm:mais, hirss, sorgo, riis, tatar (kaheiduliste klass, liblikõieliste sugukond) Teraviljarühmade eristamistunnused Tunnused I rühm II rühm 1.Pikivao esinemine tera kõhtmisel esineb puudub poolel 2.Tera idanemisel nähtavale idujuuri mitu, millede arv on liigiti üks idujuur ilmuvate idujuurte arv erinev 3.Õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam pähiku ülemised õied on enam arenenud arenenud 4.Soojusnõue väike suur 5.Niiskusenõue suurem väiksem (va.riis) 6
97 Taim täielikult surnud, kõrred murduvad 99 Saak Idanemine algab sobiva temperatuuri (+1...+3 °C; optimaalne +6...+12 °C) olemasolul vee imamisega (veevajadus seemne kuivkaalust: kaer 65%; nisu, rukis 55%; oder 45%; liblikõielised 100...120%). Fermentide (amülaas, diastaas jt) toimel muudetakse keerulised ühendid (tärklis jms.) lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks, idule muudab toitained kättesaadavaks kilbike. Kõigepealt moodustub 3...8 idujuurt, pärast idujuurte nähtavale ilmumist alustab kasvu idupung, mis on kaitseks kaetud sinkaga (koleoptiil); mullapinnale jõudes singas praguneb ja tema kasv lakkab. Tärkamine - idulehe (I pärislehe) mullapinnale ilmumine, toimub 5...12 päeva pärast külvi. Tärkamise kiirus oleneb temperatuurist, mulla niiskusest ja külvi sügavusest; tärkamise ajaks on ära kasutatud ~60% tera toitainetest. Teraviljade tõusmete värvus: nisu - roheline; kaer - heledam roheline; rukis - punakas
minema · Sademetevaesem ala on läänerannik ja Saaremaa, sademeterikkam aga Lõuna-Eesti 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste alusel jaotatakse nad kahte rühma: · I rühm - nisu, rukis, oder, kaer · II rühm - mais , hirss , sorgo ja riis Juur Kõrrelistel teraviljadel puudub peajuur · Juurestik on peen narmasjuurestik · Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured · Idujuurte arv on teraviljadel erinev (3-8) ja võivad tungida kuni 60 cm sügavusele · Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. lisajuured · Lisajuured on tihedalt kaetud rohkete juurekarvakestega, mille ülesandeks on mullast toitainete omastamine · Vars · Kõrreliste vart nimetatakse kõrreks · Vars on harilikult rohtne , ristlõikes ümmargune või veidi lapik, seest õõnes · Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant
annaabi.ee 
