Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6) Caravaggio oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas kujutama lihtrahva esindajaid ning igapäevast elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1592-u.1653) oli Caravaggio laadi jätkav naiskunstnik, kes kujutas peamiselt Piibli naistegelasi. ANNIBALE CARRACCI (3) (1560-1609)tuli 1595. aastal Rooma ning pani koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga aluse baroki idealistlikule ehk akadeemilisele variandile. Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline. Eriti lihtrahvas oleks soovinud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid (2,7) ja nende poolt rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. (7)
fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahulik ja maaliline nagu siseruumilgi 6.) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. 7.) naturalistliku maalisuunale on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine,(esindaja naturalistlikul Caravaggio, teos: peetruse ristilöömine 8.) idealistlikule maali suunale: tegid Bologna koolkonna, need maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid idealistlikul Agostino ja Lodovico Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed
Itaalias. Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO oli barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Kujutas lihtrahva ja igapäevaelu. See oli vahendiks usuliste teemade lihtrahvani jõudmiseks. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikena. Vaataja tunneb ennast selle osalisena. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega, mis rõhutab ka teoste dramaatilisust. ANNIBEL CARRACCI koos oma venna Agostino ja nõo Lodoviciga panid aluse baroki idealistlikule e akadeemilisele suunale. Mõjus karmi ja proosalisena. Kasutasid kõrgrenessanssi pärandit. Maaliti põhiliselt paljufiguurilisi altarimaale ja antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võistlus ja neil mõlemil oli toetajaid kirikuringkondades, kes olid kunsti peamised tellijad Michelangelo da Caravaggio. Peetruse ristilöömine. Caravaggio. Lautomängija Annibale Carracci. Palazzo Farnese laemaalid Roomas. Annibale Carracci
.. Püha Peetri kiriku fassaad ja kolonnaad Mis juurde ehitused tehti peetri kirikule,kes olid autoriteks? Peetri väljak(LORENZO BERNINI) Kõrge fasaadiga pikkihoone millega omandas kirik ladinaristi kujulise põhiplaani(CARLO MADERNA) Mis on iseloomulik naturalistlikule maalikunstile? Kohati liialdatult tõetruu Detailitäpne (esindajaks oli Caravaggio ja üks tema töö "Peetruse ristilöömine" Mis oli iseloomulik idealistlikule ehk akadeemilisele maalikunstile? esindaja ja töö Sellele pani aluse ANNIBALE CARRACCI koos oma venna ja nõoga (PALAZZO FARNESE LAEMAALID ROOMAS) Selle kunstnike eesmärgiks oli luua kunst, mis pakuks ebatavalist indu. Iseloomusta barokk- skulptuuri(esindaja ja 1 töö) Barokkskulptuuri suurimaks esindajaks oli LORENZO BERNINI, Rahutu ja dünaamiline Eelistati kujundada eriti võitlus ja röövimis stseene
ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana. Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised. Ruumilisuse saavutas heletumedusega.See loob ka maalide dramaatilise meeleolu
Antiikfilosoofias oli Platoni kui objektiivse idealismi rajaja tunnetusteooria on ülesehitatud mälule. Oma ideede õpetuses: erinevatele olemise valdkondadele vastavad ka erisugused teadmiste liigid, tunnetus-teadmine on meenutamine, s.t inimese hing meenutab siinses maailmas seda, mida ta teadis varem enne kehasse asumist ideede riigis elades. Hegelil akumuleeruvad teadmised maailmvaimus. Platoni õpetus teadmistest kui meenutamisest kujunes lähtepunktiks hilisemale idealistlikule apriorismile (I. Kanti õpetuse nurgakivi), s.o õpetusele, mille järgi inimese mõistusele on omased mõningad hingega kaasa antud vormid ja teadmised, mis on kogemustest sõltumatud. Platoni õpilane Aristoteles rajas mitte ainult loogikataduse, vaid ka teaduse psüühikast. Tema üks kuulsamaid teoseid on traktaat "Hingest", milles käsitletakse ka spetsiaalselt ka mälu nähtusi. Meenutamise tingimuseks näiteks on seosed, mille kaudu ühe eseme ilmudes tekib kujutlus teisest
klasside, rahvuste tegevusest.Ossipov Sotsioloogia on inimeste uurimise viis.Smelser 3. Sotsioloogia rajajad ja nende panus SOTSIOLOOGIA RAJAJAD August Comte (1798-1857) - Positivismi ja funktsionalismi rajaja Iseseisva teaduse rajaja socius(lad.k.) kaaslane, kellegagi koos Esitas sotsioloogia kui konkreetse teaduse ühiskonnast ja selle arengu seadustest, tuginedes idealistlikule ajaloofilosoofiale. Esitas ideearengu 3 staadiumist, milles toimub tsüklilineintellektuaalne ja sotsiaalne areng. Üheaegselt toimub nii sotsiaalne kui vaimne revolutsioon: arengusttadiumid avaldavad mõju kõikidele ühiskonnaelu sfääridele ning materialiseeruvad: - teoloogiline e. abstraktne staadium-kuni XIV saj. - metafüüsiline e. abstraktne staadium kuni XIX saj - positiivne e
· ,,Keldriluugivalgus"- valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, suundudes pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse- tavaliselt ülevalt, muutes teose meeleolu dramaatiliseks. · Caravaggio looming oli eeskujuks kogu Euroopale. Usuteemade käsitlemine kaasaegsete inimtüüpide kaudu ja lihtsate inimeste hingesügavuse näitamine meeldis ka protestantlike maade kunstnikele. Annibale Carracci koos venna ja nõoga pani aluse baroki idealistlikule e. akadeemilisele variandile. Eriti lihtrahvas olevat eelistanud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. · Rooma Palazzo Farnese lage maalides võtsid nad eeskujuks Sixtuse kabeli lae, kuid inimeste kehad Raffaeli-laadselt idealiseeritud. · Barokkstiili sisearhitektuur kasutas ohtralt maalikunstnike teeneid. Tavaliselt olid levinud taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid.
saadud aarded. 2)Rüütluordude laekad, kuhu oli kogunenud eeskätt maarendi näol ordule kuulunud maade kasutamise eest saadu. 3) Mõne ilmaliku valitseja suured varandused. 4) Põhja-Itaalia kaubalinnade varandused. 5) Maaomanikud ja kaupmehed, kes tulid eelnimetatud suurte varanduste järel. Kapitalismi tekkimist peab ta inimhinge suurimaks loominguliseks saavutuseks. ,,Kapitalism kasvas välja Euroopa hinge sügavusest." Tuginedes idealistlikule metodoloogiale, väidab et alguses tekkis kapitalismi vaim ja alles pärast seda kapitalistlik majandus. Iseloomustab kapitalistlikku ettevõtlust kui tagasihoidlikuse, säästlikkuse, tööarmastuse ja muu sellesarnase avaldust. Esitab kontseptsiooni, et kuna kapitalismi alused peituvad inimeste psüühikas, siis on see tootmisviis üks vähestest võimalikest. 2. Mis on Sombarti järgi kriiside põhjuseks? Võitleb kriisideta kapitalismi eest. Kinnitab järgmist:
teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele! Põhjuseid sellisele rangele idealistlikule lähenemisele võib olla mitmeid: ühelt poolt oli Kreeka arvamusterohke demokraatia langenud range distsipliiniga Spartale, teiselt poolt oli oma mõju kindlasti ka täppisteadustel ja matemaatikal. Platon ei võtnud oma kooli (Akadeemiasse) vastu kedagi, kes polnud õppinud geomeetriat, Akadeemias õppis tema eluajal ka kaks kõige olulisemat tolleaegset matemaatikut ja astronoomi, täppisteadused ja eriti geomeetria nõuavad inimestelt
teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele! Põhjuseid sellisele rangele idealistlikule lähenemisele võib olla mitmeid: ühelt poolt oli Kreeka arvamusterohke demokraatia langenud range distsipliiniga Spartale, teiselt poolt oli oma mõju kindlasti ka täppisteadustel ja matemaatikal. Platon ei võtnud oma kooli (Akadeemiasse) vastu kedagi, kes polnud õppinud geomeetriat, Akadeemias õppis tema eluajal ka kaks kõige olulisemat tolleaegset matemaatikut ja astronoomi, täppisteadused ja eriti geomeetria nõuavad inimestelt
annaabi.ee 
