Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses
kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja rikastumist; Platon - Filosoof-idealist, kes töötas välja oma riigiteooria. P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ; Aristoteles - ei tunnistanud Platoni ideaalriiki, tema ideaaliks oli naturaalmajandusele lähedane majandussüsteem 12. Mis on olemuselt monopol? - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid (*oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel) 13. Mis juhtub Kartelli situatsioonis
More sai tuntuks 1516.a ilmunud lad k teosega ,, Utoopia". Teose kavandas ja osaliselt ka kirjutas ta oma Flandria reisil. Raamat kujutab endast seikluslikku reisiromaani, see koosn meresõitja Hythlodayga peetavatest vestlustest, kuhu on põimitud maist paradiisi kirjeldavad legendid. Teose tegelik allikas oli tolleaegne reaalsus, millele More'i loodud õiglane kodanikühiskond pakkus nii kontrasti kui ka alternatiivi. More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriiki. Sõnad ,,utoopia" ning ,,utoopiline" ongi hakanud kajastama ebareaalseid teostamatuid unistusi ja soove. Utopistlik romaan on olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini. Tänapäeva tulevikuromaanide puhul torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid.
Kuna aga inimesed on erinevad, siis kipuvad nende vahel ikkagi konfliktid tekkima, nii et harmoonia saavutamine oleks tegelikkuses ikkagi üliproblemaatiline. Välistada ei saa sedagi, et isegi täieliku harmoonia korral ei tekiks ükskõik millise seisuse esindajal tahtmine teistele "käru keerata" - kasvõi igavuse pärast, kui mitte muul põhjusel. Samuti võib ka mõnel filosoofil ikkagi tulla pähe mõte haarata kogu võim enda kätte. Platoni ideaalriiki ongi kritiseeritud ka sellepärast, et mitmes mõttes on see totalitaarsete joontega - kõik, mis puutub valitsevate seisuste õpetamist, samuti riiklikku propagandat, tsensuuri jne. Ka riiklik enesessesulgumine kuulub samasse ritta. Platon ise püüdis Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid läbi - nagu ka kõik hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti
Demokraatia (Liberaalne riik): Demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur (Autoritaarne riik): Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli ajutise iseloomuga. Diktatuur (Totalitaarne riik): Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle. Äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes. 7. Õpilane tutvustab oma ideaalriiki läbi riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi, võimu iseloom, riigitekke teooria ja oskab kõike põhjendada, miks just selline riik. Riigivalitsemise vorm: Presidentaalne Vabariik Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Võimu iseloom: Healoomuline diktatuur Riigitekke teooria: See on väga suur saar Euroopa ning Ameerika vahel, mis tekkis täiesti järsku aastal 2018 keset ookeani. Saarel ei ole vulkaane ega torme ega mitte midagi muud, see on väga rahulik saar.
Inimühiskonnas on samasugune konkurent, kui loomariigis. Osaliselt nõustun ka tema hirmuteooriaga. Tänapäeval ei valitse enam kirjeldatud surmahirm maailma, küll aga inimest paneb tegutsema hirm. Hirm millegi kaotamise ees, õnnelikuks mitte saamise ees, mitte edukas olla või mitte saavutada enda seatud eesmärke maises elus. 6. Kokkuvõte. Thomas Hobbes elas ajal, mil Euroopas möllasid kodusõjad. See on ka põhjuseks, miks tema filsoofia põhjal ideaalriiki juhib absouluutse võimuga valitseja, kes hoiab ära taolised kriisid. Inimene on materialistlik olend, kes oma loomuselt ei ole seltsiv ega ühiskondlik. Enesesäilitamise huvides allutavad inimesed end ühiskondliku kokkuleppega end absoluutsele suveräänile, kes ei lase neil üksteist hävitada. Inimese põhiolemus on iseenda kehtestamine, võimu suurendamine ning see võib viima kodusõdadeni. Inimese olemus, mille järgi inimriik
ette loeti." Seejärel hakkas ta ise lugema, rõõmuga ja palju, ema hinnangu järgi ülearu palju, tema maitse jaoks liiga eksitavat ja liiga meelelahutuslikku. Sinine oli Ludwigi lemmikvärv. Schwansteini lossi, kuhu Ludwig oli äsja kolinud ja kus teda ümbritsesid kõikvõimalikus kunstipärases vormis luiged, oli algselt nimetatud Hoheschwangau lossiks. Richard Wagner oli pannud helisema Ludwigi romantilised keeled. Ludwig oli romantik, kes otsis oma ideaalriiki kaugemalt kui rahvusriigist, laskis ennast teel juhtida Wagneril. Olgu kuidas on, Wagneri muusika avaldas talle ,,tõeliselt deemonlikku mõju". ,,MINA, KUNINGAS" Ludwigi näos ei olnud märgata jälgegi osavõtlikkusest, kui ta seisis surivoodi ees, kus lamas tema isa, mees, kes oli temast vähe hoolinud ja keda ta vaevalt taga leinas. Kõigepealt võitis uus vürst, Ludwig, rahvahulgad enda poole oma iluga: tal olid
tule. Võimalik pole kommunism nimelt muuhulgas seepärast, et kuna kommunismi ajal võivat igaüks ise valida, mis tööd ta teha tahab, siis selliseid musti töid, nagu see, millega nad ise parajasti tegelesid, keegi vabast tahtest küll kunagi tegema ei hakka. Kommunismi ei tule aga sellepärast, et selle saabumisel poleks enam vaja mingit parteilist nomenklatuuri ega muid muidusööjaid, kes polegi sellepärast kommunismi tegelikust saabumisest absoluutselt huvitatud. Platoni ideaalriiki ongi kritiseeritud ka sellepärast, et mitmes mõttes on see totalitaarsete joontega - kõik, mis puutub valitsevate seisuste õpetamist, samuti riiklikku propagandat, tsensuuri jne. Ka riiklik enesessesulgumine kuulub samasse ritta. Platon ise püüdis Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid läbi - nagu ka kõik hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia,
vastavalt nende parimatele eeldustele. Filosoof peab igas olukorras valitsetavate ja riigi huvisid ülimuslikuks. Valitseja valetamine iseenda huvides ning ,,riigi ja rahva nimel" (nagu seda reaalses valitsemispraktikas sageli toimub) on valitseja loomuse tõttu täiesti välistatud; ta võib teadlikult kasutada nn tehnilisi väikevalesid olukordade paindlikumaks lahendamiseks. Filosoof-valitsejad esindavad kõiki nelja voorust, mis iseloomustavad ka ideaalriiki vaprust, mõõdukust, tarkust ja õiglust. Võim, seadus, korruptsioon. ,,Politeia"s esitatud ideaalriigi kavandis ei ole valitsejate tegevus mingilgi viisil reglementeeritud seadustega. Platon võrdleb valitsejate ja ühiskonna suhet arsti ja patsiendi omaga. Nagu on arstile mõttetu formaal-juriidiliselt ette kirjutada raviviisi, niisamuti ei ole vaja valitsejatele niisuguses riigis siduvaid ettekirjutusi kehtestada. Kogemustest on teada, et igasugune reaalne võim aja jooksul korrumpeerub
maailma). Riigi seitsmendas peatükis on "koopamüüt", kus Platon kirjeldab seda, kuidas inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas haridussüsteemis tundma asjade tõelist olemust, nende ideed. Ideaalriiki peaks valitsema selline kuningas-filosoof, kes on jõudnud kogu riigi idee äratundmisele. Kuningas-filosoofi valitsus on ideaal, tema üksi teab, mis on inimestele ja ühiskonnale hea. Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool
olenditest. Inimesed näevad vaid asjade ideedest varje. Ideede ja asjade suhe: asjad jäljendavad ideid, ideed kehastuvad asjades, asjad on ideede varjud. Inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas haridussüsteemis tundma asjade tõelist olemust, nende ideed. Ideaalriiki peaks valitsema selline kuningas-filosoof, kes on jõudnud kogu riigi idee äratundmisele. 7 Kogu maailm on Platoni arvates jumala (demiurgi) looming. Demiurg vormib kujutut mateeriat. Esmalt tekivad sellest matemaatiliselt määratletud kehad (platoonilised kehad viis korrapärast hulktahukat, teraeeder, heksaeeder, oktaeeder jne), millele alluvad elemendid maa, tuli vesi ja õhk.
annaabi.ee 
