Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Idausundid – sarnased ja erinevad jooned". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
usund, hinduism, budism, islam, konfutsianism, buddha, pühakiri, kuulekus, austus, noorema, idausundid, idamaade, sintoism, loodususundid, osadel, prohvet, muhamed, koraan, aastaist, ainujumal, allahi, siddhartha, gautama, eluaastad, usundis, põimunud, mütoloogia, jooga, õpetused, elulaad, nimetust, veedad, animism, animatism, totemism, hõimud, tabumõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8 Usundite levik maailmas 9 Maailma usundite levik 10 Kristlik religioon · Kujunes 2000 aastat tagasi · Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus · Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Maailma usundid Natalja Laius 11a Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest
hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. Konfutsianistlikud tõekspidamised määravad hiinlaste
Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Kirjelda. Loodususund Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus. Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. Peale selle iseloomustab neid ka maagiline maailmapilt, et kõik on seotud maagiaga. Usutakse väga vaimolenditesse nagu vaimud, loodusvaimud, hinged, jumalad (keda võib tihti olla rohkem kui üks) näiteks ühes
kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. animism - Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. 6. Mis on maagia? (kr mageia ‘nõidumine’) Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub maagilises talituses osaleja, et ta suudab üleloomulikke jõude suunata ja valitseda
Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2.saj. Ekr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani
· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
