1. Sega-lehtmetsade asend *Ekvaatorist mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral vähe maismaad *Null meridiaanist asub mõlemal poolkeral, kuid rohkem idapoolkeral *Võõnd paikneb laiguti ja valdavalt mere ääres *Kõige rohkem asub Euraasia edela ja Austraalia kagu osas *Asub paljudel saartel: Jirima, Suur-Britannia, enamus Jaapani saartel, Uus-Meremaa ja Taismaania saartel *Valdavalt on Eestis segamets 2. Sega-lehtmetsade kliima *Asub parasvöötme merelises kliimas *Neli aastaaega *Talvel: -5*C…+5*C, suvel: +15*C...+25*C *Sademed: 500-1000 (2000) mm *Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad
Venemaa Föderatsioon Karolin Eks 7.A Võru Kesklinna Kool Geograafiline asend • Euraasia mandril, põhja- ja idapoolkeral • Euroopaks ja Aasiaks jaotab Uurali mäestik • 42-82° N, 28-170° E • Idast läände 10200, põhjast lõunasse 7000 km • Mere- ja maismaapiirid Üldandmed • Pealinn Moskva • Pindala 17,098,246 km² • Elanike arv 143,5 millionit • Riigikord presidentaalne vabariik • President Vladimir Putin • Rahaühik Vene rubla (RUB) Rassid, rahvad ja keeled
01.2012) v Pindala: 45 227 km² v Rahvastiku tihedus: 28,6 km² kohta v Maakondade arv: 15 v Valdade arv: 193 v Linnade arv: 33 v Telefonikood: 32 Kirjelda oma sõnadega võimalikult põhjalikult Eesti geograafilist asendit. Kasuta võimalikult palju geograafilisi väljendeid. Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed. Vaindloo saar Purekkari neem Narva Ramsi neem Nootamaa saar
jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1. Eesti asend: · Põhja- ja idapoolkeral. Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Läänemere idarannikul. Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Naaberriigid on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa. · 45 227 km2. Eestist väiksemad riike Euroopas on 16 näiteks Holland, Belgia, Malta, Vatikan, Albaania. · Põhjapoolsem punkt Soome lahes Vaindloo saarel, mandril aga Pärispea poolsaare tipus Purekkari neemel. Lõunapoolseim punkt Läti piiril Mõniste
inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5 miljonit vigaseks. 2. Mis on külm sõda, kuidas see kujunes ja milles avaldus? Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Nõukogude Liit kuulutas ametlikult külma sõja ÜK(b)P KK sekretäri Andrei Ždanovi poolt 1947. aasta septembris Moskvas toimunud välisriikide kommunistlike parteide esindajate nõupidamisel. Idapoolkeral rakendati külma sõda sisuliselt – kuid mõistet ennast kasutamata – kõigepealt Vladimir Lenini ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhetesse. Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. 3. Iseloomusta kolme sinu arvates olulisemat kriisi II maailmasõja järgses maailmas? ● Kuuba kriis 1962
0,9-st protsendist moodustavad leedukad, juudid, valgevenelased ja ukrainlased. Poola pealinn on Varssavi, elanikearvuga 16 miljonit. Riigikeel on poola keel, mis kuulug slaavi keelte hulka. Poolas kehtib Keks Euroopa aeg, CET (Central European Time). Eesti ja Poola aegade vahe on üks tund, Eestis tõuseb päike tund aega varem, kui Poolas. Poola riigilipp: Poola asub Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos. See asub põhja ja idapoolkeral. Poola piirneb läänest Saksamaaga, idast Ukraina ning Valgevenega, lõunast Tsehhiga ning põhjast Kaliningradi Oblasti ja Leeduga. Poola Pindala on 322 577 ruutkilomeetrit ja piiri kogupikkus on 3504 kilomeetrit, millest 80 protesnti on maismaapiir. Rannajoone pikkus on 624 kilomeetrit. Poola asub Läänemere lõunakaldal. Poola geograafilised koordinaadid on 49 - 55 kraadi N ja 14 - 24 kraadi E. Riik on põhjast lõunasse 876 kilomeetrit lai ja idast läände 689 kilomeetrit lai.
Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, teravate regionaalsete kontrastidega Looduslikud riskid: maavärinad on tavalised, kuid mitte tugevad; vulkaaniliselt aktiivne Ajavöönd: GMT +12 3. Geograafiline asend ja valdused Asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Okeaanias, Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas. Hõlmab Uus-Meremaa saarestikku (Lõunasaar 151 757, Põhjasaar 114597, Stewarti saar1746 km2) ning Chathami (963 km2), Keramdeci (33,5 km2), Antipoodi, Aucklandi, Bounty, Campelli jmt. saari. Okeaanias on Uus- Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). 4. Pinnamood Uus-Meremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12%
Kaardivõrk - kaardil või gloobusel meridiaanidest ja paralleelidest moodustuv võrk. Geograafiline laius - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus ekvaatorist, väljendatud kraadides (0° - 90°); põhjapoolkeral on põhjalaiused - pl või N, lõunapoolkeral on lõunalaiused - ll või S. Geograafiline pikkus - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus algmeridiaanist, väljendatud kraadides (0° - 180°). Läänepoolkeral on läänepikkused - lp või W, idapoolkeral on idapikkused - ip või E. Ajavöönd - 15°-ne põhja-lõuna suunaline vöönd, milles kehtib ühesugune aeg, s.o selle vööndi keskmeridiaani aeg. Kuupäevaraja - kokkuleppeline joon (üldiselt piki 180° meridiaani) Vaikses ookeanis, eraldab vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid. Maailmaaeg - rahvusvaheliste lepetega kehtestatud aeg, mille aluseks on kohalik algmeridiaani päikeseaeg. Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi
Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel. Okeaanias on Uus- Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). Kõige lähemal asub Austraalia, mis asteseb Uus- Meremaast loodes. Antartika asub Uus-Meremaast edelas, umbes 2500 km kaugusel. Lähim pealinn on Canberra (Austraalia pealinn). Uus-Meremaa ulatus põhjast lõunasse on 34-48 põhjalaiust
Allikas:http://en.wikipedia.org/wiki/File:EU- Portugal_with_islands_circled.svg Pilt1 2.Suurregioon Portugal kuulub (Lääne-) Euroopa suurregiooni, sest tal on olemas Euroopa suurregiooni tunnused. Riik asub Euroopa maailmajaos ning pärineb Vana-Kreeka traditsioonidega maailmajaost. On läänetsivilisatsiooniga riik põhja-idapoolkeral, mis asub lääne tsivilisatsiooni sünni- ja väljakujunemise regioonis. Asub parasvöötmes ja kliima on vahemereline. Riigis on demokraatia toimimine ühiskonnas ja tagatud inimõigused ja sotsiaalne hoolivus. 3.Arengutase Portugal on arenenud riik, seda on kohe nähe majandussektori osa järgi, kus teenindav valdkond on kõige suurema osakaaluga 59,8 % , sellele järgneb tööstus 28.5% ja madalaim osa põllumajandus 11,7% (2009. aastal). Elektritoodang ulatub Portugalis
vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija Merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner Ameerika. ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS Indiaanlaste arv Kesk-Ameerikas vähenes kiiresti /paljud külad hävitati, indiaanlased suruti pärsiorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Hukatust tõid indiaanlastele eurooplastelt levinud nakkushaigused/. Kaevanduste ja istanduste tööjõuks hakati 16. sajandil Aafrikast
Paljusid perekonna liike kasvatatakse laialdaselt nii viljade kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel. Perekonna esindajad võivad olla nii heitlehised kui ka igihaljad. Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi. Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega. Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P. dulcis – Harilik mandlipuu • P. maackii – Amuuri toomingas • P. padus – Harilik toomingas • P. persica – Harilik virsikupuu • P. triloba - Kolmehõlmaline mandlipuu • P. serrulate - Peensaagjas kirsipuu • P. mahaleb - Lõhnav kirsipuu • P. avium – Magus kirsipuu
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634)
Poliitgeograafiline asend Eesti puhul on selle teema olulisemad küsimused, kas Eesti kuulub (või peaks kuuluma) poliitilisse rühmitusse nimega Euroopa ja kui kuulub, siis millisesse alarühma, millisesse Euroopa ossa. Puhtgeograafiliselt kuulub Eesti muidugi Euroopasse, aga kas ta kuulub ka Euroopasse kui poliitilisse ja kultuurilissse maailmajakku, s.t. Lääne tsivilisatsiooniga rahvaste elualasse idapoolkeral, mis kujutab endast teatavat poliitilist tervikut? Euroopa poliitilise tervikuna kujunes välja ammu. Veel XX sajandi algul kuulus sellesse ühe olulise mängijana nn. Euroopa kontserdi orkestris ka Venemaa ja loomulikult siis ka Venemaa võimualune Eesti. Siis aga hakkas Venemaa Nõukogude Liiduna ennast Euroopale vastandama. Eesti iseseisva riigina jäi esialgu veel Euroopasse, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal arvati sealt välja. Pärast Eesti
annaabi.ee 
