järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Nissi vallas Siimika külas. Ta absoluutne kõrgus on 41,7 m, pindala 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak männimetsaga, põhjaotsa juures on Järveotsa talu ase, kirdekaldal Tallinna Taksopargi saun ja ujula. idakallast ääristab raba, mille taga kerkib teine põhja-lõunasuunaline seljak. Järve lõunaotsa ümbritseb soine lehtmets. kaldad on läänes ja põhjas kõvad, mujal madalad ja soised, paiguti õõtsikulised. Vesi süveneb järsult. Põhja katab paks mudakiht. Üksnes põhjakalda juures leidub liivast põhja. Rahvasuu räägib, et vanasti, Järvatse järve tekkimise ajal, olla üks mees kündnud põldu seal, kus praegu asub Järvatse järv
jumal. Cook saarel olemise aeg varastati ühelt tema laevalt paat. Cook otsustas pealiku pantvangiks võtta, et siis annavad vargad paadi tagasi. Tema plaan ei läinud täide ja tekkis pärismaalaste ja inglaste vahel tüli, mille käigus kapten James Cook jõhkralt tapeti. Juhita jäänud meeskond ei pöördunud kohe tagasi Inglismaale, vaid tegi veel tiiru Beringi väina lähistel. Alles siis sõideti mööda Aasia idakallast tagasi kodumaale. Tema reisidest on palju materjali, sest on säilinud tema reisipäevikud, mis praegu asuvad Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis. James Cook oli väga oluline inimene maadeavastamise seisukohast. Tänu tema reisidele avardusid inimeste teadmised Vaikse ookeani kohta ja märgatavalt suurenesid Inglismaa koloniaalvaldused.
Kindlasti ei ole sellist tehnikat enamikus riikides. Kui selline torm peaks tabama mõnda sellist piirkonda, mis on arengus maha jäänud, oleks ohvrite arv palju suurem, kahjustused tugevamad. Nendes riikides pole ka ehitised tõenäoliselt tormide vastu kindlustatud. Üks selline halva etteteatamissüsteemi tõttu põhjustatud suure kahju näide oli 2004. aasta lõpus. 26. detsembril tabas Tai läänerannikut, Phuketi saart ja Tseiloni saare idakallast tsunami. See jõudis ka Somaali poolsaareni. See katastroof oli põhjustatud maavärinast, mis toimus kahjustunud piirkondadest sadu, et mitte öelda tuhandeid kilomeetreid eemal, ookeani põhjas. Hiidlaine saabumist võis ju seetõttu teada enne, kui see tabas rannikut. India ookeanil pole aga sellist tsunamihoiatussüsteemi nagu on näiteks Vaiksel ookeanil. Seetõttu hukkuski nendes maades palju inimesi, hinnanguliselt üle kahesaja tuhande. Eestlasi oli nende hulgas kolm. Enam kui viis
juhtimisel mõlemasse kooli eraldi kaitseliidu salgad. Novembri lõpul varustati kõik õpilased- kaitseliitlased Kaitseliidult saadud relvadega. Õpilaste salku kasutati linna korravalves, väejooksikute püüdmiseks ja peidetud relvade otsimisel kohalike enamlaste juures. 1919. aasta jaanuari algul oli pataljonis 220 meest. 6. jaanuaril võttis pataljoni 1. rood koos 3. polgu osadega osa lahingust Kärstna mõisa juures. 1919. aasta 13. jaanuaril alustas pataljon pealetungi piki Võrtsjärve idakallast, vallutades 16. jaanuaril Rannu mõisa, kus kandis esimesi kaotusi. Järgnenud päevadel toimusid lahingud Valguta lähistel. Sinna toodi juurde vabatahtlikke kooliõpilasi. Jaanuarikuu lõpul oli pataljonis juba umbes 400 meest. Kaks nädalat kestnud lahingutes langes pataljonis 6 ja said haavata 18 õppursõdurit. Mais 1919 formeeriti sõjavägede ülemjuhataja korraldusel Tartu linna ja maakonna kooliõpilastest
paikades, kus ka Kristus viibinud oli. 4. Kes oli Saladin ja millega ta on läinud ajalukku? Saladin oli kurdi päritolu moslem, lihtsa sõjaväelase poeg, kel õnnestus tõusta Egiptuse sultaniks, killustunud islami leer ühendada ning 1187. aastal Jeruusalemm eurooplastelt tagasi vallutada. Alles kolmas ristisõda (toimus 1189–1192) päästis läänlaste võimu täielikust hävingust. Sel ajal hõlmas Saladini sultanaat juba Egiptust, Süüriat, Mesopotaamiat, Punase mere idakallast ja Jeemenit. Kui Saladin 55-aastasena (1193) suri, siis vägev riik langes, kuna tema 17 poega ja teised paljud sugulased ei suutnud võimu omavahel ära jagada. Ristisõdijate hulgas peeti temast lugu kui õiglasest ja armulikust valitsejast, ta oli helde nõrkuste suhtes, usaldusväärne, jumalakartlik, kõigele lisaks suurepärane sõjamees. Olla veel räägitud, et rüütliks lõi ta üks Prantsuse aadlik, justkui oleks olnud tegu kristliku sõjamehega. 5
Pärnu Ühisgümnaasium James Cook Goegraafia Koostaja:Karl Tulmin Klass: 7B Juhendaja:Marge Kurm Pärnu 2012 James Cook James Cook sündis Yorkshire lähedal väikeses külas. Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. James läks külakooli õppima ja teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Ta oli öelnud: "Poisist peab saama ärimees, sest temal ...
saadeti Tallinnast teiste hulgas ka 81 kooliõpilast. Jõudnud Narva 28. novembril, tegid nad kaasa ka sel päeval puhkenud lahingul. Just kooliõpilased olid viimaste hulgas, kes pidasid lahingut Narva jõe idakaldal ja tulid sealt linnast alles siis, kui sillad üle jõe olid juba purustatud. Pärst kodulinna vaenlaste kätte langemist Tartu kooliõpilasi Viljandisse koondanud, asus Tartu vabatahtlike pataljon sealt 13. jaanuaril 1919 pealetungile piki Võrtsijärve idakallast. 16. jaanuaril vallutas pataljon Rannu mõisa, kus kandis ka esimesi kaotusi. Järgnevail päevadel toimusid lahingud Valguta kandis. Sinna saabus pataljonile täienduseks veel 40 vabatahtlikku, kellest enamus olid Tartu üliõpilased ja kooliõpilased. Jaanuaris kuulus pataljoni koosseisu ümmarguselt 400 meest. Võideldes vaenlase ülekaalukate jõududega Valguta, Rõngu, Pikassilla ja Hummuli juures, osutus Tartu vabatahtlike pataljoni tegevus seal enamasti edukaks.
ruutkilomeetrit. 1944. aasta augustis teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et loovutab “arvesse võttes elanikkonna korduvaid palveid", teatud hulga valdasid Vene NFSV-le, millega NSV Liidu Ülemnõukogu nõustus - Moskva poolt oli ju kogu asi käima lükatudki. Nii viidi kolmveerand Kagu-Eesti Petserimaast ehk Setumaast koos Petseri linnaga üle Vene NFSV Pihkva oblasti koosseisu. Sellel territooriumil elas umbes 47 000 inimest. Teine liitmine 1944. aasta lõpus puudutas Narva jõe idakallast, mis liideti Leningradi oblastiga. Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas liitmised 1945. aasta alguses. Nende Moskva nõudmisel toimunud kaotuste järel oli Eesti NSV pindala 45 215 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu viis protsenti (2300 ruutkilomeetrit) väiksem kui oli olnud Eesti Vabariigi riigiterritoorium. Need üleviimised puudutasid umbes 75 000 inimest. Piiri muutmisel olid sõjalis-strateegilised põhjused. Petserimaa ja Narva tagused alad olid juba 1930. aastatel olnud Eesti kaitse
Prantusmaa ● Saksamaa peab kõige eest maksma; ● AlsaceLorraine tagasi; ● Reinimaast tuleb teha puhverriik; ● Saarimaa kivisöekaevandused Prantsusmaale Suurbritannia ● Tuleb olla mõõdukas; ● nõudis Saksamaa kolooniaid; ● ei soovinud Prantsusmaa tugevnemist Itaalia ● hindas enda panust võitu kaalukaks ● nõudis LõunaTirooli, kogu Aadria mere idakallast, Albaaniat, Fiume sadamat, Saksa kolooniaid Aafrikas Rahulepingu tingimused ● Saksamaa kaotab oma kolooniad ● Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist ● Muuhulgas ElsassLotringi, osa LäänePreisimaast, Saari maakonna, söekaevandusi Vabadussõda 28. november 1918 3. jaanuar 1920 >Tartu rahu (2.02.1920) ● 11
Vooluveed kujundasid maastikku veelkord ümber. Arvatakse, et loomorganismid hakkasid Eesti ala asustama umbes 6500 aastat tagasi. Kindlasti olid esimesed asukad selgrootud. Et aga nendest ei jää järele säilivaid kehaosi, eriti maismaavormidel, siis ei tea me sellest eriti palju. Vee liikumine Läänemeres ja selle mõju selgrootutele. Meie kliima on tihedalt seotud ka Läänemerega ja selle vee temperatuuri ning liikumisega. Läänemeres liigub vesi idakallast mööda põhjapoole ning ringiga läänekallast mööda tagasi. Selline suur vee kogus ja selle liikumine mõjutab klimaatilisi tingimusi merega piirnevatel aladel ja seega ka selgrootute elu nii vees kui ka maismaal. Selgrootute loomade peamised liikumisteed Eesti ala hõivamisel. Kui vaadata, kustkaudu toimub kaasaegne liikide liikumine meie aladele, siis võib arvata, et ka jääst vabaks jäänud ala asustamine toimus umbes samadest suundadest. Peamiselt
kasutusel ligikaudu 700, Lätis peaaegu 200 ja Eestis alla 100. Suurim ja tähtsaim linnamägi oli KERNAVE Leedus, kus 13.sajnadil võis elada 3000 inimest. - PERKUNAST (balti) ja TAARA (eesti)- piksejumalad - Leedut mainib esimest korda üks saksa kroonikakirjutaja 1009. Aastal, kõneldes kristliku misjonärii BRUNO märtisurmast. Viikingajal (800-1050) rüüstasid Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud ,,Püha Ansgari eluloos" räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850. Aastatel. Rootsi 11.sajandi ruunikividel on tähendatud üles, kes langesid lahingutes Läänemere idakaldal. - Vene kroonikad märgivad, et 1030. Aastal vallutas Tartu linnuse Kiievi-Vene suurvürst
juulil 1941 uut pealetungi Põltsamaa alt Mustvee suunas. Emajõe kaitseliinil seisev 11. laskurkorpus piirati ümber ning see lagunes laiali: suurem osa üksusest langes vangi, vähesed põgenemapääsenud deserteerusid. 25. juulil langes sakslaste kätte Tartu. 7. augustil jõudis Wehrmacht Kunda piirkonnas Soome laheni, lõigates niimoodi Eestis tegutseva Punaarmee üksused kaheks. Osa neist taandus üha kiiremini ida suunas. Kuna mööda Peipsi idakallast kiirelt edenevate Saksa vägede tõttu kardeti Narva jõel kottijäämist, loovutati 17. augustil sakslastele ka Narva. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. 27. augustil algas punavägede evakueerimine ning Tallinna tähtsamate sõjaliste objektide ja tagavaraladude hävitamine. Koos punaarmeelastega lahkusid ööl vastu 28. augustit Tallinnast ka okupatsioonivõimu kandjad, punased kollaborandid, insenerid, oskustöölised -
Mais kui Ketler lahkus Narva alt tuleb ta Kagu-eestisse. Hakkab organiseerima vastupanu et ise minna Pihkvamaale. Koondatakse nii ordu kui ka piiskopi vägesid Kirumpäele ( Viljandi lähedal) . Suuri väekoondisi kokku ei saanud, kokku oli seal u 1500 ratsanikku ja u 1500 jalameest. Kokkulepe oli ka riia peapiiskopiga, kes lubas täiendavaid mehi saata+ riia palgasõdurid. Teine suund oleks pidanud kokku tulema Kurtses, kes pidid ületama Narva jõe, minema Peipsi taha ja mööda idakallast liikudesminema Pihkva alla. Väeüksus kes seal oli otsustas venemaale mitte minna. Otsustasid, et nende esmaseks ül on Virumaa ja Harjumaa kaitse. Väeüksus läheb laiali. Kirumpäel liikuma ei hakata, põhjusekss see, et juuni alguses tulevad vene väed ise tartu piiskopkonda. ( u 60000 vene sõjaväelast).Suundub Vastselinna , mis oli Tartu piiskopkonna piirikindlus. Asutakse vastselinnat piirama, piiramine hakkab venima. Osa meeskonnast ei olnud valmis venelastelle alla
annaabi.ee 
