Esinemissagedus • 2012. a 3 juhtumit Võrumaal • 2011. a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused • Viirushaigus, tekitaja Retroviridae, Bovine leukemia virus • Peiteaeg 2-6 aastat • Krooniliselt kulgev • Vastuvõtlikud on igas vanuses veised, kliiniliselt avaldub vanemas eas • Ülekandumine: ninanõred, sülg, veri, in utero, iatrogeenne Diferentsiaaldiagnoosid • Sporaadiline leukoos • Tuberkuloos • Aktinomükoos • Kasvajad Inimesele ülekandumine • Haigelt loomalt – pole tuvastatud • Toore liha tarbimisel – pole tuvastatud • Töödeldud liha – ei levi Kasutatud kirjandus • Alaots, J., Saar, T., Viltrop, A. Eriepizootoloogia, 2006 • Vetnext: http:// www.vetnext.com/search.php?s=aandoening&id =73254760997%20126 • http:// www.fmv.utl.pt/atlas/linfoide/pages_us/linf036_ing .htm
• T4 muutumine T3 kudedes. Hüpo- ja hüpertüreoidism: Vastavalt kilpnäärme hormoonide sekretsiooni langus või tõus. • Türeotoksikoos – hüpertüreoidismi tagajärjel tekkinud kliiniline pilt. K. Vahenõmm 2018 Hüpotüreoidism tabab naisi 5-7x sagedamini. Sagedus suureneb vananedes. 10% üle 50a naistel esineb vähemalt latentne hüpotüreoidism. Etioloogia: Kr. autoimmuunne hüpotüreoidism e. Hashimoto tõbi e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – 50%. • Iatrogeenne, tingituna türeotoksikoosi kirurgilisest ravist, ravist radioaktiivse joodiga või radioteraapiast – 20-30%. • Endeemiline joodi defitsiit – esineb kilpnäärme suurenemine (struuma), millega ei kaasne talitlushäireid. Primaarne hüpotüreoidism • idiopaatiline hüpotüreodism • Hashimoto tõbi • radioaktiivsus • kirurgiline eemaldamine • kretinism (• Kääbuskasv, lühikesed jäsemed • Vaimne alaareng, inaktiivne • Nägu on
vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel Selle teadliku ja valikulise kontrolli häire ulatus muutub päevade ja isegi tundide jooksul Väga raske on hinnata, millises ulatuses teatud funktsiooni kaotus võiks olla tahtlikult kontrollitav Isikud sageli eitavad psühholoogilisi probleeme ja häire psühhogeenset päritolu Isiksuse mitmesus On väga harva ette tulev häire ja on vaieldav, mil määral on see iatrogeenne või kultuurile iseloomulik. Isikul on kaks või enam selgelt väljendunud isiksust, korraga esineb vaid üks neist. Üks isiksustest tavaliselt domineerib, kuid kummalgil pole juurdepääsu teise mälule, pole üksteise olemasolust teadlikud. Esimene üleminek ühelt isiksuselt teisele on tavaliselt ootamatu ja seotud psühhotraumaga. Hilisemad muutused on tavaliselt seotud dramaatiliste
Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus. Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada. Adenoviirused ja enteroviirused. Loote viirusinfektsioonid: * läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad)
+ liide oom, Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom. (2) Pahaloomulised e. Maliigsed. Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom. vähitekke põhjused: keemilised kantserogeenid, füüsikalised faktorid (kiirgus), viirused. üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga. Iatrogeenne kantserogenees: Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside; (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia). Metastaseeumine e levimine uutesse piirkondadesse. 29. Geenid, geen-keskkonna interaktsioonid. Kromosoomid, karüotüüp. Fenotüüp, genotüüp. Mutatsioonid, mutatsioonide põhjused. Aheldatus ja aheldatuse analüüs. Pärilikud haigused, pärilike haiguste ülekanne ja diagnostika
• Mürakahjustus • Kasvajad (pontotserebellaarnurga kasvajad nt. vestibulaarne shwannoom) • Neuroloogilised põhjused (sclerosis multiplex, neurofibromatoos II tüüp) • Meniere tõbi • Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) • Vanaduskuulmisnõrkus • Enneaegsus, hüperbilirubineemia • Iatrogeenne (kõrvakirurgia tüsistusena) • Segatüüpi KL – Neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislanguse samaaegne esinemine – Kõige sagedasem põhjus otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma, oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad • Tsentraalne KL – Seotud aju kuulmiskeskuste kahjustusega (insult, kasvajad, traumad, kaasasündinud või teadmata põhjused)
katkestamisel või antagonisti manustamisel. –Nähud vastupidised ravimi toimele –Vegetatiivse NS talitlushäired: silelihaselundite spasmid, sülje- ja higivoolus, tahhükardia, RR muutused kuni kollapsini •Et vältida ärajäämanähte, tuleb ravimi annust järk-järgult vähendada. •Psüühiline sõltuvus e. iha on käitumuslik mudel, mida iseloomustab ravimi ihaldamine ning tahtmine see iga hinna eest hankida. •Pseudosõltuvus e. Iatrogeenne sõltuvus •Terapeutiline sõltuvus (therapeutic dependence) DAWN – Drug Abuse Warning Network •Laialdane kliiniline kogemus on näidanud, et vähihaigetel, kes saavad opioide valude tõttu, ei kujune psüühilist sõltuvust. •Valu on füsioloogiline antidood psüühilise sõltuvuse tekkeks. •Opioidi manustamine tuleb lõpetada, kui valu on vähivastase raviga likvideeritud. Et vältida füüsilisest sõltuvusest tingitud ärajäämanähte,
· Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik · Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd · Ototoksilised ravimid (aminoglükosiidid, lingudiureetikumid) · Mürakahjustus · Kasvajad (pontotserebellaarnurga kasvajad nt. vestibulaarne shwannoom) · Neuroloogilised põhjused (sclerosis multiplex, neurofibromatoos II tüüp) · Meniere tõbi · Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) · Vanaduskuulmisnõrkus · Enneaegsus, hüperbilirubineemia · Iatrogeenne (kõrvakirurgia tüsistusena) · Segatüüpi KL Neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislangusesamaaegne esinemine Kõige sagedasem põhjus otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma, oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad · Tsentraalne KL Seotud aju kuulmiskeskuste kahjustusega (insult, kasvajad, traumad, kaasasündinud või teadmata põhjused) Eelkõige häirub kõnest arusaamine, heli lokaliseerimise võime
a) rakk ei sure b) rakk säilitab paljunemisvõime c) viirusgeenid kantakse üle tütarrakule DNA-viirused · Inimese papilloomiviirus: Human Papilloma Virus (HPV) - madala riskiga tüved: anogenitaalsed papilloomid (teravad kondüloomid); kõri papilloomid; - kõrge riskiga tüved: emakakaela lamerakuline vähk; · Epstein-Barri viirus Burkitti lümfoom; · Hepatiit-B viirus hepatotsellulaarne vähk; RNA-viirused - inimese T-rakulise leukeemia viirus (HTLV-1) T- rakuline leukeemia Iatrogeenne kantserogenees Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia) Hormoonid kasvajate tekkes suguhormoonid; N: östrogeenide üleproduktsioon: rinnavähk, endomeetriumi vähk; kemoterapeutikumite ja immuunsupressiivsete ravimite kasutamine süsteemsete kasvajate teke (N. mitte-Hodgkini lümfoomide) teke; Östrogeenide kasutamine (n
külastajale. Haigustekitajate spetsiifilisteks ründeobjektideks on hingamisteed, kopsud, seedekulgla, nahk, limaskestad, kuseteed, närvisüsteem ja vereringe. 4 HI jaotatakse eksogeenseteks ja endogeenseteks infektsioonideks. Eksogeenseid infektsioone põhjustavad mikroobid, millel on haigla keskkonnas või personali sees spetsiifiline reservuaar ning iatrogeenne ja olmeline ülekandetee. Nende esinemissageduseks loetakse vaid 10-30% kõigist HI-dest ning enamasti on need välditavad (90-100%). Endogeenseid infektsioone (HI-dest 70-90%) põhjustavad patsiendi enda organismis olevad haigustekitajad. Neid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarselt endogeensed HI tekitajad on inimese organismis olemas juba haiglasse sattumisel ning põhjustavad haigust kaitsevõime vähenemisel. Reservuaariks on haige oma mikrofloora
puhtam aine, seda vähem hapet tuleb sellele lisada) ning süstitakse seejärel veeni. Kroonilise valuga patsientide seas on üha populaarsemaks muutunud valuvastaste morfiiniplaastrite kasutamine. Seetõttu esineb kiirabikutseid, mis on seotud iatrogeense morfiinikasutamise tagajärjel tekkinud üledoosiga. Sõltuvus oopiumist on psüühiline ja füüsiline, tekib vajadus üha suuremate koguste järele (doosid muutuvad meditsiinis kasutatavatest doosidest kuni tuhat korda suuremaks). Iatrogeenne – meditsiinilise protseduuri või ettekirjutusega seotud Akuutsed sümptomid Tugevale valuvaigistavale toimele soovitakse lisaks saavutada aine rahustav mõju. Aine kiire organismi sattumise korral tekib patsiendil enamasti eufooria (harvem depressiivsus). Peale selle väheneb aine toimel köharefleks, aju oksekeskuse talitlus on häiritud, vererõhk alaneb ja tekib hingamisdepressioon. Pupillid on kitsad (nõelteravad pupillid). Kuni 24 tunni jooksul pärast aine
annaabi.ee 
