Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist.................................................................................................................................4 4.Eelised ja puudused..................................................................................................................5 5.Kokkuvõte................................................................................................................................6 6.Kasutatud allikad.................
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Li...
Hõõrdkeevitus on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjalisulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on keevitamise jooksul jäigalt kinnitatud rakistusega. Keevitamine toimub silindrikujulise kulumatutööriistaga, mille otsas on väike sond. Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud. Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista per...
2) Väga kõrge hind ja hind suureneb sügavuse kasvades. Ühe kamberkeevituse hinnaks on umbes 80 000 dollarit.[2] Kokkuvõte: Märgkeevitust kui veealuse keevitamise üht liiki on kasutatud juba aastaid. Viimasel aastakümnel on merevetesse ehitatud palju erinevaid objekte ja see on tõstnud veealuse keevitamise tähtsust veelgi. Veealusest keevitamisest on välja töötatud uued keevitusmeetodid: hõõrdkeevitus ja plahvatuskeevitus. Märgkeevitust veealusteks parandus-ja ehitustöödeks kasutatakse järjest vähem, sest keevisõmbluse kvaliteet on halb ning õmblus võib hakata vesiniku toimel pragunema. Kuivkeevituse kvaliteet on tunduvalt parem kui märgkeevitusel. Tänapäeval liigub ka veealune keevitus automatiseerimise suunas. Keevitajate ohutust ja tervist silmas pidades on automatiseerimine kasulik, aga nii kaotab oma töö suur hulk spetsialiste, kuid nende
keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus. Keevitamise liigitus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus (kontaktkeevitus) ja sulakeevitus. Ehituspraktikas objektil kasutatavatest keevisliite moodustamiseks vajaliku
Keevisõmbluste ja liidete tüübid ja soovitusi nende valikuks 1.1. Keevisliidete klassifitseerimine ja põhitüübid (vt. lisamaterjal internetis leon.3.4.est) 1.1.1 Põkk ja nurkõmblused. Põhiliited Joon.1.1 Põhiõmblused ja liited 1.1.2Liigitus koormuste järgi - Jõuliited Võtavad vastu nii teljesuunalisi kui ka paindemomendist tingitud koormusi. Nõue:liide põhimaterjaliga võrdtugev - Kinnitusliited Ühendab põhiliselt detailid nurkõmblustega(T ja I-talad staatilistel koormustel. Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad kvaliteedinõuded8tase C või D). Harva kasutatakse läbikeevitatud V ja K liiteid ja juure avamisega. - Sideliited Annab konstruktsioonile jäikuse ja väldib osade omavahelist liikumist(side ja jäikuslapid),U-profiilid kokku - Armatuurliited - Hoiavad või kinnitavad abi elelmente,kaableid,torusid. Võib kahjustada põhikonstruktsiooni!! Joon.1.2 Jõuliited...
detailide otspind pöörisvoolude toimel. Kõrgsagedusvool liigub detaili ühte serva pidi kuni keevituspunkti ja läheb seal üle vastasservale ning väljub metallist libiseva kontakti kaudu. Keevitatavate torude sisse on asetatud ferritterasest südamik mis piirab voolusid torusiseküljel. Induktsioonkeevitust kasutatakse torude keevitamisel. Induktsioonkeevitust iseloomustab suur keevituskiirus- kuni 150m/min. 11. Mehaanilisel energial põhinevad keevitusprotsessid. Tardfaaskeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus, ultrahelikeevitus, difusioonkeevitus. Mehaanilisel energial põhinevad keevitusprotsessid kuuluvad reeglina tardfaas- keevituse hulka. Tardfaaskeevituse all mõeldakse keevitusprotsesside rühma, kus detailide ühendamine toimub allpool materjalide sulamistemperatuuri, ilma põhimetalli märkimisväärse kuumutamiseta survejõu rakendamise toimel. Võimalik ühendada erinevaid metalle. Tardfaaskeevituse all mõeldakse keevitusprotsesside rühma,
.....................................................................................13 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine.........................................................................................15 6.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks................................................................................. 16 7. Vase ja vasesulamite keevitamine ......................................................................................................16 8. Hõõrdkeevitus..................................................................................................................................... 20 9. Plasmakeevitus....................................................................................................................................21 Kasutatud materjalid:.............................................................................................................................. 24
- vormi korduvkasutus (ühes kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm- ja 250000 alumiiniumvalandit), - suur täpsus ja pinnasiledus, - valandi peeneteraline struktuur, - protsessi kerge automatiseeritavus. Puudused: - kokilli kõrge maksumus, - väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel. Kasutatakse: piiratud massiga (mõnisada kg) valandite tootmiseks suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). 16. TIG või MIG keevitus, hõõrdkeevitus. (ei oska midag rohkem pakkuda) 17. Alumiiniumsulamite keevitamine. Al on hästi keevitatav. Kasutada võib : sula- ja survekeevitust (kui sulameis on vähe lisandeid). Põhiline meetod on kaarkeevitus: MIG- ja TIG keevitus, MIG täistraatkeevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus. Survekeevitusprotsessid: punktkeevitus, joonkeevitus, laserkeevitus. Teised keevitusprotsessid: gaaskeevitus, plahvatuskeevitus, elekronkiirkeevitus, hõõrdkeevitus.
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millise kattega elektroode kasutatakse reeglina teraste keevitamisel süsiniku sisaldusega üle 0,2%? Vali üks: a. rutiilkattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õig...
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...
peamiselt nende sisendite ja väljundite arvu järgi. 5. Nimetage tööstusrobotite tehnoloogilisi kasutusvaldkondi (vähemalt 5) ning peamiseid tööstusharusid, kus neid kasutatakse. Kasutusvaldkonnad: kaarkeevitus, koostamine, pakendamine, lihvimine/puurimine, liimimine. Kaarkeevitus Punktkeevitus MIG/TIG keevitus Laserkeevitus Keevituse automatiseerimine Hõõrdkeevitus Plasmalõikamine Koostamine Pakendamine Materjalide käitlemine Presside teenindamine Lihvimine/puurimine Liimimine Katmine (pihustus) jms Tööstusharud: autotööstus,keemiatööstus, elektroonikatööstus, metallitööstus, masinatööstus, toiduainetetööstus 6. Positsioon- ja kontuurjuhtimine. Positsioonjuhtimise korral on ära määratud tööorgani liikumistrajektoor punktide
sulakeevitus ja survekeevitus. Sulakeevitusel saadakse keevisõmblus nii, et sulatatakse liidetavate detailide servad lisamaterjali (elektrood, vardad) kasutades või ilma selleta. Sulakeevituse hulka kuuluvad kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekterkontaktkeevitus jt. 18 Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades. Survekeevituse alla kuuluvad külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus. 25.1. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000…6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed – ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
