Maavärin Pakistanis Tekkis India ja Eururaasia laamade kokkupõrkel. Viimase 40. aasta jooksul ei ole olnud palju maavärinaid. Suurim enne seda oli 6.1M(tappis 6 inimest) Maavärinaid kokku on olnud sellel alal üsna palju Inimohvreid ei olnud. Maavärin oli suurematest linnadest eemal ja asustus ei ole tihe. Kaasnevaid nähtusi ei ole olnud. VIII Awaran <1k VI Panjgur <1k VI Bela 20k V Turbat 76k V Pasni 33k V Kharan 31k V Larkana 364k IV Nawabshah 230k IV Malir Cantonment300k IV Hyderabad 1,386k IV Karachi 11,624k (k = x1,000) Kasutatud kirjandus http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/product/shakemap/u http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/map/#% Aitäh kuulamast!
Riigikeel(ed) hindi, inglise (Red Fort), mis on samuti UNESCO Rahvaarv 1 210 193 422 maailmapärandi nimistus. Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik ruupia (INR) Ajavöönd maailmaaeg +5.30 India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Osariigid 1.Andhra Pradesh 2.Arunchal Pradesh 3.Assam 4.Bihr 5.Chhattsgah 6.Goa 7.Gujart 8.Haryana 9.Himachal Pradesh 10.Jammu ja Kashmir 11.Jharkhand 12.Karnataka 13.Kerala
Merepiir: 7600km Raudteed: 65.000 kilomeetrit teedevõrku ja 7500 raudteejaama. Raudteed läbib üle 30 miljoni reisija ja üle 2.8 tonni kaupa igapäev. Suurim raudtee: Kharagpur (1072.5 kilomeetrit pikk), Riiki ei läbi raudteed, on ainult riigisisesed raudteed. Tunnelid: Enamik tunneleid asuvad Lääne-Ghatis. Suurimad: Pir Panjal raudtee tunnel (Banihal Tunnel) , Maliguda Tunnel, New Katraj Tunnel, Punarjani Guha, Rohtang Tunnel. Sillad: Kanpur (25 kilomeetrit pikk), Hyderabad (11.6 kilomeetrit pikk), Bangalore (9.9 kilomeetrit pikk), Mahatma Gandhi Setu (5.5 kilomeetrit pikk), Vikramshila Setu (5.7 kilomeetrit pikk), Cochin (4.6 kilomeetrit pikk) Kanalid: Satyavathi Camp, Buckinghami kanal (421.55 kilomeetrit pikk), Canoly kanal (11.4 kilomeetrit pikk), Sethu kanal (30 kilomeetrit pikk), Indira Gandhi kanal (suurim kanal Indias, 650 kilomeetrit pikk), Sutlej Yamuna kanal (214 kilomeetrit pikk), Trivandrum-Shoranur kanal Laevatatavad jõed: Ganges, Brahmaputra
mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm. Siit tabelist näeme millal, kuidas ja mis valdkonnas on Buddha kuju figureerinud Idamaades Kuulsamad Buddha skulptuurid India, Hyderabad jõgi Hong Kong, Lantau saar Asub Sri Lanka’l Jaapan, Kamakura Üks vanemaid ja kuulsamaid Buddha kujusid. Asukoht : Temple of the Emerald Buddha Ja viimaks suurim Buddha kuju mis on samuti ka üks suurimaid hiina turisti ligimeelitajaid, Asukoht: Sichuan, Hiina
1725 140 413 000 1925 263 071 000 1750 155 212 000 1950 350 445 000 1775 198 344 000 1975 600 763 000 1800 255 000 000 2000 1 014 003 800 1825 256 469 000 2005 1 094 985 000 1850 283 496 000 2025 1 370 028 000 1875 300 963 000 2050 1 706 951 000 India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Joonis 2. India rahvastiku paiknemise kaart. Enamik rahvastikust on elama asunud põhja või merede äärde. Väliskaubandus Peamised ekspordiartiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng 6. 2 7. Peamised impordiartiklid on: 1. Toornafta 2. Teemandid 3. Kuld 4. Naftatooted 5. Palmiõli 8. 1. Praktilist infot
India maastikut kaunistavad ka inimkäte loodud arhitektuuriaarded, mis annavad tunnistust arvukatest seda maad rikastanud religioonidest ja tsivilisatsioonidest. Neid monumente kaitseb ja taastab nüüd, pärast sajandipikkust hüljatust India Arheoloogiaamet. Vaatamisväärsusi on lõputult: Hindu gopura väravatornid lõunas, Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pealinn on Delhi kus on elanikke 14 miljonit. India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Linnade basti'd (agulid), mille on elanikud üles ehitanu, asuvad sageli otse säravate pilvelõhkujate varjus
asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Elanike arvu poolest teine riik maailmas. Kui India ei suuda saavutada globaalselt tähtsa riigi rolli, siis vähemalt Aasias on ta suure mõjuvõimuga riik. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. 5 Külaelu Enamasti elatakse tihedates sumbkülades ja teenitakse elatist põlluharimisega. Üksnes Indias elab rohkem kui 70 % rahvastikust umbes 500 000 külas, mis on laiali üle kogu riigi. Mõnes külas on vaid pisikesed majakobarad, teistes jälle aga elab tuhandeid inimesi. Enamik peresid on elanud samas külas pikki aastaid,
ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Üks suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal. Pushkari järv Rajasthanis, jumal Brahma poolt kõrbe visatud lootoslill, ning sellega külgnev linnake Taj Mahal 3 Lühiajalugu 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. 1930. Aastail algas Indias nn.
Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India ja sealsed inimesed India ei ole koht nõrganärvilistele. See on pidev väljakutse nii kehale kui ka vaimule, täielik sokk kogu teie olemusele. See on meeliületav, kurnav ja marruajav maa, kus igapäevaelu pisasjade peidus on levinud müütide saladused. India palju kajastatud ning sageli vääriti mõistetud iidsete religioonide asemel leiate siit hoopis teistsuguse ime, nimelt siinsete rahvaste ja maastike ülikülluse.
inimest . Linnaelanikke on umbes 1/3 rahvastikust. Suurim linn on Pakistani rahandus ja ärikeskus Karachi (1959. aastani pealinn ning seal elab 11 800 000 inimest, mis on maailma suurima elanikearvuga linnade tabelis 13 kohal), kus asub riigi suurim sadam ning lisaks sellele on tegemist kerge- ja teenindustööstuskeskuse ning riigi tähtsaima kaevanduslinnaga. Oluliseks tööstus- ja kaubanduskeskuseks on veel Lahore linn ning seda ümbritsevad piirkonnad. Rasketööstuse keskuseks on Hyderabad. 1960. aastatest on valitsus püüdnud tööstust hajutada (varem olid tööstusettevõtted peamiselt Karachis), selle tulemusena on linnad arenenud ühtlasemalt. 3. Energiamajandus Pakistani Induse basseini niisutussüsteemid on maailma suurimaid ja vanimaid rajatisi. Niisutusvõrk koosneb 43 peakanalist (kanalite kogupikkus on 58 000 km) ja kahest suurest veehoidlast. Süsteemis on ka kaks suurt paisu (maailma suurim pinnasega täidetud pais Tarbela ja maailma suuruselt 12. pais Mangala)
põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ehk kui Indias on kell 12.30, siis meil 9.00. Indias on käibel India ruupia. Hetkel 1 EEK = 4.21067 India ruupiat. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pinnamood India jaguneb kolmeks suhteliselt selgepiiriliseks looduspiirkonnaks kõrgmäestikud (neist suurim on Himaalaja), Induse ja Gangese madalik ning Dekkani kiltmaa. Kõrgmäestike pindala on küll suhteliselt väike, kuid nende osa kliima ja veestiku kujunemises on väga suur. Kõrgemäestike osa on olnud määrav ka inimkultuuride eraldajana. Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge
diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on riigi põhiseadusega keeletud 7. Linnad Suurimad linnad: (elanike arv, sulgudes koos linnakuga) Mumbai (Bombay).............................9 926 000 (14 500 000) Delhi...................................................7 207 000 (8 375 000) Calcutta...............................................5 400 000 (10 916 000) Madras (Chemai)................................5 361 000 Hyderabad.......................................... 4 300 000 Ahmadabad.........................................3 298 000 Bangalore............................................2 651 000 Kanpur.................................................1 958 000 Nagpur.................................................1 622 000 Lucknow..............................................1 592 000 Pune.....................................................1 560 000 Jaipur..................................................
Vajadus laiema reformi järele viis INC-i juhtkonna vastavale otsusele järgmise aasta algul. 1953. aastal moodustaski valitsus komisjoni, kelle ülesandeks sai reformiprojekti väljatöötamine. Töö jõudis lõpule 1955. aastal. Reformi tulemusena loodi 14 rahvusosariiki ja 7 liiduterritooriumit, mis sisuliselt tähendas India kõige suuremate etnoste lõhestatuse osalist kaotamist mitme osariigi vahel. Andhra Pradeshi osariik pealinnaga Hyderabad loodi juba 1. oktoobril 1953. Siiski jäi Andhra lõplik ühendamine 1961. aastasse. Reform paraku ei lahendanud ka arvukate väiksemate rahvaste taotlust omavalitsuseks. Nad jäid suuremate etnoste haldusliku võimu alla. Maharashtra ja Gujarati probleem lahenes alles Bombay jagamisel 1. mail 1960. Punjab jaotati India parlamendi otsusega 10. septembril 1966 (de facto 1. novembril 1967) Punjabi ja Haryana osariikideks ning Chandigarhi liiduterritooriumiks,
~LALI> JVE S Bangalore 5,687,000 n Hyderabad 5,534,000 ]; Indonesia Jakarta 9,374,000
1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. Sellist linnade pidurdamatut kasvu nimetatakse urbanisatsiooniks. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19
annaabi.ee 
