....................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleemidega Läänemeres. Huvitusin teemast, kuna see on ülemaailmselt aktuaalne juba aastast 1970 ning soovisin ennast sellega rohkem kurssi viia. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju Läänemerele, selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ning likvideerimise võimalusi. 3 MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest
lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti käsile ja ma armastan seda spordiala. Parimaid sõpru on raske saada ,nendest tuleb lugu pidada ,et nad sulle alles jääksid. Kui kaaslastest lugu pean ja suhtun nendesse austusega ,leian ikka uusi sõpru. Aastaid tagasi sai igaugust lollust koos sõppradega tehtud,
Seejärel otsustas Anna, et Eevi ja ta poeg tulevad Kõrbojale elama. Saavad toa, kasvõi Madli oma. Anna valis Kõrbojale peremeheks Eevi poja Villu. 14. Väga muljetavaldav romaan. 10 puntist 7. Kuigi palju asju jäi arusaamatuks. Nagu näiteks, miks Villu end ikkagi maha lasi, sest täpselt raamatus selle kohta põhjust ei mainitud. Ainult oletada saab. Igav ei hakanud, see järeldab , et huvitusin sellest. Meeldis see, et oli hästi palju kirjeldatud loodust. Ka see järv keset metsa ja liivased teed. Jättis sellise vanamoelise tunde nagu ise vaataksid olustikku pealt. Kuigi peab tõdema, et raamatu sisu oli väga kurb. *Anna ja Eevi plussid ja miinused Villu jaoks* Anna + tema talus ei pidanud tööd tegea, ta oli rikas - tema pärast ei olnud Villul silma + lapsepõlvemälestused Eevi + Villuga laps. + töökas, Villu armastas teda
...........................................9 2.3.Import ja eksport Burundis...............................................................................9 KOKKUVÕTE...........................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................11 SISSEJUHATUS Valisin põllumajanduse ja selle arengu aspektide uurimiseks riigi Ida-aafrikas, Burundi. Riigist huvitusin tema väiksuse, vaesuse ja suure sõltuvuse tõttu põllumajandusest. Mulle pakkus huvi uurida seni tundmatuks jäänud riigi kultuuri, tavasid, geograafilist ja majanduslikku seisundit ning põhjuseid, miks saab riiki kutsuda täielikult aregu- ning agraarmaaks. Mis on need aspektid, mis põhjustavad üleriigilise vaesuse. Järgnevaga püüangi välja tuua riigi peamised majanduslikest ja geograafilistest seisunditest tulenevad karakteristikud, mis on omased Burundile kui
putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema. Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire- alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele. Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas ennetada sagedaseimaid haigusi ning pakkuda täisväärtuslikku ja tervislikku elu oma lemmikloomale. 3 KODUTUHKUR Kodutuhkur (Mustela putorius furo) on loomade riiki, keelikloomade hõimkonda, selgroogsete alamhõimkonda, imetajate klassi, kiskjaliste seltsi, kärplaste sugukonda, kärbi perekonda ja tuhkru liiki kuuluv alamliik, kes on kodustatud mitu sada aastat tagasi. (Myers, et al
minu asi ega minu muuta. N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 2 KESKMINE LAPSEIGA 7-12 a Kooli läksin ma seitsmeselt ja sain kohe ka 8a. Kuue aastaselt taheti juba mind kooli panna, aga mulle endale see aeg ei sobinud. Ma ei tahtnud ise koolis käia nii noorelt. Eelkoolis ma ei teinud üldse kaasa, ei kuulanud õpetajat ja mul oli koolist täiesti ükskõik. Ma käisin eelkoolis vaid nädala, kuid ei teinud tunnis üldse kaasa, pigem huvitusin lindudest, nende laulust ja vabadusest. Tagantjärgi mõelda, siis see, et ma nii hilja kooli läksin, oli hea, sest siis ma hakkasin ka õppimise vastu huvi välja näitama palju rohkem, kui kuueselt. Ma olen alati olnud nagu autistlik ühiskonna suhtes. Ma ei kartnud õpilasi, kuid ka ma ei suhelnud nendega eriti. Õppimine oli mul algklassides suurepärane, ma õppisin tänu ema suurele abile ja sundimisele hindele 5. Ka sellel ajal ei tahtnud ma mitte
Minu kui praktikandi tegevus ettevõttes: Praktika sooritasin kokana ja minule kehtis ametijuhend (Lisa3). Minu eesmärk oli toime tulla laeval oleva meeskonnaga ja seal oleva tööga, mis oli minujaoks uus, sest varajasem suurköögi kogemus puudus. Tahtsin näha võimalikult palju, sest laevas on palju erinevaid kööke ja tegevusi nendes köökides. Tahtsin näha suurtootmist ja samas huvitas mind ka A La Carte köök ja gurmee köök, kus oli vaja täpsust ja ilu. Samuti huvitusin erinevatest seadmetest, mida kasutati nii toiduvalmistamisel ja ettevalmistuste tegemisel. Laevale praktikale minek oli, siis minujaoks taaskord suur katsumus ja katsetamine. Millega ma muidugi suurepäraselt toime tulin. Ma loen enda tugevateks külgedeks seda et ma ei karda tööd. Kohanen kiirelt töövõtete ja seadmetega, mõtlen alati kaasa kui pean midagi tegema, et järgmisel korral iseseisvalt juba teha
toonud. Kaheksandaks huvitas mind Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus Võrgupeost. Kuna olen ise sel üritusel osalenud, tahtsin teada, kas ka teised mänguhuvilised sellest midagi kuulnud on. Üheksandaks soovisin uurida, kas liiga palju arvutis mängimine on kuidagi õpilaste igapäevaelu mõjutanud. Näiteks tõin välja, et koolis on hinded halvenenud või suhtlemine perega ei ole enam hea. Viimasena huvitusin, kui paljud õpilased on poest arvutimänge ostnud ning mis summade eest. 3. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS 3.1 Põhikooli õpilaste arvutimängude mängimisest Esimesena tahtsin teada, kui paljud Vastseliina Gümnaasiumi 6.-9. klassi õpilased arvutimänge mängivad. Tulemused on kajastatud joonisel 1. Joonis 1. Arvutimängude mängimine Tulemustest selgus, et enamus põhikooli õpilastest mängib regulaarselt arvutimänge. Kõige rohkem mängijaid oli 6
4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba need olid tohutult suured, täis erinevaid puid ja puhmaid. Tahaksin teada, mis taimed kasvavad meie soodes ? Loodan leida vastuse, seda referaati tehes. Väikest eeltööd tehes, sain teada, et Eestis on võrreldes teiste riikide soodega väga palju erinevaid taimi ning puid. Nüüd tahaksingi kirjutada natukene nendest puudest, põõsastest , mis eristavad meid teistest riikidest . 3
pikemaajalist ning põhjalikumat uurimistööd. 3 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida õpilaste väärtushinnanguid. Uurimistöö teema pakkus mulle huvi, nimelt huvitas mind, mida tänapäeva noored arvavad üldisemalt koolist, õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud vastustele järgnes punktiir kuhu võis kirjutada paari lausega enda mõtteid või kommentaare. Sihtgrupiks olid põhikooli seitsmendate klasside ja gümnaasiumi õpilased.
Ma olin kindlalt veendunud, et varem või hiljem saavutan ma tingimata selle eesmärgi, mille ma olin enesele seadnud. Kuid sellest üksinda ei piisanud, et kergemini taluda kõiki tänase päeva väikesi muresid. Peale minu erialase töö valdasid mind ka Münchenis poliitilised küsimused, eriti välispoliitilised sündmused. Minu huvi nende viimaste vastu oli esile kutsutud eelkõige sellest, et ma juba oma Viini-aegadel huvitusin suuresti kolmik-liidu probleemist. Saksamaa poliitikat, mis tulenes tema püüetest säilitada kolmikliit, ma, elades veel alles Austrias, lugesin täiesti ebaõigeks. Ent kuni ma elasin Viinis, ei kujutanud ma endale veel täiesti selgelt ette, kuivõrd kogu see poliitika on enesepettus. Neil aegadel kaldusin ma eeldama, aga võibolla ma ise rahustasin end sellega, - et küllap Saksamaal hästi teatakse, kuivõrd nõrk ja ebakindel on tema Austriast liitlane, kuid et seal
–1930. aastate džässbändides/tantsuorkestrites, mida kinnitab ka A. Mutsu koostatud Tallinna orkestrite ja muusikute nimekiri (Mutsu 1991, 10: 88–94). See on natuke ootamatu, sest teatavasti olid kahe sõja vahelisel ajal Eesti ja Soome vahelised kultuurikontaktid, muusika- kontaktid kaasa arvatud, üpriski tihedad (Zetterberg 2005: 8–9; Kirme 1995, 1998, 2006). Hakates sõja ajal kodumaalt lahkunud džässmuusikute saatust käsitleva osa jaoks materjali koguma, huvitusin kõigepealt neist, kelle tee emigratsiooni kulges 1943. aastal Soome kaudu. Kuna Soome suuremad linnad said sõjas oluliselt vähem kahjustada, oli põhjust loota, et ehk on seal säilinud veel mingeidki jälgi lisaks eelmainitud Markus Rautio raadiosaatele, mis oli ainus säilinud konkreetne helijälg 1930. aastate eesti džässist. Tänu soome džässi grand old man’i ning eesti džässi suure sõbra Erik Lindströmi vihjetele õnnestuski need avastada. Oma
annaabi.ee 
