Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole
huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine positsiooni analüüs – huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude kaardistamine huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ja väliskeskkonna poolt seatud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd. Organisatsioon sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja organisatsiooni tööle tuleb,
Soodustada töötajate ja tööandjate ühiskonsultatsioone. Soodustada vajaduse korral protseduuride loomist tööandjate või tööandjate organisatsioonide ning töötajate organisatsioonide vabatahtlikeks läbirääkimisteks, et reguleerida töösuhte- ja töötingimusi kollektiivlepinguga. Soodustada asjakohase lepitus- ja vabatahtliku vahekohtumehhanismi loomist ning kasutamist töövaidluste lahendamisel. Tunnustada töötajate ja tööandjate õigust korraldada ühisaktsioone huvikonfliktide korral, sealhulgas õigust streikida, järgides kohustusi, mis tulenevad varem sõlmitud kollektiivlepingutest. 7.Laste ja noorte õigus saada kaitset(1) Kehtestada vanuse alammääraks töösuhte alustamisel 15 aastat, tehes erandi lastele, kes teevad kerget tööd, mis ei kahjusta nende tervist, moraali ega hariduse omandamist. Kehtestada kindlaksmääratud ohtlike või tervistkahjustavate tööde puhul vanuse alammääraks töösuhte alustamisel 18 aastat.
eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Mudeli kasutamise etapid: · huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine · positsiooni analüüs huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine · organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude kaardistamine · huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine · Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine · Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine 4. Organisatsioonikäitumise piirteadused ja mudel · Sotsioloogia teadus väikeste grupide käitumisest (aitab mõista, milline on organisatsiooni struktuuri ja funktsioonide mõju grupikäitumisele ja indiviididele nendes gruppides) · Psühholoogia teadus inimesest (aitab selgitada ja ennustada indiviidi
Institutsioonid täidavad seega indiviidide koostegevuse koordineerimise ülesannet, saavutamaks nende ühishuvide teostumist ning hoidmaks info- ja motivatsiooniprobleemidest tulenevaid kulusid nii madalal kui võimalik. Info ja motivatsioonifunktsioon: Infofunktsioon - Teisisõnu, institutsioonide infofunktsioon seisneb selles, et vähendada kulusid, mis on seotud koostöökasu realiseerimiseks vajaliku info hankimisega. Motivatsioonifunktsioon - huvikonfliktide maandamine dilemmastruktuurides Institutsioonide ebatäiuslikkus: · Põhimõtteline piirang seisneb selles, et tulevik ise on ebakindel. Kõiki lepinguga seotud asjaolusid pole võimalik ette näha. · Teine põhjus on seotud lepingu ettevalmistamise kuludega. Isegi kui kõik põhimõtteliselt ennustatavad probleemid ette võtta, siis oleks ka see ilmselt liiga kallis. Tuleks ju igaks probleemjuhtumiks ette näha kontrolli- ja sanktsioonimehhanism. Siin sõltub paljugi ka
ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on
ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale – need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad – näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on
rahuldada moraali tarvilikku tingimust olla tegutsemisjuhiseks. Ta ütleb, et see tähendaks soovitada inimestel teha vasturääkivaid asju ühitamatute soovide alusel. Teisest küljes, et mingi teooria oleks tõesti moraaliteooria, tundub vajalik, et teooria printsiibid oleksid avalikustatud. Kui printsiipe ei esitata üldiste ettekirjutustena, mis on avalikkusele teada, ei saa nad olla tegutsemisjuhised ega abivahendid huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ?
eristamine. Eraõiguslikke juriidilisi isikuid – seaduse alusel. Avalik õiguslikud juriidilised isikud – seadusega. Kohtute kindlaks määramine – kõik avalik-õiguslikud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Põhiseaduslikud vaidlused riigikohtu pädevusse. Avalikul ja eraõigusel on erinevad lähtepunktid ja funktsioonid Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ja eraisikute vahelist huvikonfliktide lahendamist. Avaliku õiguse olulisema osa, riigihaldusõiguse, objektiks on riik, kui avaliku võimu kandja ja tema ülesandeks on avaliku võimu volituste põhistamine ning piiramine. See ei tähenda, et riik ei või osaleda eraõiguslikes suhetes. 5 Teadlased ei ole veel jõudnud nii kaugele, et välja töötada kindel kriteerium, millega eristada avalikku ja eraõigust
tuvastamisel. Töötasu väljamõistmise kohta hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjoni tulevik Vastavus PS-ile. Sõltumatuse kusimus Kiirus vs kvaliteet Administratiivne alluvus XI. Kollektiivsed töösuhted Üldine palgatöötajate arv on ca 600 000. Kollektiivlepingud kajastatakse sotsiaalministeeriumi Riiklik lepitaja: õigus- ja huvikonfliktide puhul. Kõigepealt tuleb minna riikliku lepitaja juurde ja kui seal kokkulepet ei saavutata, siis on õigus streikida. Riiklik lepitus: transpordi aladel kõige enam. Laiendatud kollektiivleping: sektori tasandil on Eestis kehtiv kollektiivleping vaid tervishoiu- ja transpordisektorites (laiendamine kitsamas tähenduses, extension). Näide: EAL (Eesti Arstide Liit) --kollektiivleping-- EHL (Eesti Haiglate Liit) Töötasu, tööaeg, koolitus
See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. 5.2 Utilitarism Vajadus universaalsete juhiste järgi · Lihtsad printsiibid ja reeglid aitavad paljudes tavaolukordades o Süüme "Tee oma südametunnistuse järgi" o Armastus "Armasta Jumalat ja tee seda, mida tahad" (Augustinus) o Kuldreegel "Tee teistele seda, mida sa tahad, et teised sulle teevad" · Vaja on universaalseid juhiseid ka huvikonfliktide lahendamiseks. Hüve maksimeerimine · Eetiline egoism Tegu peab maksimeerima tegija hüvet · Eetiline universalism e utilitarism Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet Eetiline egoism Egoism igaüks peaks tegema seda, mis tooks enim hüvesid talle endale. Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, s.o vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat.
omaltpoolt saab nimetatud huvigruppe mõjutada millised on organisatsioonid huvid huvigrupi vastu ja millised on ühishuvid koostöö tegemiseks. Mudeli kasutamise etapid: · Huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine · Positsiooni analüüs huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine · Organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude/huvide kaardistamine · Huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine · Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine · Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine 44 4. Organisatsioonikäitumise piirteadused ja mudel Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest org.-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on
annaabi.ee 
