huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne Huumusprofiili valem O1-O2-O3-(A)-Ea-... Tüüpiline huumuskate on moori tüüpi' Ülesharimisel moodustub vähehuumuslik happeline või keskmisehuumuslik huumuskate
Üksikult kasvavatest rohttaimedest võib kohata palu-härgheina ja kassikäppa. Sambla- samblikurindes, mis on pidev, esinevad palusammal, kaksikhambad, põdlasamblikud, islandi samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel. Leedemuldade tekkel on iseloomulikuks jooneks kumardumisprotsessi puudumine või selle nõrk väljendumine. Leedemullad on valdavalt kujunenud liivadele metsataimestiku varisest moodustunud metsakõdu mõjul. Neil kujunenud huumuskate on selgelt eksogeense iseloomuga ning valdav osa mulla orgaanilisest alusest paikneb selgelt kihistunud huumuskatte kujul. Teiseks leedemuldade tekke oluliseks küljeks on leetumine, mis seisneb mulla mineraalse osa keemilises murenemises happeliste orgaanilise aine laguproduktide mõjul ja tekkinud laguproduktide mullaprofiilist eemaldumises või ümberpaiknemises leethorisondi alla. Väiksemas ulatuses võib leedemuldi olla ka saviliivadel, kuid üsna sageli
25.0 Huumusekatte tüsedus 20.0 cm 15.0 10.0 5.0 0.0 Joonis 10. Huumuskatte tüseduse ja huumusesisalduse võrdlus leetjal mullal Üldiselt on leetjates põllumuldades keskmisehuumuslik huumuskate, metsamuldadega võrreldes on see väiksema huumusesisaldusega (2,4-2,8%). Uuritava mulla keskmine huumusesisaldus jääb 1-3% vahele. Graafikut (Joonis 10) vaadates võib järeldada, et mida väiksem on huumushorisondi sügavus, seda väiksem on ka huumusprotsent. Vaadeldava mulla A-horisondi sügavus ulatub 20-33 cm-ni, jäädes üsna ebaühtlaseks, ilmselt on põhjus maaharimises. [4] Tabel 1. Huumusringi füüsikalised ja keemilised omadused leetjal mullal
Kergelt haritavad kuid õrnad. pH 4,0-5,5. Sügavuse suunas happesus väheneb. Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne. Lagunemine seenelise iseloomuga. Lupjamist ei vaja. Kobedad ja hästi õhustatud. Põuakartlikud. Sobivad lupiini, tatra ja rukki kasvatamiseks. Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud (Khg; Kg) Khg:Vahelduv veereziim, kevadel liigniisked, suvel põua all kannatavad. Alla 0,5% maafondist. Põhja-Eesti paekalda lähedal, Loode-Eesti saartel. Ida- Virus, Harjus ja L-Virus. pH 6,5-7,5 har maal. Wakt alla 100mm
peaaegu üldse. Mulla plastilisus ja kleepuvus olid väiksed. Lõimiseks oli keskmine liivsavi, mille pH oli 6. R 55+ Pärast Bw horisonti tuli paas, mis algas 55cm pealt. 12 7. Muldade agronoomilised andmed 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed: Sügavkaeve kaevati kuni lähtekivimini ning nähtud andmete abil määrati muld karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsete gleimuldade huumuskate on pikaajaliselt liigniiske, mistõttu on see toorhuumuslik või turvastunud. (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks sügavkaevetele, kaevati kaheksa poolkaevet igasse ilmakaarde 4 meetri kaugusele, et koguda andmeid huumuskihi kohta veidi laiemalt pinnalt. Rohumaa poolkaevete huumuskihi tüsedus varieerus 38cm kuni 44cm. Kuna huumushorisont on nii tüse, sobiks see tüseduse poolest kõige kasvatamiseks. Tabel 1. Poolkaevete tüsedused ja huumusesisaldus.
liivsavisel karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmuldade, s.o leetja mulla (KI), vähem ka leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud 5 näivleetunud muldade (LP) areaalidega. Muldade lõimis on tüüpilisena kahekihiline pealpool kobedam saviliiv ja allpool tihkem liivsavi. Sakala kesk- ja põhjaosas on ülekaalus viljakad leetjad, lõunaosas kahkjad mullad. Põllumaade huumuskate on keskmiselt 28±3 cm. Karbonaatsel moreenil kujunenud leetjatel (KI, Kig) ja leostunud (Ko, Kog) muldadel on huumusesisaldus huumushorisondis 2,7-2,9%. Kahkjatel muldadel on huumust 1,9-2,4% ja nad on keskmise viljakusega. Niiskete muldade ulatuslik esinemine on oluliselt põhjustatud sellest, et pärast jääst vabanemist jõi lamedalaeline kõrgustik mõneks ajaks kohalike jääjärvede vete alla. Jääveed on ulatunud kuni 83 meetrini üle nüüdisaegse merepinna
suhteliselt halvasti alusmullas. Seega võib nende profiili koguneda ka ülavett. [2] Gleistunud näivleetunud muldade boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid võib pärast kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2] Leostunud ja leetjate gleimuldade huumuskate on pikaajalise liigniiskuse tõttu toorhuumuslik ning sisaldab rohkesti poollagunenud ja nõrgalt mulla mineraalsetele osadele kinnitunud orgaanilist ainet. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende muldade hästi kuivendatud keskmise lõimisega erimite perspektiivboniteet võib olla 50-55 hindepunkti. Kui on tegemis kergel lõimisel oleva gleimullaga, ei ületa perspektiivboniteet 35-40 hindepunkti. Keskmise lõimisega kuivendatud
Põldheinad 15 20 ts-sü ha-1 3. LIII, L(k)III, LsIII tugevasti e. tüsedalt leetunud: Ea > 15 cm, tihenenud Bh (mustika kkt) Põlluna vajavad lupjamist, org. ja min. väetisi Metsas lehtpuud, kõdu segamine min. osaga Huumuskate eksogeenne org. aine akumuleerub valdavalt mulla pinnale, fermentatiivne Huumuskate: Kaasnevad mullad: Lg, LG, LG1, Lk, Lkg, vähem KIg, GI L moor O1O2O3 järgneb Ea L(k) moder-moor (värske, kohati kuiv) O1O2(O3)(A) Poolhüdromorfsed e. gleistunud mullad
[3] Põllumassiivil on kõige suurema osatähtsusega leetjas ja leostunud muld (KI,Ko). Leetjad mullad (KI) on karbonaatsel lähtekivimil välja kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Keemine esineb selles profiilis tavaliselt sügavusvahemikud 60-90 cm. Leetjad mullad on tavaliselt kasutusel põllumaana, metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht
Samuti uurib kivimite teket ja muutusi, ka maapinna reljeefi muutusi. Mullateaduse seisukohast on kõige töhtsamad geoloogia harud mineroloogia, petrograafia, litoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia. Mulla koht teiste looduslike kehade hulgas: maakoor(litosfäär) ja geosfäär (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär). Murenemiskoorik (regoliit) on mulla lähtekivim. Sellel on tekkinud muldkate e. solum. Muldkatte ülemine osa on huumuskate, s.o. orgaanilist ainet sisaldav tumedam viljakas mullakiht. Maakeral 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde(maakoor) ; kuni ca 900 km - SiMa vööde ; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puuduvad) ; maa tuum. Mineraal - maakoort või teisi kosmoseobjekte moodustav looduslike protsesside produkt, tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist
liigniiskust põhjustava põhjavee mõjul, mis pärineb ümbritsevate alade pinnasest või aluspõhjast. Madalsoomuldade pealmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Need mullad on toiteelemendirikkad ja koosnevad valdavalt mitmesuguse botaanilise 7 koostisega hästi ja keskmiselt lagunenud toitainerikkast madalsooturbast. Kuivendamisel muutub nende muldade huumuskate niiskusreziimilt värskeks või niiskeks hästi lagunenud kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini. Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad
100cm) T kihi paksuse järgi. Lammimadalsoomullad sama jaotus: AM´, AM´´ ja AM´´´. Ja rannikumadasoomulllad: Mr´. Mr´´. Mr´´´. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3 - Lammimullad: gleistunud, glei-, turvastunud - Rannikumullad: sooldunud glei, glei Tunnused: õhukesed märjad mullad, AT, T hor järgneb gleistunud mineraalne lähtekivim. Tekib: madalatel rannikualadel Füüsik/keemilised omadused: liivast kuni savini ja korese vabast kuni koreseni. Huumuskate toorhuumuslik või turvastunud. Halvasti õhustatud ja liigniiskus. Bioloogiline aktiivsus: taimestikuta aladel väike aktiivsus, mere poolt jutiselt üleujutatud aladel suurem aktiivsus. Anaeroobsed tingimused. Soolalembelised taimed kasvavad. Kasvukohatüübid: sõnajalakaasikud metsades ja mustlepikud. Sobivus põllu-metsamaana: põllumaana ei sobi, aga metsamaana ja karjatamiseks sobib. Produktiivsus: - Haritavus: - - Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad
annaabi.ee 
