Meresõit.Eumaios jutustab Odysseusele oma eluloo.Telemachos saabub Ithakale.Theoklymenose ennustus. Telemachos tunneb ära oma isa. Telemachos saabub seakarjuste juurde.Esimene kõnelus isaga.Telemachose käsul läheb Eumaios Penelopeiale sõna viima.Athena moondab Odysseuse endiseks ja too ütleb Telemachosele,kes ta on.Nad peavad koos nõu,kuidas kosilastele kätte maksta.Penelopeia kuuleb Telemachose saabumisest.Kosilaste luurelaev tuleb tagasi.Uus Telemachose tapmise kavatsus.Penelopeia hurjutab kosilasi.Eumaios tuleb tagasi maale Odysseuse juurde. Telemachos ja Odysseus tulevad Ithaka linna. Telemachos tuleb tagasi linna,kohtub emaga ja sõpradega.Ta jutustab emale,mis ta reisil kuulnud.Ka Eumaios ja Odysseus lähevad linna.Kokkupõrge kitsekarjase Melantheusega.Odysseus saabub oma majja.Koer Argose surm.Odysseuse kohtumine kosilastega.Teda solvatakse ja pillutakse asjadega.Penelopeia kutsub Odysseuse enda jutule.See lubab tulla alles õhtul.
mööda sõidavad, ja teeb alati Põdrale helistades alati nalja. Terve maailm on Jumala oma ja kui tal tahtmine tekib, siis loob ta igasugu imevigureid. Ühel päeval tuli talle mõte võtta tavaline kaka, panna sellele jalad alla ja saata Eestisse jalgpalli mängima. See lihtne ja väike ime tegi eestlased väga rõõmsaks. Samas üritab Kivirähk oma teosega viidata sellele, et kirik on võõrandunud meie eesti rahvast ja usk on eestlasele väga kauge. Seetõttu hurjutab Jumal A. Põdraga, miks ta nii valesid otsuseid kogu aeg teeb ja miks inimesed ei kanna oma hinge eest hoolt. Ometi näitab Kivirähk modernse inimese pahesid hoopis teises valguses ja ta üritab neid sobitada kokku kristliku õpetusega ja kiriku tavadega. Autor leiab, et inimesi võiks meelitada kirikusse õllega, sest neile meeldib see rohkem kui armuvein, mida kirikus praegu pakutakse. Suvel oli aset leidnud Tallinnas Õllesummer, millest suur osa eestlasi osa võttis,
Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri teatab, et ta on üle Venemaa tuntud. 2. Dmitri hurjutab perekonda, sest nad on metslased (ei pööra tähelepanu trükisõnale). 3. Dmitri paljastab, et ta on kuulus, sest temast kirjutati lehes. Kulminatsioon: Pere loeb, et Dmitri oli purjuspäi kukkunud hobuse alla ning kerge hoobi saanud. Puänt: Dmitri näitab artiklit ka teistele. MIS JUHTUS? Inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. 2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan
Peale võitlust Põhjala väega pöördub Väinämöinen tagasi, et tellida Ilmariselt võtmed, mille abil päike ja kuu Põhjala mäest vangistusest valla päästä. Ilmarise töötades laseb Louhi kuu ja päikese tagasi taevasse. 50. Runo Marjatta saab palukamarjast poja, kes sünnib metsas. Poiss kaob kohe, kuni ta leitakse soost. Väinämöinen mõistab isata lapse surma, kuid poolekuune poiss hurjutab teda väära kohtumõistmise pärast. Poiss ristitakse Karjala kuningaks. Väinämöinen lahkub vaskse venega ennustades, et teda veel kord igatsetakse uue Sampo saatjana, uue päeva päästjana ja uue laulu lauljana.
Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt kiindumust üles näidanud. Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head. Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest
Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt kiindumust üles näidanud. Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head.(lk 14-15) Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest
võivad tähendada palju rohkem, kui kõigile meeldimise püüdlus. Mitte ükski ei saa kõigile meele järele olla. Tuleks teha nii nagu sisetunne ning mõistus ütleb ja et see põhineks loogikale. Arvata, et ebapopulaarsus on tõe sünonüüm, oleks niisama naiivne kui uskuda, et see on eksimise sünonüüm. Mõtte või tegevuse paikapidavust ei määra mitte see, kas enamik sellesse usub või hoopis hurjutab, vaid kas see allub loogikareeglitele. Sokratese võisid hukka mõista kohtunikud, kuid see ei pruukinud tõestada seda, et ta on eksinud. Sokrates asus surmale vastu kindla rahumeelsusega, samas kui tema kaaslased halastamatult nutsid. Filosoof anus sõpru, et nad lõpetaksed selle kurvastamise ja maha rahuneksid. Kõik pealtvaatajad olid valust pinges, samas kui Sokrates oli ainus, kes ei olnud murtud. Ta oli kõigest sellest üle ning ei põigelnud vastu paratamatusele.
Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne asukoha järgi, ning poeb siis kolikambrisse varjule (pärast mõningaid sündmusi sõidab ta ka tagasi Kiievisse). Vastutulijaks ei olnud keegi muu kui Andrei Fokits Sokov (teatri einela juhataja). Talle avab ukse Hella ning mees juhatatakse elutuppa, kus viibib ka maag. Woland hurjutab külalist viletsa toidu pärast, söödab omaltpoolt parimate paladega. Kümnerublalised Fokitsi käes olid muutunud taas kümnerublalisteks. Maag räägib ka Fokitsi suurtest säästudest ja sellest, et mees sureb üheksa kuu pärast maksavähki. Fokits lahkub, kuid peab oma kaabu järgi tagasi tulema, Hella pakub talle ka mõõka. Trepil muutub kaabu esmalt baretiks, seejärel kassiks. Fokits läheb imekiiresti arsti vastuvõtule, kuid viimane ei leia jälgegi vähist
Vana Testament ütleb, et vägijooke ei tohi tarvitada (praktiline näpunäide). On samas ka selliseid kohti, kus alkohol on positiivsemas valguses serveeritud: ,,Mine söö oma leiba ja joo oma veini. Vein teeb meele rõõmsaks". Jeesus muudab veegi ju veiniks. Rõhutatakse mõõdukat, tasakaalukat tarbimist. Mainiti ka alkoholi raviefekti tapab baktereid. Russowi tekstides on karm protestantlik suhtumine. Kutsub talupoegi korrale, hurjutab. Seostab Liivimaa sõja teket alkoholi ja teiste naudingutega liialdamisega -> Jumala vits. Tol ajal pruukisid talupojad väga palju alkoholi ja keskkond oli ihadele ja naudingutele orienteeritud. Suureks probleemiks muutub see 18. ja 19. sajandil, mil kasutusele võetakse piiritus. Pea iga mõisa juures oli viinaköök. See tõi mõisale päris korralikult sisse. Mingi osa imporditi Venemaale, suurem osa jäi kohale ja realiseeriti kõrtsides. Siis hakatakse sellest
abituse tunne. Tingitud on see sellest, et aju mandeltuum reageerib vahetult hirmutava signaali peale ja täidab närvikanalid neurokemikaalidega enne kui ajukoores toimuv mõtlemine järele jõuab. Sellise reaktsiooni käivitavad just varasemalt kogetud valulised kogemused. Avaldub see näiteks nii, et kui laps on õppinud oma ema kartma, siis ehmub ta igakord kui ema või keegi ema meenutav inimene teda eksimuse eest karmide sõnadega ja ebasõbralikult hurjutab. Vanematelt kogu aeg hurjutada saamine tekitab lapses alatine häda oma vanematele meele järele olla ja tunneb, end kõlbmatuna, mis omakorda tekitab hirmu hülgamise ees. Hiljem täiskasvanueas see teda igas kohas nii töökohal, sõprussuhete loomisel kui ka pereelus seal kus vea tegemine võimalik on ning see sunnib neid ebamääraselt alandama. Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või ebapiisavus on alati üheks kodukahjustuse tundemärgiks
Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne asukoha järgi, ning poeb siis kolikambrisse varjule (pärast mõningaid sündmusi sõidab ta ka tagasi Kiievisse). Vastutulijaks ei olnud keegi muu kui Andrei Fokits Sokov (teatri einela juhataja). Talle avab ukse Hella ning mees juhatatakse elutuppa, kus viibib ka maag. Woland hurjutab külalist viletsa toidu pärast, söödab omaltpoolt parimate paladega. Kümnerublalised Fokitsi käes olid muutunud taas kümnerublalisteks. Maag räägib ka Fokitsi suurtest säästudest ja sellest, et mees sureb üheksa kuu pärast maksavähki. Fokits lahkub, kuid peab oma kaabu järgi tagasi tulema, Hella pakub talle ka mõõka. Trepil muutub kaabu esmalt baretiks, seejärel kassiks. Fokits läheb imekiiresti arsti vastuvõtule, kuid viimane ei leia jälgegi vähist
jumalal/religioonil enam rolli pole. Kriitiliste realistide probleem oli kirik kui sotsiaalne institutsioon – neid häiris kiriku suur mõju ja võim ühiskonnas. Realistid ei kritiseeri niivõrd õpetust, vaid institutsiooni. Nii Vilde kui ka Peterson-Särgava loomingus kujutatakse eesti küla, kus kirikust hoolitakse ja seda tähtsaks peetakse, kuid probleem on selles, et kirik ei külaelanike nende ootustele. Kui talupoeg loodab kirikust tuge saada, siis kirik ei paku seda. Kirikuõpetaja hurjutab, sõimab ja noomib – kunagi ei ole positiivseid jutlusi. Kirikut tajuti mõisa abikontorina või mõisa otsuste täideviijana. Kiriku silmakirjalikkust näidatakse realistlikus kirjanduses kirikuõpetajate kujul. Kritiseeritakse ka patronaažiõigust – selle, kes saab ühe või teise koguduse juhiks, on mõisniku otsustada. Mõisnik valib enda tuttava või enda mõttemaailma jagava inimese, kes teda talupoegade orjastamisel ja valitsemisel abistaks.
(Eesti keeles) Oo, see Lõuna haldaja ja masenduse valgus, kinnita oma kaitserüü ja külasta meid! Too välja Põrgu armee leegionid, et sügaviku valitseja, kelle nimeks nende seas on vägivald, saaks võimsust koguda. Avalda end. Paljasta oma müstilise loome olemus. Ole minuga ühel meelel, kuna ma olen sama kui sina Põrguvürsti tõeline teener. KOLMETEISTKÜMNES EENOKI VÕTI Kolmeteistkümnes Eenoki Võti muudab viljatud himuraiks ja hurjutab neid, kes eitavad seksuaalseid naudinguid. (Eenoki keeles) Napeai Babejehe das berinu VAX ooaona larinuji vonupehe doalime: conisa olalogi oresaha das cahisa afefa. Micama isaro mada od Lonu-sahitoxa, das ivaumeda aai Jirosabe. Zodacare od Zodameranu . Odo caicale Qaa! Zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hathahe IAIDA. (Eesti keeles) Lõuna mõõgad, mis silmadega panevad kihama patu, vägivalla, joovastamaks tühiseid inimesi. Vaadake
annaabi.ee 
