nad lõunasse Franz Josephi maa suunas. Seal olid nad sunnitud talvituma, toitudes jääkarudest ja merihobudest. Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel Briti ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu eksataatilise vaimustusega. Rahvus, kes püüdles iseseisvuse poole, vajas kangelasi, et tõsta oma eneseusku. NANSEN RIIGIMEHE NING HUMANISTINA Nansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsis 1905.aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta. 1906-1908. aastal oli ta Norra saadik Suurbritannias. Nansen oli esimene Norra esindaja 1920. aastal austatud Rahvasteliidus. Seal tegeles ta sõjavangide vahetamise küsimustega ning 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega. 1922. aastal sai Nansen Nobeli rahaauhinna.
torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast kõrvalt vaadata, polegi enam nurrus
kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. See koondab Suitsu luulet aastast 1900. Kogumiku nimiluuletus valmis viimaste hulgas, ning on mõtestavaks raamatule ja tema luulele tervikuna. See on loodud noore inimese vaatekohalt, kus autor näeb eelkõige noortes jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Uudsena mõjus omas ajas Suitsu armastuslüürika samas kogumikus, mille avab igatsuslaul ,,Oma saar". Humanistina kujutas Suits ka tihti valitseva võimu julmust. (1905 ilmunud ,,Jõululaul" häbimärgistas tsaarireziimi) ,,Tuulemaa" Suitsu 2. kogumik ilmus 1913. a. Selleks ajaks oli autor jõudnud kõrgema nõudlikuse ja esteetiliste tõekspidamisteni. See kogu esitab teda küpse meistrina. "Tuulemaa" luuletuste tekkes pidas Suits ise oluliseks murranguid nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Samuti toonitas ta, et luuleraamatuni ulatus skandinaavia, vene, saksa ja
Laura surmapäeva (6.aprill 1348) annab Petrarca teada ühes oma sonetis. Petrarca õppis Montpellier'i ja Bologna ülikoolis õigusteadust. Ta uuris innukalt antiikkirjandust ja filosoofiat. Aastal 1337 asus Petrarca Avignoni-lähedasse Vaucluse'i linnakesse, et olla eemal ,,elavast põrgust" ehk paavsti õukonnast (nii nimetas ta seda moraalilageduse pärast). LOOMING: Suurema jao loomingut kirjutas Petrarca ladina keeles. 1341.aastal sai Petrarca humanistina kuulsaks ladinakeelse heksameetrites kirjutatud poeemiga ,,Africa", mille eest ta Roomas loorberipärjaga krooniti. ,,Laulude raamat" Laurale pühendatud luuletsükkel (lõpetas vahetult enne surma) Petrarca lembeluuletuste peamotiivid Laura eluajal: vastuarmastuse puudumine ja oma tunde patususe kahtlustamine. Proosatraktaat ,,Saladus" ehk ,,Maailmapõlgusest" Petrarca enda sisemine pihtimus, tema kahe 'mina' kokkupõrge armastuse ja filosoofia küsimustes.
· Stefan Zweig, "Rotterdami Erasmuse triumf ja traagika". Tõlkija Uno Liivaku, Monokkel, Tallinn 1999 1 Erasmus Rotterdamist (1466 - 1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Erasmus ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Ta oli veendunud Madalmaade kristlik humanist, kes uskus, et kirikut on kõige parem uuendada korraliku teadustöö kaudu. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis ja sai 1506. aastal Torinos teoloogiadoktoriks. Teatud mõttes pani ta aluse protestantlikule reformatsioonile. Öeldakse, et "Erasmus munes muna ja Luther haudus selle välja." Pannes inimesi Rooma süsteemi üle naerma, avaldas Erasmus suuremat mõju kui reformaatorite protestid
võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. Võib naeratada ning olla ise lurjus. Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsete s oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. Mõtlemine võtab pinna jalge alt. Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid. Miski on küll Taani riigis mäda. Rahvas, kes lipitses ja puges võimu ees isegi siis kui nad võimukandjat ei austanud, pettus ta samuti. Aus olla tähendab, olla ainus väljavalitu 10000 seast. Ühiskonnas vohas valelikkus ja ebainimlikkus. Hamlet
Kitzbergi küpsemate näidendite juurde on sageli pöördunud meie teatrid. Huvi tema loomingu vastu on tuntud ka Lätis, kus lavastati ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt" 1914. aastal, ,,Neetud talu" 1926. aastal ja ,,Püve talus" 1935. aastal. ,,Libahunti" lavastati veel Ungaris, Ukrainas ja Itaaliaski. Kitzbergi näidendite paremik on säilitanud tunnetusliku väärtuse tänapäeva inimese jaoks. Humanistina vastandas Kitzberg end järjekindlalt kõigele sellele, mis ahistas ja pidurdas inimväärikuse arengut, kuigi ta ei mõistnud kodanliku ühiskonna pahede sotsiaalseid juuri. Täies ulatuses ei ole Kitzbergi näidendite tegelased ja probleemid, millele kirjanik ei suutnud anda küllaldast filosoofilist kandvust, säilitada järeltulevate põlevede huvi. Kuna ka tema draamade kompositsioon on konarlik, lavastatakse tema näidendeid tänapäeval tunduvalt vähem kui aastakümnete eest
enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsetes oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. "Mõtlemine võtab pinna jalge alt." Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid. "Miski on küll Taani riigis mäda." Rahvas, kes lipitses ja puges võimu ees isegi siis kui nad võimukandjat ei austanud, pettus ta samuti. "Aus olla tähendab, olla ainus väljavalitu 10000 seast." Ühiskonnas vohas valelikkus ja ebainimlikkus. Hamlet tundis oma vastutust ning aimas ülesande ränkust. "Aeg liigestest on lahti
ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsetes oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. "Mõtlemine võtab pinna jalge alt." Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid. "Miski on küll Taani riigis mäda." Rahvas, kes lipitses ja puges võimu ees isegi siis kui nad võimukandjat ei austanud, pettus ta samuti. "Aus olla tähendab, olla ainus väljavalitu 10000 seast." Ühiskonnas vohas valelikkus ja ebainimlikkus. Hamlet tundis oma vastutust ning aimas ülesande ränkust
Lindpriina leidis Luther peavarju Wartburgi lossis, kus ta asus tölkima Piiblit saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522 ja kogu Piibel 1534. See pani aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis ka vöimaluse tösta rahva haridustaset. Luther taunis pühakute ning pühede säilmete kultust, mis oli muutunud harrastuseks. §31 LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI PHILIPP MELANCHTHON Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri körval oli ka humanistina tuntuks saanud Philipp Melanchthon (kodanikunimega Schwarzerd). Sündinud 16.02.1497 Brettenis. 1518. aastast oli ta Wittenbergi ülikooli öppejöud. Oma laialdase tegevusega hariduse alal (öpikute ja koolikorralduste koostamine, osavött paljude gümnaasiumide ja ülikoolide asutamisest) pälvis ta aunimetuse ,,Saksamaa öpetaja". Reformatsiooniga ühines ta 1521. aastal. Ta aitas reformatsiooni pöhidokumente koostada ning ka Piiblit tölkida
Usupuhastus-Tuntuim vaidlus on 1519. aastal Leipzigis toimunud tema ja J.Ecki vahel, püüdes paljastada Lutheri ketserlust. Lutherit taheti tuleriidale panna. 1521. a. kuulutati Luther lindpriiks. Talle ei tohtinud ulualust pakkuda, süüa anda, müüa või säilitada tema kirjutisi. Siiski õnnestus tal põgeneda. Elu lõpu poole tõlkis Luther piibli saksa keelde. 31.Philipp Melanchthon: Oli saksa reformatsiooni teine tähtis ideoloog kes sai tuntuks humanistina. Pälvis aunimetuse "Saksamaa õpetaja", kuna tegeles laialdaselt hariduse alal. Aitas Lutherit põhidoku. koost. ja piibli tõlk. Erimeelsused reformatsioonis: Üha rohkem oli neid, kes leidsid, et ümberkorraldused ei saa piirduda usupuhastuseda ega õpet meeste vaidlustega, vaid tuleb rohkem tähelepanu pöörata argielu probleemidele. Uues suunas rõhutasid nn prohvetid igaühe õigust jutlustada ja väitsid, et pole vaja ei piiblit ega ülikooli.
inimloomuse pahupoole naeruvääristamine ning tegelasteks vastavalt reeglina madalast soost negatiivsed kangelased. 13. Kuidas mõjustab "Suveöö unenäo" tegevust metsaruum? Mis toimub tegelastega, kuidas muutub nende iseloom, välimus, käitumine? Mets kui motiiv ja sümbol. Tooge näiteid. Loodus ja mets on näidendis taustaks, mis armastust elustab. Looduses (metsas) ei kehti ranged seadused ja piirangud. Humanistina õigustab Shakespeare noorte inimeste loomulikke tundeid, nende armastuse vabadust. Konflikt sünnib loodusest tulenevate loomulike seaduste vastuolust ühiskondlike normide ja keeldudega (Hermia isa tahe vs. tema armastus ,,vale" noormehe Lysanderi vastu; mängus on ilmselt isa varanduslik huvi Demetriuse suhtes). Põgenedes metsa eiravad Hermia ja Lysander neid norme, aga samas ka terve mõistuse norme. Nagu lausub Bottom, ,,ei hoia mõistus ja armastus tänapäeval hästi ühte," viidates
Leidis, et konflikt ja võitlus peaksid olema sotsiaalse progressi mootorid. Marxi teooria e marksism sai mõjule Vene Revolutsioonis Lenini õhutusel 1917dal aastal. Westrum on öelnud, et vähesed sotsiaalteoreetikud on nii suurel määral kujundanud maailma ajalugu. Marxi teooriad ja kontseptsioonid on toitnud revolutsioone, algatanud liikumisi jne. Marxil oli tugev võitluses allajäänu (alaväärsus?) kompleks. Ta tahtis humanistina sotsiaalset pööret, kuid tema sõnade järgijad on olnud marxismi nime all brutaalsed ja ebainimlikud. Marxi tööd esitavad kompleksseid ideid abstraktsel tasemel, kuid paljud järgijad on olnud küündimatud ja paindumatud. Marx oli parem kapitalismi kritiseerija ja analüüsija kui kommunismiplaneerija. Mis on Marksism? Marxi puhul kipuvad segi minema poliitiline ja intellektuaalne marksism. Märksõnadeks proletariaat, sotsialism, kommunism, klassivõitlus, samuti võõrutamine
annaabi.ee 
